Täna on Õhtulehes jutt Evelin Ilvese imettegevast käevõrust. Kõik inimesed, kes usuvad, et palja füüsika ja keemiga maailma seletada ei saa, teavad et roosa kvarts on ilus kivike, mis muuhulgas “eemaldab õrnalt kogu negatiivse energia, asendades selle armastavate võngetega, ja see on suurepärane just keskeakriisi puhul!” Kui nüüd keegi leidis, et viimane lause oli hüsteeriliselt naljakas, ei tohiks ta edasi lugeda. Kuna mul on enesehinnanguga korras (võimalik, et pisut on liiga kõrge), võin ma endale lubada igasugu esoteerikasse uskumist ja nii olen ma juba pool aastat mõelnud, et mulle oleks hädasti natuke roosat kvartsi tarvis.
Vot ja teisipäeval jalutasin ma mööda Tartu maanteed Stockmanni ristmikult Keskturu poole, lugesin erinevaid poodide silte, kuni jäi silma pood, kus müüakse pärleid: Kuukivi helmepood. Tartu maanteel on üks helmepood veel, aga sinna pole mul sisenemishuvi tekkinud. Nüüd aga astusin sisse ja leidsin oma roosa kvartsi kohe ülesse. Kuna ma ehetest kannan peamiselt kõrvarõngaid, otsustasin neist kõrvarõngad teha, aga roosa üksi tundus igav. Vaatasin ringi ja leidsin mingi rohelise kivi, millest ma varem kuulnud polnud, aga ta oli väga kena. Hiljem selgus, et see on roheline aventuriin, mille mõju on sarnane roosale kvartsile ja kahekesi koos aitavad nad leida hingesugulast. Jee!
Ostsin kokku neli kivi, mõlemat kaks, aga kodus selgus, et ma ei oska endale meeldivat kõrvakat kahest kivist teha, kuid neljast oskan. Läksin poodi tagasi. Nüüd vaatasin pikemalt ringi ja leidsin, et olen senini totaalses pimeduses kobanud. Te ei kujuta ette, mida seal poes kõike müüakse! Seal on niisugune valik igasuguseid vidinaid, millest võib ise ehteid teha, et ma mul hakkas pea ringi käima. Õnneks ma suutsin end tagasi hoida, kuna ma eelmisel päeval juba kogesin, et ehete tegemise juures on vaja kõigepealt loomingulisust ja teiseks sobivaid tööriistu. Ainult lahedad vidinad ei lähe ise kokku ja kui lähevadki, ei pruugi nad omavahel sobida. Ostsin oma pärlid ära, vormistasin neist tamiili abil kõrvarõngad, mida näeb ülemisel pildil ja hakkasin juutuubitama.
Juutuubist sain järgmise inspiratsioonilaengu ja jõudsin otsusele, et mul on vaja erinevaid traadi töötlemise näpitstange. See video on kõiges süüdi. Vot ja eilne päev kuluski mul kõigepealt espakis tange takseerides ja hiljem uusi kõrvarõngaid tehes. Loomulikult pidin ma end ka tööriista poes tagasi hoidma, sest seal müüdi nii ilusat traati ja kette! Ma teadsin, et mul on kodus traati. Ma viskasin aasta alguses kalendri ära ja see oli traadiköites, mille ma eemaldasin, kuna ta ei sobinud paberi prügikasti. Kuna traati läheb ikka tarvis, panin ta oma aega ootama ja eile oligi tema pidupäev, mil ma temast kõrvakad tegin. Kõigepealt vormistasin selle ringikese, mis otsas ripub. Järgmisena tegin ümarviili abil tolle vedrulaadse ülemise osa.
Kuna traat oli värvitud valge värviga, mis töötlemise käigus maha tuli, värvisin kõrvakad küünelakiga üle. Punase ja mustaga, et segasem oleks. Ma ise olen nii rahul! Neid traate millega kõrvakad kõrva külge lähevad, ei pea ise tegema, neid saab 36 senti 10 tükki sealt helmepoest. Nüüd ma vaatan kriitilise pilguga kõik oma kõrvakad üle ja enam igavat masstoodangut ei kanna! Mul on mingeid mõtteid ka muude ehete kohta ja juutuub kindlasti aitab mul neid realiseerida. Käsitöö on vahva, proovige ka!
Manjana blogib 
[…] ma tahan teha kividega kõrvarõngaid. Paar nädalat tagasi roosa kvartsi ja rohelise aventuriiniga tehtud kõrvarõngaid kandsin ma paar korda ja rohkem ei tahtnud. Neli kivikest kaaluvad ikka liiga palju, mulle […]
MeeldibMeeldib