Kuidas köögikappi kodukeemiast säästa

Sattusin reedel ETV-st vaatama saadet Mõistlik või mõttetu, kus räägiti vetsupoti puhastamisest ja muust seonduvast. Räägiti, et inimesed kasutavad kohutavalt palju kodukeemiat, mis hoolimata puhastusjaamadest, jõuab mingil kujul merre ja paneb seal imelikke taimi vohama. Veepuhastusjaamas näidati linti, kus jooksis kogu sodi, mida inimesed oma kodusesse wc-potti on loopinud. Kondoomid ja hügieenisidemad on tavaline kraam, mida ei tohiks potti visata, aga visatakse. Puhastusjaama töötaja rääkis, et mingi hetk olevat kanalisatsioonist kole palju naiste aluspükse tulnud. Huvitav, kas see oli mõne mehe kättemaks naisele, kes ta sokke koristada ei tahtnud :D?

Kuid alati kui telekas räägitakse puhastusvahenditest, tuleb mulle meelde, et kodukeemia kasutamises erinen ma enamusest eestlastest. Nimelt ei ole mul kodus peaaegu üldse puhastusvahendeid, kuigi ma olen pisut puhtusefriik. Aga kuna samaaegselt on mul ka eriline suhe ka loodusesse ja tervisesse, siis on mul kodu korras hoidmiseks oma süsteem. Panen oma kiiksud siia kirja, äkki saab keegi endalegi vajalikke mõtteid (kuidas friik olla).

Kuidas teie põrandaid pesete? Vee ja mopiga, ma oletan, aga puhas vesi ei puhasta väga hästi. Mina lisan põrandapesuveele šampooni või vedelat seepi. Teate kui hästi pärast elamine lõhnab! Et ei kõla väga mõistlikult? Kõlab ikka, ma ei osta eraldi šamapooni millega põrandat pesta, vaid kasutan selleks tühjaks saanud pudeleid. Ühest tühjenenud pudelist jagub, olenevalt pudeli suurusest, kaks kuni neli korda põrandat pesta. Pidevalt saab ju mõni healõhnaline šampoon või vedelseep otsa ja enne pudeli äraviskamist võiks pudeli üle loputada.

Köögikapis on mul 3 erinevat keemiapudelit ja need ongi kogu majapidamises ainsad kodukeemiavahendid. 1. Aknapesuvedelik. 2. Puhastuspulber, millega ma küürin kraanikaussi. 3. Nõudepesuvedelik.

Unisversaal-nahaalvahend kõikideks otstarveteks

Unisversaal-nahaalvahend kõikideks otstarveteks

Siin kõrval on kehva kvaliteediga foto minu kõige suuremast abimehest. Vasakul on nõudepesuvahend, millest jagub umbes aastaks. Paremal on pudel, mis võib mõnedele inimestele tuttav tunduda, kuna kunagi ammu-ammu oli mingi võrkturunduskett, kes sellise kaubaga äritses. Mina sain selle pudeli emalt nii ammu, et ma ei tea, mis seal sees oli. Aga see on väga hea pritsiga pudel ja mina kasutan seda pidevalt vähemalt 15 aastat kui mitte kauem. Seal sees on nõudepesuvedelik, mis on lahjendatud veega vahekorras 1/20-le vms.

Ei ole ju mingit mõtet kasutada nõudepesuvahendit lahjendamata, ta on liiga kange. Ka ojana kuskile kallamine pole mõistlik, pihustada on mõistlikum. Ja kuna nõudepesuvahend on mõeldud toidunõudele, siis on temas ka vähem kahjulikku keemiat, ma loodan. Igatahes ei kasuta ma mingeid koristuskindaid, sest selline lahus ei mõju kätele ärritavalt. Mina kasutan oma pritsitavat lahjendatud nõudepesuvahendit igal pool. Peale nõude pesen ma sellega kõiki pindasid, mida vaja. Ka näiteks WC-potti nii seest kui väljast, pliiti, laudu, seinu, uksi – mida iganes puhastada on vaja. Ehk tegelikult ongi mu kodus puhastamiseks kasutusel kas lahjendatud nõudepesuvedelik või šampoon. Muarust on väga öko.

