OOTD – millega ma metsas müttasin

Kui ikka tahta popp ja noortepärane blogija olla, ei saa ei üle ega ümber ühest nummist OOTD postitusest. Eesti keeles peaks see küll TPV (Tänase Päeva Välimus) olema, aga tühja sest. Keda see eesti keel ikka kotib, eks ole? Me ju teame, et lähemas tulevikus, kui vanem umbkeelene rahvuslusest vahutav põlvkond välja sureb, läheme ametlikult üle inglise-eesti segakeelele.

Kuid täna ma käisin metsas ja kuna mets lõppes rannas, siis natuke käisin rannas ka. Viimsis. Peale minu ja sõbrantsi polnud ei metsas ega rannas kedagi, kuigi erinevalt Tallinna kesklinnast Viimsis vihma ei sadanud. Viimsi inimesed ei saa endale liigseid puhkehetki lubada, sest nad peavad surmani neid imelikke maju kinni maksma, milles nad töötamise vaheajal magamas käivad. See selleks.

Kui inimene randa jõuab, tekib tal vastupandamatu tahtmine end kivide ja mere taustal pildistada. Mina olen selline inimene. Koju jõudes tekkis mõte, et ma saaksin seda pilti julmalt oma blogi jaoks ära kasutada. Vot ja siit see nüüd tulebki:

OOTD Viimsi poolsaarel

OOTD Viimsi poolsaarel

Nagu normaalses OOTD postituses olema peab, on mu jope soetatud H&M poest, aga umbes viis aastat tagasi Helsinkist, sest siis Eestis veel seda odavketti polnud. Mütsi ostsin sel kevadel Seppalast, maksin ühe euro. Mustad sportjalanõud sain veebruaris Ülemiste keskuse odavate spordiasjade poest Sportsdirect, 12 eurot. Teksad on kaltsukast: Lee Cooper, vanakooli lõige, normaalkõrguses värvliga, Soomes valmistatud. Ka mõned aastad tagasi ostetud. Kõrvarõngad on ka ammu ostetud, eks kinkis. Käekell on üle 20 aasta vana Šeiko. Vot, sellises riietuses ja selliste imeliste aksessuaaridega ma metsas ringi müttasingi.

%d bloggers like this: