Kuidas ma poes käin ja mida ostan

Viimasel nädalal on erinevad inimesed kirjutanud mida nad toidupoest ostavad. Ma armastan ka päriselt kassajärjekorras vaadata mida teised letile laovad ja mõistada, kas nad elavad üksi või perega ja miks nad just selliseid valikuid on teinud. Blogijate puhul ma juba natuke tean millist elu ta elab ja kui sinna lisada veel toidupoe tšekk, siis on alastus peaaegu täielik. Mõtlesin, et võiks ka enda ostlemise sisu paljastada. Kümne aasta pärast endal ka hea lugeda. Praegu ma näiteks ei mäleta mida ma 10 aastat tagasi toidupoest ostsin.

Kuna ma olen peast ka pisut raamatupidaja, siis ma tean täpselt palju ma millele raha kulutan. Kui ma 2012. aastal üksikemaks hakkasin, oli mul alguses hirm, et äkki ma ei saa üksinda oma rahadega hakkama ja pean elama ülima kokkuhoidlikusega. Et oma kuludest täpset ülevaadet saada, seadsin sisse koduse raamatupidamise, kuhu ma kirjutasin iga ostu järgi täpselt ülesse kui palju raha kulus. Nüüd on mul välja kujunenud konkreetsed ostmisharjumused ja kindlus, et me saame normaalselt elada ilma, et peaks liialt muretsema. Eelmisel aastal sain ma juurde paar klienti ja me sissetulek suurenes, kuid kulutused toidule suurenesid vaid 100 eurot võrreldes 2013. aastaga, ehk toitumisharjumused ei muutunud. Tegelikult ei ole toiduainete hinnad viimastel aastatel kokkuvõttes väga muutunud. Sel aastal on mu kulutused toidule suurenenud, kuna otsustasin, et pean suitsetamise mahajätmisest “ülejäänud” raha paigutama toidulaua mitmekesistamisele ja uute söökidega eksperimenteerimisele.

Neljapäeva tšekk

Neljapäeva tšekk

Ma käin nädalas poes peaaegu iga päev. Mul on seljakott, kuhu mahub täpselt korvitäis kaupa ja käes ma mingeid kotte kanda ei taha. Poes käin jalgsi ja see läheb kirja kui sportlik harrastus. Kodule on kõige lähemal Selver, kust ostan kõige hädavajalikuma. See kõrvalolev tšekk ei ole just kõige tüüpilisem, aga peaaegu. Tavaliselt ma kulutangi poes umbes kümme eurot. Nagu näha armastan ma osta soodukaga asju, sel korral jõudis korvi kolm erinevat toodet. Üldiselt kasutan poes ühe euro reeglit. See tähendab, et on hulk kaupu mille puhul ma eeldan, et pakitud tükk või kilo võiks olla alla euro: juust, tomat, kurk, apelsinid, konservid jpm. Sel korral ostsin kallimaid apelsine, sest mul peab kodus apelsine olema ja odavamat polnud.  Banaanidega sama asi, kole kalliks on läinud😦 Kurk oli juba nii kalliks läinud, et leidsin, et mul pole teda vajagi, söön hoopis hapukurki.

Siin tsekil on mitu asja, mida ma tavaliselt ei osta. Hapukapsas oli puhas suvaost, kuna vaatasin peale ja mõtlesin, et 79 senti, küll ma ta kuidagi ära söön. Praegu on pakk külmkapis avamata. Šokolaadi ma ka tavaliselt ei osta, sel korral tuli äkiline magusaisu. Nii kallist punast kala ma ka tavaliselt osta ei raatsi, aga sel korral oli suur isu. Laps oli kalaga ülirahul!

Mida ma üritan, et mitte kunagi ei osta, on valmistoidud. Muidugi tuleb suure näljaga tahtmine mingi kotlett või salat koju tassida, aga alati kahetsen. No ei oska need valmistoitude tegijad süüa teha! Või vähemalt mina teen hoopis paremini. Ma ei osta ka maitseainete segusid, valmis kastmeid, pannkoogijahu vm jahusegusid. Kunagi ma pidevalt ostsin valmis pannkoogijahu ja pizzapõhjajahu, kuid nüüd ma oskan ise ka suhkrut ja soola jahule sisse segada ning neid kahtlaseid munajahusid jms, mida neis erisegudes leidub, ma süüa ei soovi. Vanasti ostsin keeduvorsti, nüüd enam mitte, kuigi tahaks, mure kehakaaluga. Samuti ei osta ma neid rama-võideks tüüpi margariine mida saiale määrida. Nende asemel kasutan maitsestatud toorjuustu. Lapse lemmik on Maximast 55 sendine poola päritolu küüslaugutoorjuust.

Esmaspäeval Maximas

Esmaspäeval Maximas

Eriti sportlike ettevõtmistena lähevad kirja Prismas ja Maximas käimised. Prisma ring on 3 kilomeetrit ja kõndimiseks läheb pool tundi (poes läheb ikka kauem kui pool tundi). Pool teed ehk koju tagasi läbin raske seljakotiga. Prismas on kõikide kaupade soodne ja lai valik.

Läbi keskturu Maximasse ja koju on vaid kaks kilomeetrit, kuid kindlasti kõige soodsamad hinnad. Te teate, et turul maksab hakklihakilo tsuti alla kahe euro? Ja sa saad valida millises vahekorras on siga ja lehm sisse hakitud. Ma ei taha ette kujutada mida poes müüdavatesse “kodustesse”  segudesse on sisse hakitud, korralik inimene neid küll ei lisaks, kuna pannil nad sulavad vedelaks ja tuleb ära visata.

Maximas on rida asju, mida ma sealt ostan: väikesed poola jogurtid 15 või 19 senti tükk, heeringas 95 senti, krabipulgad 1.05. ja nii soodsat hapu- ja kohvikoort pole ka kuskil mujal.

Ma ei osta poest asju, mida ma pärast külmutaks. Sügavkülma ostan pelmeene, jäätist, külmutatud saiakesi. Süüa teen üheks söögikorraks, kust jääb järgmiseks lõunaks järgi makarone-riisi-keedukartulit.

Nüüd sain enamuse oma ostmisharjumusi kenasti kirja. Võimalik, et midagi olulist jäi mainimata ka, aga mu seedekulgla peaks piisavalt alasti juba olema. Oma rahakoti suurust ma siiski kirja panna ei soovi ja peamiseks kulutuseks on niikuinii see, mis elamispinnale läheb😦

3 thoughts on “Kuidas ma poes käin ja mida ostan

  1. Katriina 2. märts 2015, 20:48

    Hakkliha koha pealt…mu koer ei võta suus sissegi mitte ühtegi Keskturul müüdavat hakkliha. Läbi oleme proovinud kõik letid. Seega vähemalt koeratoiduks see seal müüdav kraam ei sobi. Inimtoiduks vbl küll.

    Like

  2. Manjana 2. märts 2015, 21:27

    Ma arvasin, et tänapäeval koerad söövad ainult spets koeratoite – neid krõbinaid ja konserve, hea kuulda, et on mitmekülgsema toidulauaga kutsukaid ka🙂

    Like

  3. Morgie 4. märts 2015, 12:26

    Oleneb hakklihast, nt selveris müüdav veisehakkliha (oli ka eile soodukaga) on vägagi liha. Igasuguste segude koostisi aga tasub paki pealt lugeda, väga õpetlik on.
    Kahjuks lisatakse igasugust jama ka turuhakklihale, sellist, mis paneb liha vett imama ja muudab ilusti roosakaks ja raskemaks – head kraami saad ainult hea tuttava käest. Vähemalt Balta turu hakkliha ei kannata küll viimasel ajal kriitikat.
    Selver on muidugi üsna kallis pood.
    Prismast tulen sama raha eest oluliselt suurema toidukotiga välja.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: