Nori haiseb nagu suvine Pirita tee

Paar nädalat tagasi tuli mul hea mõte ise kodus sushit teha. Ma olin varem sushit söönud, ei midagi erilist. Kala olen ma terve elu jumaldanud. Igasugust. Ma kahtlustan, et õppisin kilude puhastamise selgeks juba enne kooli ja alla terve karbitäie ma üldse sööma ei hakanudki. Kellegi blogist lugesin, et tema ei tea kedagi, kes nõuka ajal kalasuppi oleks söönud. Mina küll sõin. Külasööklas tehti imehead kalaseljankat! Kunagi koolieas ma üritasin Tapa raudteejaama sööklat heeringast tühjaks süüa, aga enne tuli rong ja ma sõitsin vanaemale külla ning neile jäi veel mõni heeringas alles.

Mu laps armastab ka kala. Kui ta veel kooliski ei käinud, käisime Rootsis Pipimaal. Suure bussitäie lastega peredega, laevaga. Laevas sõime nn. rootsi lauas ehk buffet’s. Tavalised eestlastest lapsevanemad võtsid oma lastele suure valiku lihade ja asjade seast friikartuleid ja viinereid. Meie laps pole kunagi rämpstoitu saanud ja ta ei taha ka. Meie võtsime lapsele nagu endalegi taldrikutäie punast kala ja kalamarja. Meile kõigile maitses. Igasuguseid muid erinevaid mereande olen ka alati vaimustusega söönud. Mu lemmik on kreeka köök, nemad juba oskavad mereandidest süüa teha!

Kuid nüüd ma enam ei tea, kas ma ikka armastan igasuguseid mereande. Sushi tegemiseks vajalikud tarbed muretsesin Selverist. Eelnevalt vaatasin juutuubist hulga erinevaid videosid, et end sushi tegemise peensustega kurssi viia. Ei midagi teostamatut, küll ma hakkama saan, olin endas kindel. Ja siis ilmnes kõige kummalisem takistus. All näete pilti Selverist ostetud norist, mis kogu minu sushiteo tuksi keeras. Nori on valmistatud vetikatest ja kuivatatud üliõhukeseks tumedavärviliseks leheks. Kohe kui ma pakendi avasin, paiskus mulle näkku jõhker hais. Alguses ei oskanud ma haisule täpset nime anda, kuigi tundus väga tuttav. Lõpuks laps aitas lõhnaelamuse sõnadesse panna – see haises nagu Pirita tee soojal suvel kui Tallinna lahes kogu adru on halvaks läinud. Kas nori peabki nii tugevalt haisema? Ma lootsin, et äkki see hais läheb ära, kui ma riisi ja muu värgi talle sisse keeran. Mu lootus oli tühine, hais ei kadunud kuskile.

Tegin rulli valmis ja lõikasin tükkideks. Viisin lapsele näha. Tema seda üle kogu korteri haisvat nilbust sööma polnud nõus. Minu viimane lootus oli, et äkki ei maitse nii vastikult ja panin terve tüki suhu ja neelasin kiirelt alla. See oli ülimalt vastik! Mul oli pärast tund aega süda paha, aga ma ei oska oksendada. Kasutusel olnud vahendid pesin ära, et nad köögis edasi ei haiseks ja valmis rullid pakkisin sisse ja viskasin ära. Nii naiivne ma ka ei ole, et loodaks kuidas seistes hais ära kaob.

Kas kõik norid haisevad nii kohutavalt, või ainult too, mille ma ostsin? On keegi seda norit kasutanud? Või on probleem minus ja ma olin küll varem sushit saanud, aga mitte makisid? (Maki on liik sushit, mis on keeratud nori sisse rulliks).

nori

Muideks – ma ei viskanud ülejäänud norit ära. 4,5 lehte on alles kui keegi soovib.

4 thoughts on “Nori haiseb nagu suvine Pirita tee

  1. tuhatjalgne 3. veebruar 2015, 22:25

    Üldiselt ei tohiks nagu haiseda … olen ise ka mõned korrad sushit teinud ja ei haisenud midagi. Ma muidugi ei mäleta enam, millist norit kasutatud sai. Aga kuivatatud asjal ju põhimõtteliselt ei peaks intensiivset lõhna olema. Küllap said lihtsalt riknenud paki. Nii et kui sushi muidu maitseb, siis proovi aga uuesti, kindluse mõttes võib ju teise tootja norit ka kasutada.

    Like

  2. Kaur 4. veebruar 2015, 00:41

    Nori lõhnab ja maitseb umbes nagu kuivatuspaber, s.t. üldse mitte. Said halvaks läinud kraami. Proovi uuesti!

    Like

  3. Manjana 4. veebruar 2015, 14:09

    Tänud teile, nüüd ma siis tean.
    Kõigepealt pean ma selle vastiku haisu unustama ja siis ma saan uuesti katsetama asuda.

    Like

  4. TwD 4. veebruar 2015, 15:36

    Aga ära teegi noriga, tee nigirisid (minu lemmikud, ka mulle ei maitse nori, ehkki ta ei haise kuigivörd)… Vt. näiteks kalasöbrale http://www.diffen.com/difference/Nigiri_vs_Sashimi

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: