3 kuud suitsuta, juhuu!

9. veebruaril täitus mul kolmas suitsuvaba kuu. Tekkis tahtmine teada, et kui palju tervemana mul nüüd surra õnnestuks kui asjaks peaks minema. Tegin pisikese googelduse. Oo-mu-kollane-jumal! Väga tark minust, et ma varem midagi nii õudset ei googeldanud. Sattusin mitmesse foorumisse, kus suitsetamisest loobunud inimesed jagasid omi kohutavaid kogemusi, millised õudused neid peale loobumist tabasid. Kui ma seda kõike oleks varem teadnud, suitsetaksin praegu südamerahus nagu auruvedur. Kuid õnneks ma ei teadnud.

Ainus probleem, mida ma teadsin ja mis mind ka eelmisel kahel korral loobumisel tabas, oli kaalutõus. Foorumitest selgus, et kõigil juhtus kaaluga midagi. Mõnedel kaal langes, enamusel tõusis. Fakt on see, et nikotiin kiirendab ja ergutab seedimist. Kui organism enam nikotiini ei saa, peab ta ise hakkama saama. Minul algasid jamad seedimisega jaanuaris, ehk 2 kuud peale loobumist. Ilmselt jõudis kahe kuuga nikotiin seedimissüsteemist ära kaduda.

Kuna jaanuaris mul enam suitsu järgi mingit huvi ei olnud, ei viitsinud ma ka enam vett juua. Kuid kinnine kõht on ülimalt ebameeldiv kehaosa ja nii taastasin süsteemi, et hommikul esimene asi, mis kõrist alla läheb, on klaasitäis vett. Kõhukinnisusest sain lahti, aga seedimine oli ikkagi kuidagi aeglane. Söögiisu oli see-eest väga hea. Detsembri söögiorgiatest ei tea ma midagi, mina asusin jaanuaris kilosid koguma. Õnneks jäin jaanuari lõpus grippi ja see päästis mind viimasest tekkinud kilost, kuid 3 eelmist uustulnukat on kenasti alles. Õnneks pole neid kolme lisandunud kilo kuskil peale kaalunumbri näha. Väga imelik.

Ma ei tea kui palju on õigust ja teaduslikku alust jutus, et seedimisprobleemide lahenduseks on õiges koguses joodi tarbida. Seepärast ma endale noid Nori lehti ostsingi, et seal sisaldub joodi, mida muidu ei pruugi piisavalt saada. Samuti räägiti joodi tarbimisest ühes suitsust loobumise seedimisprobleemide artiklis. Igatahes otsustasin minna kõige lihtsamat teed ja ostsin apteegist multivitamiine, kus sisaldub ka päevane kohustuslik kogus joodi. Seedimine läks korda umbes nelja päevaga. Kuna ma hakkasin hoolega oma toitumist jälgima, siis kaal ka enam tõusnud pole.

Mu seedimisjutt kõlab pisut poolemeelselt, aga õnneks ongi seedimine ainus konkreetne probleem, mis mul loobumisega on kaasnenud. Inimesed foorumites rääkisid, et ühelgi juhul ei tohi päevapealt maha jätta, eriti kui varem kaua ja korralikult suitsetasid. Et organism saab šoki. Inimesed rääkisid erinevatest valudest, mõned ei saanud valude pärast magadagi. Mul pole kuskilt valutanud. Mõnesid häirisid järskuilmunud lõhnad. Mina hakkasin lõhnu natuke paremini tundma, sest mul on alati ülihea haistmine olnud ja elu on õpetanud lõhnu meeldivateks pidama, muidu ma ei saaks oma koera ninaga üldse elada. Ma kahtlustan, et need hirmsad ärajäämanähud tulenesid inimestel mingist üle- ja valesti mõtlemisest ja enamusel neid pole.

See jutt kuidas mõni kuu peale suitsetamise lõpetamist köhib inimene oma kopsudest tahma välja, pole ka täitunud. Ma ei tea, kas see veel tuleb? Oma suitsetaja köhast sain ma paari nädalaga lahti. Nüüd kui mul too gripp oli, ei kaasnenud sellega enam nii kohutavat köha nagu suitsetajana alati oli. Tõeline kergendus üle 20 aasta! Kuid ma köhin mõned minutid paar päeva peale seda kui ma olen suitsetajatega samas ruumis viibinud.

Teiste inimeste suitsetamine mind ei häiri. Juba mõned päevad peale suitsetamisest loobumist läksin ma kõrtsu õlut libistama ja tegin kindlaks, et mind teiste suitsetamine kaasa suitsetama ei pane. Suitsuhais ka ei häiri, kui keegi just näkku ei puhu. Proovisin viimasel reedel ühe mahvi teise inimese suitsust. Tahtsin teada mis tunne tekib. Tuttav maitse. Kuid kohe peale mahvi tõmbamist tekkiv tunne ehmatas mind kangeks. Selline tunne nagu keegi oleks sulle udu pähe visanud. Imelik uimasus. Kestis umbes viis minutit. Suhteliselt õudne. Sellise uima sees elavadki inimesed, kes suitsetavad. Ma tõesti ei taha endale enam tekki pähe! Suitsetaja istub pidevas uimas, mis korjab ära kõik aistingute parimad osad, emotsioonide tipud, mõtlemisvõime teravuse.

Kuid ega ma ei teagi kas mind veel midagi seoses suitsetamisest loobumisega ees ootab. Mul on alates novembrist olnud apaatia igasuguste tegevuste suhtes, aga ma arvan, et tegemist on talvise depressiooniga mitte ärajäämisnähtudega. Ma ei taha tööd teha, ma vaatan telkust mõtlemist mittenõudvaid asju, ma ei taha raamatuid lugeda, ega eriti midagi teha. Süüa teen heal meelel ja söön ka. Ja blogima hakkasin😛

Vot nii on minuga kolm kuud peale suitsetamist loobumist. Äkki kedagi innustavad mu jutud samuti loobuma? Tõeliselt rasked olid ainult esimesed neli päeva, pärast oli puhas entusiasm, mis praeguseks on üle läinud argipäevaks, kus vaatan poes suitsuletti pilgul, mis mäletab küll, aga enam ei vaja.

smoke

3 thoughts on “3 kuud suitsuta, juhuu!

  1. Kissu Blogib 11. veebruar 2015, 15:43

    Joodiga peab ettevaatlik olema, liialt palju mõjub nt kilpnäärmele. Pole kindel, et kas 100% tasub seda usaldada, aga väidetavalt joodiga nahale täpp teha ja vastavalt sellele kui kiiresti nahka imendub(minut, tund – tunnid) peaks olema näha, kas keha saab joodi piisavalt või puudus.
    Kui seedimisele pigem magneesium – parem uni, vähem krampe (kui on) ja suuremas koguses kiirendab seedimist ja ei tohiks midagi kahjulikku endaga kaasa tuua. Või prismades (ja mujalgi) müüakse täiesti looduslikke puuviljakuubikuid, mis hästi aitavad ja sõltuvust ei tekita. Ning isegi on tabletikujul(pulbrist pressitud) variant samuti kui kuubikud ei maitse.

    Like

  2. Manjana 11. veebruar 2015, 18:04

    Proovisin seda täpi tegemist ka. Kuna ma ei tea kui kiiresti peaks … siis nagu läks kiiresti. Seal multivitamiinis on kõike mõistlikult, mul pole plaanis joodi eraldi tarbima hakata. Ja mul on nüüd seedimisega väga hästi. Ma olen väikest viisi tervisefriik ja jälgin väga hoolikalt, mis mu kehaga toimub ja mida ma söön. Miks keegi päris puuviljale kuubikuid või puuviljatablette eelistab, jääb mulle arusaamatuks. Multivitamiinis on enamus vajaminevast olemas, talvel on muustki ilmselt puudus, kuu aega ikka võib vitamiine tarbida.

    See magneesiumi tarbimine on mingi moe asi. Ma olin vahepeal FB-s grupis “šamaanid, selgeltnägijad jms”, kus inimesed rääkisid tervisest ja igasugu asjadest, mis mulle alguses tundus lõbus. Aga seal olid “asjatundjaid” (mitte need, kes end selgeltnägijaks oleks pidanud, tavalised inimesed), kes iga jumala probleemi peale soovitasid magneesiumi võtta. No iga asja peale lausa. Nagu imeravim kohe. Kuna ma googlist magneesiumi kohta mingit tarka juttu ei leidnud, siis mina magneesiumisse ei usu. Sealt šamaanide grupist läksin ära, grupp läks jube suureks ja liiga imelike inimeste arv samuti, enam polnud lõbus, ainult pisut kurb.

    Unega on mul väga hästi, kuna mul pole vaja kuskile kella peale minna. Jaanuaris mul oli graafik segi, vist ka seoses suitsetamisest loobumisega. Jäin öösel kell neli magama ja tõusin päeval kell 2, aga nüüd on kõik jälle tavaline. Krampidest ma ei tea midagi, krambid peaks juba väga raskele olukorrale vihjama, kus oleks hea kui kirsturaha koos oleks.

    Like

    • Kissu Blogib 12. veebruar 2015, 00:43

      Alla tunni imendumist vist võib kiireks lugeda, mul endal mingi 2-4 tundi. Aga magneesiumi ei oska mingite teiste soovituste peale tuginedes nq soovitada, vaid lihtsalt mõjub seedimisele hästi ja suurem kogus eriti. Ainus põhjus, miks ise vahepeal tarbin on puhtalt säärekrambid(võinoh, st kui liialt venitada lööb krampi jne, mitte pidevalt – puhas magneesiumipuudus), kuigi imenduma peaks välispidiselt veelgi paremini. Aga noh, puuviljakuubikuid ehk seepärast, et ma ise olen ülikehv veejooja ja paljusid puuvilju jmt. mis aitab (ploomid, datlid vms) ei söö. Seedimine noorest peast aeglasem olnud kui peaks, aga otseseid probleeme pole olnud – vahepeal väikest tõuget vaja.

      Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: