Vastikus valimiste vastu

Ma vist pole kunagi varem tundnud sellist vastikust valimisreklaami vastu nagu sel aastal. Äkki varem oli parteidel reklaami jaoks vähem raha? Ma räägin telekareklaamist. Tänavareklaam mind pole kunagi seganud, üldjuhul on nendel plakatitel kohutavalt suured poliitikute lõustad pigem koomilised ja nali mulle meeldib. Kuid tänavareklaamile panid nad piirid, kuna see on kõigile taskukohane ja väheefektiivne. Vot teleka ajupesu on tõeline puhastustuli!

Üldiselt suudan ma telekat nii vaadata, et reklaam mind ei häiri. Kui mõnel klipil on helitaust, mis kõrvu jääb või huvitavam idee, siis vaatan ja tavaliselt ma isegi ei tea mida reklaamitakse. Kuid praegu jääb telekat vaadates tunne, nagu enam muud ei reklaamitagi kui poliitikute ilaseid nägusid. Nende samade tüüpide, kes on vähemalt viimase aastakümne parlamendis ja valitsuses istunud ja minu riiki peesse keeranud ja nüüd tahavad minult jälle häält välja kerjata.

Kõik need poliitikud näevad ekraanil ebainimlikud välja. Päriselus on nad välimuselt nagu me kõik, aga ekraanil muutuvad siledakslimpsitud nukuks, kel tuleb suust täiesti uskumatut juttu. Nagu liputajad, need ka ei saa aru, et nokut näidata ei ole hea mõte. No mitte ühtegi parteid enam ei huvita, et nende reklaamid võiks võtta kokku ühe lausega – meie laseme selle riigi põhja. Valijat peetakse totaalseks idioodiks. No kõik need rahade lubamised. Võimalik, et on mõni inimene, kes ei tea, et rahakotist raha võtmiseks on vaja see raha sinna kõigepealt panna, aga poliitikud nagu üldse ei teaks. Nemad on harjunud, et raha tuleb kuskilt kilekotiga ja parem on, kui ei tea, kuidas raha kilekotti sai. Riigi eelarve klapitasid nad kokku Euroopa Liidust saadud rahadega (ja ühtlasi mõnitasid selle eest Kreekat) ja mille jaoks Euroopa raha ei anna, seda pole meil vajagi. Kui juhuslikult on vaja mõni eelarve auk kinni lappida, võtame selle tavatarbija taskust erinevate tarbimismaksude näol.

Kuid õnneks saab selle nädalaga jälkide reklaamide aeg otsa, sest nädala lõpus lüüakse Riigikokku saanute nimekirjad lukku. Ilmselt pääseb sel korral parlamenti ka mõni uue nimega partei. Ma loodan. Loodetavasti saab Keskerakond kõige rohkem hääli, sest Taavi Rõivas näeb välja nagu multikakangelane ja mul on reformi haigest multifilmist kõrini. Kuid mina ei kavatse sel korral valima minna. Isegi elektroonilise valimise ajal ei tekkinud kordagi mõtet, et läheks vaataks kuidas sel korral uus hääletusprogramm töötab. Nagu teada, siis vanadel arvutitel enam ei töötanud, sest vaesed hääletagu jalgadega. Vot, ja jalgadega ma hääletangi ja loodan, et sel korral tuleb valimisprotsent rekordmadal, sest nii põhjas riiki ja nii ülbeid poliitikuid, pole ma oma elus veel näinud. Mina neid ei vali! Sellist juttu, et need, kes ei vali, ei tohi 4 aastat poliitikateemadel sõna võtta, on võimalik ainult neile rääkida, kes peale valimiste muid poliitika mõjutamise vahendeid ei tea.

Valimisteaegne pealinn 2015

Valimisteaegne pealinn 2015

4 thoughts on “Vastikus valimiste vastu

  1. mar 26. veebruar 2015, 22:25

    Ökk on tõesti. Need pingutatult reipad poliitikud oma pingutatult reipaid loosungeid hõikamas… Mina valisin, aga inimese, kelle reklaame kusagil pole. Teades paraku, et ta tõenäoliselt just tänu sellele valituks ei osutu ja see hääl kandub mõnele esinumbrist reibule.

    Like

  2. Marta 27. veebruar 2015, 01:06

    Mu meelest on jälle nii hullult lõbus, telekat ma ei vaata, aga igast kirjalikud allikad – puhas meelelahutus, tasuta ja puha.

    Like

  3. Hundi ulg 27. veebruar 2015, 10:43

    Valima küll lähen. Õigemini tellin kasti valimispäeva hommikul koju. Minu kandidaat on isik. Kahjuks läheb aga hääl parteile. Ning see, nagu teada on erakonna siseasi, kes nende nimekirjast tegelikult Toompeale läheb. Valijal siin suures plaanis midagi kaasa rääkida ei ole.

    Muus osas aga Sinuga nõus. Mul on piinlik, et kodanikku peetakse lihtsameelseks ullikeseks. Aga võib olla olemegi? Vähemalt enamus meist.

    Like

  4. Manjana 27. veebruar 2015, 13:50

    Juhul kui meie oleme ullikesed ja poliitikud on targad, siis peaksid nad ju rahvast harima. poliitika koha pealt. kui nad rohkem teavad. see inimene ju küll tark pole, kes lollimaid mõnitama kipub.

    See, et valimistel antud hääl läheb kaduma või kandub kuskile mujale, on ka pisut sinna demagoogia radadele jutt, mida poliitikud rääkida armastavad, ikka omakasu silmas pidades. Ega hääl ei ole ju võileib, mida saab konkreetsele inimesele anda. Kui mina veel kandideerisin, oli minu jaoks oluline iga hääl ja kuna vanasti sai vaadata ka kust tallinna piirkonnast mulle hääl anti, siis ma teadsin peaaegu et nimeliselt kes mu poolt hääletasid. Või õigemini teadsin, kes ei hääletanud. Minu jaoks see oli isiklik, aga valimiste koha pealt on antud häältel teistsugune tähendus. (ja tänapäeval enam ei saa ka vaadata kust täpselt hääled tulevad).
    Hääled näitavad mida ja keda inimesed toetavad. Mina tegelen sel aastal väikese valimisprotsendi toetamisega, sest see näitab, et inimesed ei usalda poliitikuid ja on tüdinud, kuidas nende riiki juhitakse.
    Varem ma käisin sedelit rikkumas. See tähendab, et ma tahan aktiivselt riigi elus osaleda, aga mul pole sobivat parteid kelle poolt hääletada.
    Seda valimiste häälte asja jms õpetatakse politoloogias, suur hulk inimesi meie riigikogus pole ühtegi tundi politoloogiat ega tänapäevast ühiskonnaõpetust õppinud ja see on äärmine laiskus küll.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: