Õmblesin jopest seljakoti. Ma olen nii rahul!

This slideshow requires JavaScript.

Kõige paremad ideed tulevad mul õhtuti voodis, kui uni kohe tulla ei taha. Viimastel kuudel on mu mõtted seotud mingi uue asja õmblemisega. Eile vaatasin kapi otsas olevaid vanu spordikotte ja mõtlesin, et neist võiks midagi esinduslikumat teha. Järgmisena meenus mulle üks vana vihmajope, mida ma pole aastaid kandnud, aga ära visata ka pole raatsinud. Vihmajopest saab väga hea koti, kas pole? Kuna nii kummaliste mõtete peale kadus viimane unepoiss ka ära, rändasin mõtetega lapse riidekappi, kus ka mitu väikeseks jäänud jopet vedeleb. Lapsele võiks ju ka neist uue koti õmmelda.

Hommikul tundus eelmise õhtu idee ikka veel väga hea ja kuna ma endale olen viimasel ajal päris palju asju õmmelnud, suundusin lapse riidekapi juurde. Seal rippus heast tugevast materjalist vihmapidav Reservedi jope. Lõin käärid sisse ja lõikasin kõige suurema neljakandilise tüki välja. Siis jõudis ka laps koolist koju ja tegin talle teatavaks, mida ma tema jopega teha plaanisin. Ega teismelise puhul saa kunagi kindel olla mida ta minu käsitööst arvata võib, aga see idee talle meeldis ja ta väitis, et seljakotti oleks vaja küll.

Vaatasin jope tükke: suhteliselt lihtsa lõikega kapuutsiga jope ees oli kaks klapiga taskut ja lukk-kinnis. Taskud suutsin koti esiküljele orgunnida, kuid jope lukk koti kinniseks ei sobinud – vales kohas, vale pikkusega. Mitu aastat tagasi oli lapsel ka koolikotist tüdimus saabunud, kuigi kott oli täiesti terve, aga liiga titekas. Nüüd võtsin käärid ja lõikasin vanalt koolikotilt ära luku koos küljeriidega – hea mõnus koti riidega ühendada, ei mingit luku külgeõmblemise “rõõme”. Jope luku jätsin lihtsalt esiküljele kaunistuseks – kena mustast plastist lukk. Samuti sain vanalt kotilt need vidinad, mis käivad rihmade külge, et rihmade pikkust reguleerida.

Laps tellis, et koti sisse oleks mobiili ja rahakoti jaoks taskuid vaja. Tegin igaks juhuks kokku kolm erineva suurusega sisetaskut. Kokku kulus õmblemisele umbes 3-4 tundi, ma täpselt kella ei vaadanud. Mina jäin tulemusega väga rahule ja laps leidis ka, et päris ilusa koti õmblesin ning et tal oleks uut spordikotti ka vaja.

Tagged: ,

2 thoughts on “Õmblesin jopest seljakoti. Ma olen nii rahul!

  1. sandra 4. detsember 2014, 17:02

    ooo väga kobe kott tuli välja!🙂

    Like

  2. Manjana 4. detsember 2014, 17:47

    aitäh, sandra!
    kevadel käisime lapsega terve kristiine keskuse läbi ja seal polnud ühtegi seljakotti, mis lapsele oleks meeldinud. see minutehtud nüüd meeldis. eestis on kottide valik üldse kesine, enamus seljakotte on mõeldud sportlastele või lastele.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: