Paar päeva tagasi arutasime tuttavaga, et küll on ikka keeruline teha nägu, et kingitus meeldib, kui tegelikult ei meeldi. Leidsime, et mõlemad oleme inimesed, kellele on keeruline kingitusi teha. Tema ütles, et talle meeldivad kingitused ainult siis, kui kingitakse täpselt seda, mida ta tellis. Mina tavaliselt ei oska midagi tellida ja siis pean lihtsalt teesklema, et kingitus meeldib. Aga mõnikord meeldib päriselt ka. Siis kui inimene tunneb mind. Kuid neid mindtundvaid inimesi on vähe.
Mis meid sõbrantsiga veel sarnaseks teeb? Mulle meeldib inimesi kaheteistkümneks jagada ja me mõlemad oleme neitsid. Me oleme kriitilised, väga kriitilised. Ka siis kui välja paistab tšill, töötab kriitikamasin täiel tuuridel. Võimalik, et see postitus kehtibki neitsite kohta. Võimalik, et kellegi veel. Aga meile mõlemale meeldib kingitusi teha, sest meie tehtud kingitused tavaliselt meeldivad saajale, sest meie teeme kingitusi tolle õnneliku pilgu pärast, mille kingisaaja teeb.
Kõige ebasobivam kingitus, mida ma saada ei taha, on küünlad. Ma vihkan küünlapoode, kuna need haisevad kohutavalt ja alati kui kaubanduskeskuses neist mööduma pean, kiirendan sammu. Üldse ei loe milline küünal välja näeb, kui suur või naljakas ta on – küünal on nõme kingitus. Küünal on ebaisikuline ja haiseb. Pealegi pole ma eriline küünlaromantika austaja. Ma liigitasin inimese, kes mu lapsele küünla kinkis, kõige hoolimatumaks sugulaseks. Ma ei öelnud seda kellelegi, aga ma mõtlen siiani nii 😀 Ta on mu lapsele 2 küünalt kinkinud, mitu aastat tagasi.
Lugesin kellegi blogipostitust ja tema arvas, et inimestele võiks kinkida jõuludeks seepi. Kõvat seepi, mitte vedelseepi. Vedelseep on, minu arvates, väga hea kingitus, kuna vedelseepi kulub palju. Aga kõvat seepi ju ei kulu. Mul on üks kraanikausi kõrval, et käsi pesta. Teoreetiliselt täiesti ükstaspuha, milline see on, peaasi, et vastikult ei haiseks. Viimane kõva seep, mille ma kingituseks sain, haises nii jälgilt, et ma pidin ta ära viskama. Šampooni ei tasu mulle ka kinkida, sest sa kindlasti ei tea, milline mulle meeldib.
Klassikaline jõulukingitus on sokid ja paljud arvavad, et see on lame kingitus. Minu arvates on sokid täiesti turvaline kingitus. Sokke kulub ju ka palju. Sokid on sama hea kingitus kui vedelseep – vähendab minu poeskäigukulutusi.
Täiesti turvalised kingitused on kõik söögid ja joogid. Sööki ja jooki kulub alati. Ma olen täiesti siiralt õnnelik, kui mulle kingitakse šokolaadi. Kui mul on parasjagu energia ülejäägid ja söögil või joogil on kena pakend, siis võin ma kinkijale ka tänutantsu esitada. Kena pakend on väga oluline näitaja. Näiteks õllepudeli puhul on õllepudeli sildi ilus kujundus minu jaoks täpselt sama oluline kui õlle maitse. Kui on vahva silt, jääb natuke kehvem maitse kahe silma vahele. Selleks, et teada milline on minu arvates ilus toidupakendi silt, tuleks mind tunda või omada väga head maitset.
Jääb mulje, et mulle meeldivad praktilised kingitused, aga päris nii ka pole. Kõige paremad kingitused on hoopis igasugused piletid. Teater on kindel valik, kontsert on pisut keerulisem. Mingi poe kinkekaart on natuke tore, aga tüütu. Mingi spa või ilusalong on kõige parem, sest neile ma ise kulutada ei raatsi, aga tahan neid küll.
Ja siis on mul ka imelikud kiiksud. Näiteks meeldivad mulle (ilusad) vaasid. Ja ma olen kohutavalt õnnetu, kui mulle sünnipäevaks lilli ei kingita. Ma mäletan, kes mulle viimase kolme aasta sünnipäevadeks on lilli kinkinud. Ja kes ei ole 😀
Huvitav, kas teistel inimestel on ka asju, mida nad kindlasti kingiks saada ei taha?
Manjana blogib 
kõvat?
MeeldibMeeldib
Jummala hea ainsuse osastav 🙂
MeeldibMeeldib
Mulle jälle küünlad meeldivad. Mitte lõhnaküünlad, need on enamasti jubeda sünteetilise haisuga. Aga muidu põletan tihti kodus küünlaid, sest need annavad valgusele teise kvaliteedi. Eriti, kui olen pidanud enne päevavalguslampide all olema, siis on küünlakuma silmale puhkuseks.
Seebi kinkimine on riskantne. Klassikalised lõhnaõli haisuga seebid on jubedad. Aga näiteks kuuse- või nululõhnaline läheks loosi küll.
Sokid, jah, alati teretulnud. Piletid ja kinkekaardid ka.
Igasugused nipsasjad on mõttetud, mul pole kusagilt nii palju riiuleid võtta, et neid ilusti kombekohaselt eksponeerida. Nii et päkapikukujukesed ja inglikesed ja muu sihuke jama ei ole oodatud.
MeeldibMeeldib
Parim kink on söödav või joodav. Küünlad sobivad ka, aga mitte lõhnaküünlad. Raamatupoe kinkekaartide üle rõõmustan samuti.
MeeldibMeeldib
Mulle on jäänud mulje, et enamus küünlaid on lõhnaküünlad. Mul on selline ilus sepistatud väike küünlajalg, kuhu läheb üks pikk küünal, aga ma kasutan seda võibolla kord aastas. Ja siis on mul alustass teeküünaldega, mida ma kasutan tihemini, kord kuus võibolla. Mõlemaid neid küünlaid võin ma ise osta, kord viisaastakus 🙂
MeeldibMeeldib