Tegelikult ei ole vaja asju meeletu keemiaga nühkida, enamvähem iga sodi tuleb maha, kui märjaks teha ja tsuti oodata või mõnel harval juhul on vaja pisut kõvemini nühkida.

Mingi paar kuud tagasi leidsin ma lahenduse WC-potis olevale puhastusseebile. Too WC-potis otsaga prill-laua vahele minev puhastuvärk on suhteliselt uus leiutis. Pakun, et paarkümmend aastat tagasi ma ei teadnud sellest veel midagi, kuid sel sajandil on wcpoti seebist saanud erinevate tootedisainerite lõbus mängumaa, kus saab disainida nii seda ümbrist, mis kaane vahele läheb kui ka sisu. Ja hinnad aina tõusevad. Igatahes tundus mulle jube tüütu pidevalt sinna uut värki panna ja nende plastist jullade prügikasti loopimine paistis ka keskkonna reostamisena. Jah, ma tean, et müüakse ka eraldi sisusid, aga mulle pole neid ammu silma jäänud. Igatahes ma avastasin, et ma võin sinna ise seebi panna. Keegi kinkis mulle ühe seebi, mis oli kohutavalt tugeva lõhnaga. Nii tugevaga, et ma ei saanud seda kasutada ja kui ta niiskena WC kraanikausi juures seisis, oli terve ruum nii hullusti lõhnav, et ajas südame pahaks. Vot selle seebi küljest ma lõikasingi sobiva suurusega tüki ja panin sellesse plastist korvikesse, kust eelmine seep otsa oli saanud. Need spetsseebid, mis sinna käivad, on üldiselt suhteliselt jamad ja saavad kiiresti otsa. Minu pandud seep on juba terve igaviku seal potis kaane all lõhnanud ja oma tööd teinud. ma olen väga rahul!

Milliseid imelikke puhastustrikke teie pidevalt keskkonnahoiu ja tarbimishulluse vähendamise eesmärgil teete?

Pildid tehnoloogiaimest, mis pidavat vett säästma ja näeb šeff välja.

3 thoughts on “Kuidas köögikappi kodukeemiast säästa

  1. ritsik 16. veebruar 2015, 11:06

    Mis põrand sul on? Minul on köögis laminaatparkett ja see kipub jääma tuhmiks, ükskõik millega pesed. Praegu on mul küll spetsiaalne laminaadi pesemise vahend, aga ikka on tulemus tuhmivõitu, võibolla peaks põrandat ka loputama või kuivatama..
    Plekist kraanikaussi pesen Ajaxi üldpuhastusvahendiga, aga wc-potti äädikaga. Kallan sortsu äädikat potti (seal on niikuinii vesi, kus äädikas lahjendub) ja poole tunni pärast pesen puhtaks.

    Like

  2. Manjana 16. veebruar 2015, 13:53

    Mul on ka köögis laminaat. Kui aus olla, siis ma pole mõelnud, et ta seal särama peaks. Käisin nüüd vaatasin üle. Praegu paistab päike peale. Vastu päikest on siuke … kriimuline, aga alla päikest on täiesti tipp-topp. Kuna köögi aknaklaas paistab vastu päikest täielik mustusehunnik (talvel ma aknaid ei pese), siis põrand mind üldse ei häiri, kas läigib või on tuhm. Teistes tubades on tavaline parkett, see on ühtlaselt tuhm ja päike ka ei muuda midagi.

    Like

  3. Morgie 19. veebruar 2015, 00:30

    Sellise tehnoloogiaime täitsa võtaks. Kas see liigub iseenesest puhastusasendisse?

    Aga parim vetsupotiseep, mida olen näinud, oli ühtede kaugemalt tuttavate juures lihtsalt vetsupoti siseseinale pigistatud liimi/silikooni moodi julla, mis ilmselt kleepus sinna iseenese jõust, ilma igasuguse ümbriseta, väike läbipaistev sinine tatikollikene. Kahjuks pole ma poest seda leidnud.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: