Milliseid tablette teie krõbistate?

Kuna sel nädalal olen kirjutanud vanainimeselikke postitusi haigustest ja seonduvast, siis ei kavatse ka täna erandit teha. Kuid täna kirjutan ma ravimitest, mida minu kodust leida võib. Ja seonduvast.

Naisliini pidi kuulun ma ritta, kus nii minu ema kui vanaema on tablettide suuremas koguses krõbistamist elu tähtsaks koostisosaks pidanud. Vanaema mul enam ei ole ja sel sügisel täituks tal juba 102 aastat. Kui ma kunagi lapsena tema käest küsisin, et mille jaoks kõik need tabletid on mõeldud, mida ta igal õhtul enne magamaminekut sisse sööb, vastas vanaema, et ta ei tea.

“Aga miks sa neid siis sööd, kui sa isegi ei tea mille jaoks need on?” küsisin mina.

“Latseke, aga ma ei julge ühtegi tabletti võtmata ka jätta, sest siis võib mingi koht haigeks jääda, mille jaoks tablett mõeldud oli ja võtmata jäi,” vastas vanaema.

Nüüd olen ka emalt umbes samasuguse vastuse saanud. Emal on mitu sahtlit ja karpi erinevaid ravimeid täis. Ma olen üritanud seal inventuuri teha ja vanaks läinud rohtusid ära visata, aga ta ei luba. Talle ei meeldi asju ära visata ja ega ma ei saa ju teda sundida ka.

Kuid nüüd, seoses minu kurguhaigusega, otsisin ülesse oma ravimikarbi. Mul on ravimite jaoks vana lauatelefoni karp ja ma vaatan sinna väga harva. Erinevalt oma esivanematest olen mina tablettidesse alati sügava eelarvamusega suhtunud ja neid ainult suure häda korral tarbinud. Nüüd pakenditelt kuupäevi uurides sain teada, et võin enamuse oma karbisisust ära visata. Tegin kaks pilti ka. Karbis on asjad, mis alles jäid ja teisel pildil need, mis ma ära viskasin.

Minu ravimikarp

Minu ravimikarp

Alles jäid mõned sidemed ja plaastrid, mida õnneks harva on vaja. Coldrex, mida ma natuke paar päeva tagasi võtsin. Joodilahus, mille ma paar kuud tagasi ostsin ühe eksperimendi tarbeks. Väikeses roosa sildiga purgis on kaaliumililla pulber. Selle ma soetasin vist vastsündinud lapse nabajunni eest hoolitsemiseks. Ma arvan, et see pulber ei rikne. Ja ongi kõik, rohkem mul ravimeid pole. Autot koos kohustusliku arstikarbiga mul ka pole.

Vanaksläinud ravimid

Vanaksläinud ravimid

Äravisatud ravimite esireas on Sudafed, mida ma olen kunagi ammu nohu jaoks tarbinud. Paracetamol on vist ka tavaline palavikualandi, mida inimestel kodus leidub. Diclofenac-ratiopharmi kasutasin ma 10 aastat tagasi, kui mul selg valutas. Selg on nüüd korras. Milleks ma kampriõli ja mentoolpiiritust ostnud olen, ei tea. Fastum geelid olid vist eksi jaoks, ta aeg-ajalt väänas jalga välja. Noh ja siis veel mingid gripi ja kurgurohud.

Vot ja selline oligi meie ravimikarbi täissisu. Meil lapsega ei ole mingeid raskeid haiguseid ja pealegi pole me kumbki nõus ka rohtusid sööma. Tegelikult arvan ma, et külmetuse raviks on mesi ja küüslauk sama head kui suvalised ravimid. Kuid Coldrex on normaalse maitsega ja teeb tuju kohe paremaks, seepärast olen ma nõus ka seda jooma.

Mul üldjuhul ei valuta kuskil miski ja ma olen arvamusel, et nii vana inimene võiks olla nii tark, et suudab oma valudest ilma ravimiteta lahti saada. Ja kui ei suuda, siis tuleb õppida valu nautima😀 Nagu eelmises postituses jutuks tuli, siis mu perearst vihastas mu 10 aastat tagasi välja. See oli siis kui mul selg väga haige oli ja tema teatas mulle, et selle valuga ma hauda lähengi, ravida seda ei saa. Muidugi sai. Aga seda arsti ma enam näha ei taha. Kui keegi on Tallinnas perearsti vahetanud, rääkige kuidas te seda tegite. Minu teada on see äärmiselt raske, kuna meil on liiga vähe perearste.

Tundub, et normaalses ravimikarbis peaks ikka mingi valuvaigisti olema. Minult on õues tulnud tuttavad küsima, et ega mul valuvaigistit pole. Mul ei ole, aga ma tean alati millisel mu tuttaval on kotis valuvaigistid kaasas. Arutasin lapsega ka, et kas ma peaksin mingi valuvaigisti ostma.

“Milleks meile valuvaigistit vaja läheb?” küsis laps.

“No mõnikord minult küsitakse valuvaigisteid ja teistel on, minul mitte.”

“Minult ka küsitakse,” vastas laps.

Ma olin totaalselt imestunud. Kümnendas klassis juba koolis küsitakse ja tarbitakse valuvaigisteid! Kuhu me jõudnud oleme? Kas tõesti enamus inimesi kannab käekotis kaasas ja omab kodus valuvaigisteid? Või on ikka minusuguseid inimesi ka, kellel ei valuta kuskilt? Mul valutab pea paar korda aastas. Põhjus on alati üks: ma olen sattunud seltskonda, kus mu alateadvusele ei meeldi, aga teadvus arvab, et on huvitav. Kui ma sellest seltskonnast ära lähen, jääb peavalu kohe järgi. Lihtne, ei ole tabletti vaja.

19 thoughts on “Milliseid tablette teie krõbistate?

  1. nodsu 30. aprill 2015, 16:53

    Ma ei söönud kümnendas klassis valuvaigisteid, aga võib-olla oleks pidanud, sest teismelisena ja isegi veel kahekümne ringis oli peavalu nii sage külaline, et ei osanud selles isegi midagi erilist näha. Ma arvasin, et kõigil valutab iga päev pea, alles hiljem vanemalt avastasin, et peavalu ei olegi kohustuslik taust.

    Üks põhjus võis olla mulle sobimatu päevarežiim, aga kool surub selle ju peale. Keskkoolis ma juba jätsin vahel esimestesse tundidesse minemata, õpetajad vaatasid sellele läbi sõrmede, aga ega seda päris iga päev ei saanud teha.

    Või oli siis lihtsalt tegemist kasvuea hädaga.

    Like

  2. Manjana 30. aprill 2015, 17:55

    Päris hirmus😦

    Like

    • nodsu 30. aprill 2015, 22:55

      kusjuures kõhuvalud olid siis kah kogu aeg. kahtlustan sama põhjust; kui ma ülikooli tagumises otsas oma unerežiimi rohkem ise reguleerida sain, kadusid peavalud peaaegu olematusse ja kõhuvalud on samuti harvad. unevõlg ajab ka seedimise ju korrast ära.

      aga kuna ma tollal olin kogu aeg niiviisi elanud, siis ei teadnud veel, et teisiti saab.

      Like

  3. Pastakas 30. aprill 2015, 19:44

    Ma soovitan (ma pole kindel , kas seal nö vabu kohti on) näiteks Tallinna Munitsipaal Perearstikeskus OÜ , asub küll Õismäel, ma arvan, et sa ei viitsi nii kaugele minna, ja see pole mingi “savisaarereklaam” aga helista , küsi, näiteks dr. Merje Lahe, väga ok, no minu keskaaegne pinginaaber…ise ka käin.

    Like

    • Manjana 30. aprill 2015, 19:56

      Aitäh! Aga Õismäe on tõesti minu jaoks Tallinnas kõige kaugemal ja suht tundmatu kant. Mulle sobiks kesklinn. Hetkel on mu perearst Majaka tänaval, Vana-Lasnamäe on ka mulle väga lähedal.

      Like

  4. Oudekki 30. aprill 2015, 20:21

    Minul olid näiteks neljandas klassis kohutavad peavaluhood (keegi ei suutnud selgeks teha miks), silme eest läks mustaks, koolis ei suutnud käia. Peavalurohi parandas asja natuke (nii, et ei oksendanud kogu aeg, näiteks). Nii hulle pole enam tagasi tulnud, aga teatud peavaluhood ikka mõnikord on, mul on alati valuvaigisti kotis.

    Teiseks, kümnendas klassis on tüdrukutel ju päevad. Mõnel on need algusest peale sellised, et võib valu käes kokku kukkuda (ja mõnikord on lihtsalt ebameeldiv), siis ju ometi koolispüsimiseks võib valuvaigisti võtta. Sest ega see valu kannatamine ka organismile kasulik ei ole.

    Like

    • nodsu 30. aprill 2015, 22:54

      äkki kah kasvuvalud? organismil on ju raske muutuva kehasuurusega kohaneda.

      ja päevad on tglt ju varemgi, viiendast klassist umbes hakkab pihta. ma olen samuti kuulnud, et mõni suudaks siis valuvaigistita ainult kägaras oiata.

      Like

      • lendav 1. mai 2015, 01:13

        Oijaa, noorpõlv oli kõhuvalude poolest küll jube. Kõige hullem oli see, et tol ajal saada olevad tabletid lihtsalt ei aidanud. Või siis olid doosid liiga väiksed – mu ema ei andnud mulle iial tervet tabletti, vaid pool (misiganes see oli, ma enam ei mäleta). Mu meelest olid sünnitusvalud kergemini talutavad, kui päevade omad…

        Like

    • Marr 1. mai 2015, 01:22

      Mul olid ka (on siiani) väga tugevad peavalud ja ei aidanud ei massaaž ega veejoomine (mida tavaliselt soovitatakse, kui ei saada aru, KUI jube peavalu olla võib). Valuvaigistid aitavad ka lihtsalt kuidagi adekvaatsed püsida, valuvaev jääb ikka alles. Ja ka mul olid ka juba põhikoolis väga kohutavad kõhukrambid päevade ajal. Kukkusingi aeg-ajalt kokku ja oksendamine käis ka asja juurde. Kuna paljudel selliseid valusid pole, ei suhtu õpetajad neisse tüdrukutesse eriti hästi, kes valude pärast puuduvad (sest mis see väike valu ikka teeb, eks ole), seega krõbistataksegi tablette, et koolipäev kuidagi üle elada.

      Like

    • Manjana 1. mai 2015, 19:30

      lapsel on vedanud, tal ei ole päevade valusid. mul olid, aga kestsid paar tundi ja ma nende pärast tablette ei võtnud. sünnitusega sai neist valudest lõplikult lahti.

      Like

  5. Marca 30. aprill 2015, 20:51

    A kuhu sa need vanaks läinud tabletid viskasid? Üldse mitte kiusu pärast, aga ma olen aru saanud, et neid ei tohi niisama prügikasti visata, sest sealt satuvad mürgid loodusesse ja lõpuks sööme selle sodi endale uuesti sisse ning seetõttu arenevadki igasugu ravimresistentsed haigustekitajad. Ma tõesti ei tea, kas peaks siis neid koguma ja kuhugi ohtlikesse jäätmetesse viima või. Mul endal õnneks ema med.töötaja ja nende juures on kabinetis selline kast, kuhu ravimeid kogutakse ja nii ma siis kogungi enda omad kokku ja kui meelde tuleb, annan emale hävitada.
    Valuvaigistite jaoks on levinud põhjus vist jah peavalud. Mul endal ka seetõttu karp kotis. Olen püüdnud ka niisama kannatada, et ehk läheb üle, aga tundus, et mõistlikum on see tablett ära võtta kui päev otsa piinelda.

    Like

    • nodsu 30. aprill 2015, 22:51

      vanaks läinud arstirohud ja arstirohused pakendid tuleb apteeki ära anda, olen ma kuulnud.

      Like

  6. Pastakas 30. aprill 2015, 21:33

    samas, aa Sul vist on auto? (kirjutasid sellest ahistajast kanalis) pms Ehitajate tee 137 on ju kiviga visata,,,ja me oleme ju noored ja terved veel:-)

    Like

    • Manjana 1. mai 2015, 19:27

      mul ei ole autot, eksilt laenan, kui on väga vaja.

      Like

  7. lendav 30. aprill 2015, 21:39

    Ega väga ei taha tablette võtta. Aga ibuka tabletipurk on kindlasti kodus sahtlis olemas, kaasas rohtusid niisama igaks juhuks ei kanna. Üle paari-kolme kuu ikka juhtub, et pea valutab, enamasti aitab sellele ühest väiksest tabletikesest.
    Mõni kuu tagasi kukkusin ja siis läks küll rohusahtli sisu kõvale harvendamisele, sest ribide põrutus ja õlaliigese kõõlusepõletik olid ilma tabletipeotäiteta täiesti talumatud. Võtsingi maksimumannuseid, mida arst lubas. Õnneks läks see jama küllaltki ruttu mööda, ibukas ei jõudnud veel seedimist tuksi keerata.
    Sahtlis on veel paar plaastrikarpi, mõni sidemejupp, midagi desinfitseerivat (täpset nime ei mäleta), colderxi ja… muud vist polegi. Meie siin väga tihti ei põe, läinud talvel polnud ühtki palavikuhaigust ega ka ränka nohu. Muid asju ravime kuumade taimeteedega ja muu rahvapärasega – küüslauk jms. Külmkapis on saialille- ja varemerohusalvi, isegi kopranõresalvi, nendega saab ka peaaegu kõike ravida.

    Like

  8. Pole 30. aprill 2015, 23:41

    Valuvaigistid ongi minu ainukesed ravimid. Kasutan neid üldiselt kahel juhul: päevade kõhuvalu (juba ammu ammu enne kümnendat klassi!) või pohmell. No seda viimast saab vältida, eksole. Muudest ravimitest lugu ei pea. Ei tahaks neidki võtta, aga vahel on vaja kiirkorras valust vabaneda ja oodata tõesti ei kannata.

    Like

  9. Manjana 1. mai 2015, 19:32

    Muideks – tänapäeval on õpilased kümnendas klassis 17-aastased.

    Like

  10. karikate emand 2. mai 2015, 21:01

    Ma mäletan, et lapsena käisin küll kooliarsti juures valuvaigisteid küsimas, kuid kas need aitasid, ei mäletagi. Seda mäletan hästi, et massaaž – kuigi mõnus oli – ei aidanud. Looduses jalutamine, vee joomine ka ei aidanud. Aga mäletan, et ema ütles pidevalt arstidele, et tabletid ei võta mul peavalu ära.
    Keskkooli minnes majandasin sularahaga (ei elanud kodus) ja siis hakkasin endale ise valuvaigisteid ostma. Neljakordne soovitav annus tavaliselt aitas. Kuni siis jälle enam ei aidanud… Antidepressant Amitriptylin aitab peavalude vastu väga hästi, aga on kahjuks ‘mürgine’ rohi. Midagi pole parata, eelistan peavaluvaba elu, kuni võimalik!

    Aga meil on kapis Sudafed, Actifed, Decatylen. Mehel on tema vererõhurohud (3 tk) minul AD’d, valuvaigistid, rahusti. Meie mehega võtame mitu tabletti iga päev, laps on harva haige, siis vajab kurgurohtu ja nohurohtu. Mina jällegi pole hästi ammu külmetunud… täitsa tugev olen viimasel ajal🙂

    Õnneks elasin keskkooli ajal vanaproua juures, kel oli medõeharidus ja kes tutvustas mulle päevade ajal võtmiseks No-Spa’d. Mõttetu on ju valuvaigisteid krõbistada, kui spasmide jaoks on oma rohi. Mul esimestel aastatel oli ka jube valu ja minestamised päevade ajal.

    Mõnus vanamuttide jututeema😀 – kõigile nii meeldib, pikad kommentaarid😀

    Like

    • Manjana 2. mai 2015, 21:19

      Ega ju tavaliselt teiste rohukappi vaadata saa, niimoodi natuke saab, nii palju kui keegi näidata tahab.

      Ma ostsin täna apteegi käsimüügist oma kurgulaele mingi geeli nimega Aftamed, huvitava maitsega. Ma ei tea, kas aitab ka. Mul natuke on ikka veel suulagi imelik.

      Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: