Nädalalõpu magustoit – Sidrunikreem

Tundub, et lapsele on mingi kevadväsimus peale tulnud. Otseselt haige ta nagu ei oleks, aga pidevalt jube väsinud. Võimalik, et haigus luurab nurga taga oodates hetke, millal kaela karata. Igatahes tahtsin ma oma kiisupojukest kaitsva emana midagi ette võtta ja küsisin teismeliselt, et kas ta on nõus sidrunit sööma. Ta ei olnud nõus. No mida siis teha, et C-vitamiin seedekulglasse sisestada? Ja mulle meenus, et kunagi ammu-ammu oskasin ma teha sidrunikreemi, mis nõudis küll pisikest pingutust, aga maitses imehästi.

Tänapäevase inimesena üritasin kõigepealt retsepti internetist leida, aga ükski ei tundunud õige. Siis võtsin riiulist oma teise parima toidutegemise abimehe: 1974. aasta välja antud “Valik toiduretsepte” Eesmaa, Küüsvek, Masso. Ja seal ta oligi – sidrunikreem. Kõigepealt tundus, et äkki ma ikka ei saa hakkama, sest ma pole juba väga ammu midagi želatiiniga teinud ja munade kuumas kloppimine kõlas ka hirmutavalt, aga ma sain kõigega lihtsalt toime ja ajakulu oli ka normaalne (alla 30 minuti on minu jaoks normaalne).

Ma mäletan, et vanasti oli mul probleem, et tarretise kõvaks ajamiseks läks palju aega, terve öö vähemalt. Ma ei tea, kas tänapäeva želatiin on parem kui 20 aastat tagasi, aga minu kreem omandas külmkapis juba paari tunniga eeskujuliku konsistentsi. Kuna see ei ole mingi minu enda väljamõeldud retsept, siis ma võin seda mõõdutundetult ja taevani kiita. Ma valmistasin seda kreemi vist viimati siis, kui ma keskkoolis käisin ja mu laps pole kunagi sidrunikreemi saanud. Ta ütles esimese ampsu peale, et see on nii hea, et ta tahaks nutta. Ausõna, on jah! Ja nüüd retsept ja tegemisõpetus.

Sidrunikreem. Pildistatud hämaras toas telefoniga.

Sidrunikreem. Pildistatud hämaras toas telefoniga.

Sidrunikreem
1 sidruni mahl ja riivitud kollane koor
2 muna
100 grammi suhkrut
2-3 tl (8 g) želatiini
2 sl vett (ma panin tsut rohkem, see on želatiini jaoks)
1/4 liitrit vahukoort

Sellest kogusest tuli 4 sellist õunakest, nagu pildil ehk jube vähe.

Riivi pestud sidrunilt peene riiviga kollane koor ja pigista välja kogu mahl. Võta želattin ja pane see mingisse kuuma kannatavasse nõusse külma veega vähemalt 5 minutiks paisuma. Aja suuremas potis vesi keema. Hoia paisunud želatiini nõud selles keevas vees nii kaua, et želatiin ära sulaks, tõsta želatiin oma aega ootama. Võta mingi väiksem pott, mis suurde keeva veega potti mahub ja pane sinna sisse suhkur ja munad. Hakka neid selles teise veepotti panduna soojas vahustama. Sega aeglaselt munade juurde sulanud želatiin ja sidrunimahl -koorega. Võta vahustatud muna-sidrunisegu pliidilt ja pane jahtuma. (Potis on selline ühtlane kollane mass, kus pole suhkru- ega muid tükke). Võta vahukoor ja aja tugevasse vahtu (ma lisasin tsuti suhkrut ja vaniljesuhkrut ka). Sega vahukoor peaaegu mahajahtunud munasegusse. Kalla kogu värk magustoidunõudesse ja pane külmkappi. Oota paar tundi, kaunista ülejäänud vahukoorega ja naudi!

7 thoughts on “Nädalalõpu magustoit – Sidrunikreem

  1. Kaur 29. märts 2015, 01:23

    Kas see kuumutamine on vajalik? Kui teed lihtsalt “vahustan muna suhkruga, lisan vees lahustatud želatiini, lisan vahukoore, panen vormi”, siis kas tulemus saab teistsugune?

    Like

  2. Manjana 29. märts 2015, 19:10

    Ma ei ole ilma kuumutamata proovinud. Kuumutamine peaks olema vajalik vist selleks, et suhkur ära sulaks, muna selle soojusega veel küll küpseks ei saa. Aga see kuumutamine ainult tundub hirmus. Mul mahtus ilusti üks pott teisesse ja siis ju vahet pole kus sa mikserdad.

    Like

  3. nodsu 31. märts 2015, 01:59

    muna pidi soojal temperatuuril vahustades oma konsistentsi paremini hoidma, või noh, teine konsistents tuleb. ka klassikalist keedukreemi (seda, mis moskva saia vahele käib) tehakse soojas – katsu sa lihtsalt munavahtu sellisesse olekuksse saada.

    aga mis C-vitamiini puutub, siis apelsinis pidi seda veel rohkem olema kui sidrunis. ja hapukapsas ka, ainult et toores muidugi, sest kuumutamine kipub C-vitamiini hävitama.

    aga ma võin lisada, et ka lihtsalt vahukoorega ja ilma munata (olgu kuumutatud või kuumutamata) sidrunikreem on väga maitsev.

    Like

  4. Manjana 31. märts 2015, 12:10

    Keegi kunagi rääkis, et klassikalise Moskva saia vahele käis hoopis mannapuder. Kuna minu nõukaaegsetes raamatutes moskva saia nimelist pole, siis ma ei oska millegagi seda kõlakat kinnitada.

    Like

  5. Kaur 31. märts 2015, 17:51

    Jäätise sisse käib põhjana ka see keedukreem – “custard” vist, http://en.wikipedia.org/wiki/Custard – ja seda on ülitüütu teha, sest jäätise puhul tuleb see veel kärmelt nullini maha jahutada. Õiget jäätist ilma selleta aga väidetavalt ei saa.

    Like

  6. nodsu 1. aprill 2015, 23:19

    eesti keedukreem on natuke custardist erinev, eesti omasse käib mingi tärklis või asi sisse, mis veel paksema konsistentsi annab. vbla vahel ka manna, sealt see moskva saia mannapudru jutt tulla võibki.

    Like

  7. nodsu 1. aprill 2015, 23:20

    kuigi tõsi, eesti omi on mitut sorti, napoleonikoogi vahele käib jälle ilma tärklise ja värgita.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: