Laiskadele ja paksudele

Tänaseks olen suitsvabana elanud neli ja pool kuud. Mul puudub igasugune huvi uuesti suitsetama hakata, sest võitlus kõigi nende tagajärgedega, mida suitsetamine on mu kehaga teinud, ei ole kergete killast. Ja ma isegi täpselt ei tea, mis mu sisemuses tolle pea kahekümne-aastase mürgitamisega on muutunud. Internet, kus on tavaliselt kõikide küsimuste vastused, nüüd ei aita, kuna arstid ei ole jälginud inimesi, kes suitsetavad ja sellest loobuvad, pilguga, et mis neis muutub. Pealegi on inimesed erinevad. Igatahes asun ma praegu tolle võitluse keskel, mis seondub seedimise korrastumisega. Või teistpidi väljendudes – üritan end mitte rasvarulliks õgida.

Eelmisel korral kui ma suitsetamisest kümme aastat tagasi loobusin, võtsin ma iga nädal kilo juurde ja kui kümme kilo täitus ja ma end enam kaaluda ei soovinud, hakkasin uuesti suitsetama. Nüüd lisandus mulle kolm kilo jaanuaris. Ilmselt vabanes seedimissüsteem kahe kuuga suuremast hulgast makku ja mujale kogunenud nikotiini- ja tahmakihist ning hakkas rumala hooga kõike head, mida ma suust sisse panin, tagavaraks koguma. Igaks juhuks saatis ka mu ajju signaali, et ma võiksin kogu aeg midagi head süüa, sest söömine on ainus töö, mis toidab. No ma ei saa ju oma sisemise nälginud naisega vaielda! Ma saan ainult natuke jälgida, et ta nisujahutooteid liialt ei tarbiks. Kommi ma ka ei osta, aga väga tahan. Aga  enesepiinamine on tervisele kahjulik, seega peaks ikka kommi ostma.

Nojah, mul on pidev võitlus sisemise nälginud naisega. Teine meetod rasvumisega võitlemisel näeb ette hulgaliselt kehalist liigutamist. Blogide lugemise tagajärjel jääb mulje, et kõik blogijad on mingid hullumeelsed tervisenatsid, kes enamuse oma ajast veedavad erinevates spordiasutustes. Mul puudub igasugune huvi end sportimisega higiseks aetud kehadega samas ruumis kujutleda. Merje blogist sain täna teada, et kuu aega eelmainitud nilbuse eest maksab 79 eurot. Teate, ma parema meelega loobun kõikidest magusatest asjadest, kui sellise raha haisvate kehade haistmiseks välja käiksin.

Pärast Merje blogi lugemist tuli ette Rentsi post, kuidas ta tegi 30 päeva väljakutse mediteerimise teemadel. Kuna Rents on minust liiga erinev, ei suuda ma ta pikki jutte lugeda, aga täna tuli mul tema postituse poole peal hea mõte – ma peaksin ka mingi 30 päeva asja tegema. Need on jube popid kõikidel teemadel. Foto-väljakutseid olen ma kaks korda teinud. Plankimise oma ma kunagi alustasin, aga see oli liiga igav, et iga päev teha. Lihtsalt mediteerimise järgi puudub mul hetkel vajadus, mul on enda alateadvuses sorkimiseks muud tehnikad. Kuid mis meenub teile, kui mainida korraga kahte sõna: mediteerimine ja enese füüsiline liigutamine? Jooga muidugi!

Panin googlisse otsingu “30 day yoga challenge” ja leidsingi mida vaja. Tegin esimese päeva juba ära ka enne kui blogima hakkasin. Julgen kõikidele laiskadele ja paksudele soovitada, saate ka oma keha ja hinge natuke liigutada. Ma ei ole kunagi otseselt joogat teinud, aga ma olen 10 aastat tagasi ja terve nooruse igasugu imelikes trennides käinud. Alustades stepptantsu ja lõpetades suvalise aeroobikaga. Jah, ma ei paindu enam nii hästi kui 20-aastasena, aga painduvus tekibki ainult painutamisega mitte diivanil vedelemise või jõutrenniga. Enamus neid harjutusi, mida esimeses korras tehti, olin ma varem erinevate trennide venituse osas teinud. Saab näha mitu päeva ma sel korral vastu pean, aga ma hetkel olen küll tahtmist täis. Loomulikult pean ma jätkama ka igapäevaseid jalutusretki, aga need on keha jaoks liiga ühekülgsed. Proovige teie ka! Esimesed 19 minutit siin:

16 thoughts on “Laiskadele ja paksudele

  1. ritsik 16. märts 2015, 15:07

    Mul on trenni kuukaart 34 eurot. A ma ei ela pealinnas.

    Like

  2. Britt 16. märts 2015, 17:53

    Spordiklubide hinnad tunduvad täiesti kohutavad. Ma küll suurim spordifänn pole ( kui üldse..), aga ma pigem jalutaks niisama looduses tasuta ringi, hingaks värsket õhku ja mõtleks omi mõtteid. Tundub kuidagi palju kutsuvam kui maksta selle eest, et nuusutada higi ja kuulata laule, mille sõnad keskenduvad tavaliselt tagumikele ja ee..tagumikele ( ma ei tea, kui ma viimati jõusaalis käisin, siis kõlaritest kostuvad laulud olid kõik bootydidest ja gangsta elust, teen oma järeldusi selle põhjal).

    Viimasel ajal ma lausa igatsen jõe kaldal jooksmist, aga ma kardan, et siin on tegu lihtsalt psühholoogilise ninanipsuga, et tahan kuna hetkel ei saa. Arvan, et kui olen lõpuks jooksmise jaoks konditsioonis, siis ei taha sellest midagi kuulda, a samas suutäisi lugeda ei meeldi, nii et vist peab.

    Sulle soovin igatahes joogaväljakutsega edu ja kindlat meelt!

    Like

  3. Marta 16. märts 2015, 18:09

    Ma nii sportlikust huvist küsin, et mis sellise joogatamise mõte võiks olla?

    Like

    • Manjana 16. märts 2015, 18:23

      Minu jaoks on lihtsalt selleks, et end teist moodi liigutada. Nii hea kui keegi teeb midagi uut-põnevat ees ja siis ma teen järgi. See esimese korra joogavärk andis mulle teadmise, et jooga aitab kaasa painduvuse suurendamisele ja igasuguse sisemise massaži jaoks ka, mis peaks mu sisikonnale hea olema.

      Like

      • Marta 18. märts 2015, 15:56

        Ei, jooga on kahtlemata mõnus, nagu Rents nutikalt ütles. Ma lihtsalt mõtlen, et jooga töötab peamiselt koos ja tänu õigele hingamisele. Ja kogemusest võin öelda, et seda õpitakse pikka aega ja kindlasti mitte video järgi. St, esimene, mida õpitakse, on õige hingamine. Kui nüüd lambist omal käel video järgi joogatama kukkuda, siis on vigastuse risk üsna suur.

        Ma olen kahe käega igasugu liigutamise poolt, aga olin üllatunud, et ka joogat nii väljakutse raames tehakse.

        Meenus ammune lugu ajast, mil ma mingil rühmatreeningul käisin. Rühmas oli üks hästi aktiivne ja rõõmsameelne, kui metsikult kärsitu naisterahvas, kes ei saanud absoluutselt aru, mis trennis ta parasjagu on. Ta võttis asendi sisse enne veel, kui joogi ise asendi või seletamise lõpetas. Olles asendi nö siis ära proovinud “Ahah, mul paindub ka nii”, tuli sellest kohe välja, ammu enne, kui keegi teine asendisse jõudis ja vahtis siis ringi rõõmus-kannatamatu näoga, et nooooo, teeme nüüd pliis edasiiii!

        Like

        • Manjana 18. märts 2015, 17:24

          See tibin, kes seal videos ette teeb, on päris asjalik, räägib hingamisest ja muid asju ka. eile ma kogemata panin vahepeal video seisma ja siis muutkui “istun” ja mõtlen, et päris pikk värk, kui sain aru, et olen video seisma pannud.

          nooremana ma käisin igasugustes erinevates trennides, kus räägiti ja õpetati hingamise imepärast maailma ka, midagi mulle ikka külge jäi. üldjuhul on mul oma kehaga jube hea läbisaamine, lihtsalt too suitsuvabaks muutunud keha käitub mulle tundmatult.

          Like

        • Marta 18. märts 2015, 17:56

          Oeh, ära suitsuvabast kehast räägi, üldse🙂 … /st, M, peale viit aastat mittesuitsetamist hetkel kolmandat kuud (?)
          (ajutiselt! :D) suitsetav…

          Like

        • Manjana 18. märts 2015, 18:08

          Marta, palun, EI! Pole olemas ajutist suitsetamist. Maha jätmine on ju piin!

          Like

  4. Manjana 16. märts 2015, 18:11

    Ma käin ka väljas jalutamas. Joosta mulle ei meeldi. Lühikest maad jah, aga pikamaajooksu olen ma eluaeg vihanud. Mul jõge läheduses võtta pole, aga mõned tiigid on ja meri. Mererand on igal aastaajal ja iga ilmaga parim koht lõõgastumiseks. Tegelikult on kehva ilmaga rannas isegi parem, sest siis pole teisi inimesi. Parim koht ja täiesti tasuta!

    Like

  5. Rents 16. märts 2015, 22:44

    Jõutrenn arendab vägagi painduvust, igasugused kükid ja väljaasted jms. Arvatakse isegi, et dünaamiline venitamine arendab painduvust sama hästi kui staatiline, ainsaks erinevuseks siis see, et kui sa ainult jõusaalis käid, siis need dünaamilised liigutused lähevad ainult mingi piirini. Mõnes teises trennis (tantsimine või kasvõi ronimine ja muidugi jooga), kus sul on reaalselt vaja seda jalga muudkui kaugemale suruda, on see piir tunduvalt kaugemal. Lisaks oli minu jaoks täiega üllatav tuttavate balletitantsijate käest kuuldud seisukoht, et staatilise venitamise puhul on mõttetu üle 10 sekundi asendit hoida – mind on ikka kasvatatud selle teooriaga, et surud viimse piirini ja siis hoiad vähemalt 30 sekundit, nemad väitsid, et pärast kümmet sekundit pole enam midagi kasu, pigem vahetada asendit ja hiljem üks kord veel lühidalt teha. Kuigi, kui mõtlema hakata, siis hoitakse joogas ka asendeid tegelikult üsna lühikest aega, küllap nad hoiaks kauem, kui sel mingi kasutegur oleks.

    Aga trenni ongi väga kurb teha, kui motivaatoriteks on, et arst käskis või tahaks alla võtta. Kui see tegevus ise ikka rahuldust ei paku, ei ole ju mõtet teha. Ma ei viitsiks elu sees jõutrenni teha, kui seltskond, kellega seal käin, nii äge poleks. See, et teise trenni jaoks kasuks tuleb, on ainult lisamotivatsioon. Jooga on väga mõnus, igaüks leiab endale sobiva taseme ja igaüks, isegi kui ta on 80, tunneb, et ta areneb vaikselt kuskile, saab natuke liigutada jne. Arvutiga töötav inimene tunneb kindlasti seda ka, et kael ja selg pole hiljem nii kanged. Ja see pärast trenni olev tunne, et sai vere käima, tähendab ju samaaegselt ka seda, et sai metabolismi kiiremini tööle, järgmise tunni või paari jagu PÄRAST trenni kulutab keha laua taga istumisele hulga rohkem kaloreid kui muidu. Ma saan aru, et sina, Manjana, kindlasti tead juba seda kõike, kui sa juba trenni kohta uurisid, aga ehk õnnestus mul praegu mõnele lugejale siiski mõjuvat reklaami teha.😉

    Like

    • Kaur 17. märts 2015, 00:10

      Trenni mõju metabolismile efekt olla pikem, suisa päev.
      (Allikas: naised-saunas-rääkisid, st tõele vastavuse eest hoolitsegu lugeja, mitte mina.)

      Like

      • Rents 17. märts 2015, 00:24

        See sõltuvat sellest, mis trenni sa teed – väidetavalt kiirendab just jõutrenn ja intervalltrenn metabolismi kõige pikemaks ajaks ja aeroobne treening (sh jooga) paariks tunniks.

        Like

      • Manjana 17. märts 2015, 00:52

        Ma igaks juhuks poetan vahele, et metabolism eesti keeles on “ainevahetus”. Äkki keegi veel peale minu ei teadnud. Mu jaoks kõlas see sõna umbes nagu mingi kole haigus, mis teeb inimesele elevandijalad😀

        Like

  6. Jaanika 17. märts 2015, 17:09

    Ma ei tea, miks ma seda postitust lugema tulin.. justkui see pealkiri oleks mulle kirjutatud.:D

    Like

    • Manjana 17. märts 2015, 17:16

      Noh, täpselt, mulle ka! Hakkame 30-päeva joogat tegema🙂

      Like

  7. Manjana 20. märts 2015, 22:36

    Nii, täna on mul väljakutse viies päev ja soovin teatada, et see joogatädi läks lolliks. Või noh – kukkus täiskiirusel jõu- ja ilu numbreid tegema ja kiitis kuidas tal higi voolab. Kuna mul polnud mingit huvi temaga koos lollusi teha (ja ma poleks ka hakkama saanud), siis mul ei jooksnud mingit higi😦 Vaatame, kas tal homme on mõistus koju tulnud.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: