Ilublogija ülestunnistus – mul polegi kosmeetikakotti

kosmeetikaMulle nii meeldib see ilublogimise maailm! Sattusin nädalavahetusel päris mitut lugema ja nad olid nii võluvad ja kuidagi sarnased omavahel. Kindlasti on tegemist päris noorte inimestega. Loomulikult ei leidnud ma ühtegi meessoost ilublogijat, mis on viga, sest meeste kosmeetika kohta on infot häbematult vähe. Kuid hetkel mind ilumaailma maskuliinsem pool ei huvitagi. Ilublogijate kirjalik eesti keel kasutab peamiselt ingliskeele grammatikareegleid. Lauseehitus on nii sürrealistlikult peapeale pööratud, et lugemisel tekib efekt, nagu sõidaks ameerika raudteel, sest esimese lugemisega ei pruugi üldse aru saada, kus on saba või sarved ja pea hakkab õrnalt ringi käima. Sõnavara on põnev, sisaldades hulgaliselt tootenimetusi, millest ma varem kuulnud polnud, kuid taustasõnu on suhteliselt vähe.  Ja neil kõigil on postitus, mis tutvustab nende igapäevasel iluprotseduuril kasutatavaid tooteid. Nüüd avaneb lugejail erakordne võimalus heita pilk ka minu loomuliku ilu taustatiimile.

Nagu kõik juba mõistsid, siis fotol on näha minu peamised ilurelvad. Arvan, et sarnast arsenali kasutab väga suur hulk loomulikus ilus ringituiskavaid naisisikuid ja tõsised ilublogijad kirtsutavad nüüd põlastavalt nina.

Alustagem tutvustust kõige suuremast nõust, milleks on minu tühjaks joodud kohvikruus. Ma joon pätikohvi suhkru ja kohvikoorega. Kui kohv joodud, jääb paks põhja ja kujutab endast parimat näomask-koorijat. Võtad käega tassi põhjast paksu, paned näkku, hõõrud õrnalt ja pesed sooja veega maha. Mina teen seda umbes kord kuus kui peeglisse vaadates tundub, et näonahk on kahtlaselt väsinud. Pärast kohvipaksu näkku määrimist on nägu nagu beebi pepu ja pärast maha pesemist jääb näo järgi mulje, et üle 30 eluaasta küll ei pakuks. Ja ei pane ju sellist kohvikruusi kosmeetikakotti – halloo!

Teine väga oluline toode on eesti tootesarja Puhas Loodus  Kurgikreem. Eelmisel suvel oli mingi totaalne jama ja seda kreemi polnud ühestki poest enam saada. Mul oli tunne, et maailmalõpp on saabunud. Kurtsin oma muret naabrinaisele ja selgus, et ka tema kasutab sama kreemi ja on murest murtud. Õnneks ilmus kreem varsti poodi tagasi ja nad oli tuubi korgi teistsuguseks disaininud😀 Olen proovinud mingeid muid kreeme ka, aga kui ei sobi, siis ei sobi. Näkku ei saa igasugu jama määrida. Kusjuures suvel polnud peaaegu üldse näkku kreemi vaja. Sel suvel sain päris palju päikest (kuigi ma ei armasta päevitamist, lihtsalt juhtus nii) ja tundub, et see mõjus nahale hästi. Nüüd külmade ilmade saabudes on pidevalt tunne, et otsaesine või lõug on karedad ja tahavad kreemi. Muudele kehaosadele kasutan mingeid muid suvalisi ettesattuvaid healõhnalisi kreeme, mis mu südamesse teed pole leidnud.

Ja olemegi jõudnud minu viimase kolmanda kosmeetikatoote juurde – huulepulk. Huulepulka kasutan ma alati kui õue lähen. Loomulikult leiab sealt jälle mu lemmikpoest viru keldrist ostetud türgi tooted. Kõige äkilisem on Farmasi erepunane True Color nr. 10. See püsib peal väga mitme õlle joomise aja, aga teda pole öiseks õlleralliks mõtet peale määrida, kuna liiga joviaalse näoga ta ei sobi. Teine tumedam toon on Flormari section sarjast number 46. Tumepruun. Samuti püsib väga hästi ja jätab kandjast draamaqueeni mulje.

Sügisel avastasin, et tahaksin hoopis mingit heledamat huulepulka ja vaatasin üle oma vanad tagavarad. Leidsin Rimmel (London Moisture Renew Lipstick) number 930 nimega Bronze Goddess. Kusjuures neil ongi kõigil huulepulkade värvidel nii ilusad nimed. Jah, ma tunnengi end selle huulepulgaga nagu pronksist jumalanna😛 Kuid peal ta küll ei püsi. Peaks jälle sinna virru minema ja Farmasilt mingi heledama tooni hankima. Kindlasti on Farmasi parim pulga firma, mida minu sensuaalsed huuled on pruukinud ja uskuge, mu suu on paljut näinud.

Tagged:

%d bloggers like this: