Noored valima? Jah, noored on targemad kui nende vanemad!

Täna võttis Riigikogu vastu seaduse, mis lubab noortel alates 16-eluaastast kohalikel valimistel hääletada. Minu arust on see väga hea mõte. See, et seadus ilma mingi kära ja aruteluta vastu võeti, on nõme ja ebademokraatlik, aga seadus ise on positiivne.

Minusse see seadusemuudatus otseselt ei puutu, kuna järgmiseks KOV-valimisteks on mu laps täisealine ja võib niikuinii valima minna. Kuid praegu on ta 17 ja kuna ta on poliitiliselt haritud ja aktiivsete vanemate laps, siis on ta erinevates küsimustes palju teadlikum kui enamik eestlaseid. Ja mitte ainult vanemate pärast. Enamus minuvanuseid inimesi ei tea demokraatlikust riigikorraldusest ei ööd ega mütsi, sest nad käisid koolis nõuka ajal ja pärast seda pole viitsinud enam midagi juurde õppida. Muidugi on minu seisukohalt väga nummi, et meile koolis ainult marksismi õpetati, aga kahjuks enamus eakaaslasi ei mäleta seda eriti ja kui mäletab, siis tihtipeale ei suudeta peavoolust erinevalt mõelda. Eriti lõbus kui vahest mõni vanem poliitik üritab marksistlike teooriatega vabaturumajanduse positiivseid külgi seletada.

Aeg-ajalt mingid kummalised täiskasvanud inimesed võtavad hirmunult sõna, et mis siis kui kogu seda samasooliste abielu- ja feminismiasja hakatakse meil koolis ka õpetama ja siis lähevad lapsed karjakaupa pededeks. Kuna mul on kooliõpikud vabalt käes, siis ma tean, et neile juba juba õpetataksegi. Juba 15-aastaselt või oli see varem, rääkis mu laps, et neil oli koolitunnis juttu homoseksuaalsusest ja terve klass oli nõus, et neil peaks olema samasugune õigus abielluda nagu erinevate sugudega paaridel. Terve klass oli nõus. Mul oli selle üle nii hea meel! Lootus, et noorem põlvkond kasvab tolerantsem kui nende vanemad ja vanavanemad, teeb ainult rõõmu.

Täiskasvanud inimesed paistavad ikka liiga tihti silma täieliku mõtlemisvõimetusega. No ei saa ju normaalseks pidada inimest, kes samasooliste paaride abiellumise teema all hakkab rääkima koeraga abiellumisest? Aga sellist juttu ajavaid täiskasvanud inimesi on meil palju ja neil on valimisõigus. Just nendesugustele tasakaaluks oleks väga hea, kui oma hääle saaksid anda ka noored, kes on päriselt koolis tänapäevast ühiskonnaõpetust õppinud ja saavad ise ka aru, kelle ja mille poolt nad oma hääle annavad.

PS! Jah, ma tean, on olemas ka neonatsidest noori, õnneks on neid kõvasti vähem kui sõbralikke teismelisi.

24 thoughts on “Noored valima? Jah, noored on targemad kui nende vanemad!

  1. Hundi ulg 7. mai 2015, 00:06

    Mul on huvitav tõdeda, et ma kergelt ei muuda oma vaateid: http://hundiulg.blogspot.com/2010/04/lapsed-valima.html

    Pealegi olen ma pessimistlik selles, et selles vanusegrupis oleks enamus poliitiliselt haritud ja aktiivsete vanemate lapsed. See on see ühiskonna haridusliku lõhe suurenemise küsimus, millest ma tihti räägin.

    Like

    • Manjana 7. mai 2015, 11:42

      hariduslik lõhe süveneb tõesti, seda tõestavad ka pisa-uuringud. kuid noored käivad koolis ja neile õpetatakse tänapäevast ühiskonnaõpetust, millest nende vanemad ei tea midagi. kas need noored koolis kuulavad mida räägitakse või mitte, on erinev, aga midagi ikka külge jääb.

      Like

  2. kristallkuul 7. mai 2015, 10:02

    Minu meelest on see täiesti mõttetu ettevõtmine. Sisuliselt annab lapse hääletusõigus tema ühele vanemale topelthääle. Laps ei ole ise kindlasti piisavalt teadlik, et sellist otsust vastu võtta. Teadlikke tegelasi on näpuotsaga. Suur osa koogutab kaasa sellele, mida talle kodus räägitakse ja seda ei oska kuidagi ka ette heita, eks vanemad olegi lapsele kõige suuremad eeskujud. Ühiskonnaõpetuse tunnis võetakse läbi väga üldisi teemasid, pigem tutvutakse minu meelest riigikorraldusega (milline valitsuskord meil kehtib, kuidas valitsus ja parlament kujunevad jne, kõik hästi üldine). Selleks, et läbi võtta erinevad maailmavaated ja läbi analüüsida meil olemasolevad parteid, tuleks õppekavasse uus õppeaine tekitada. Tore mõte, onju. Aga lapsed ise oleks sellele tõenäoliselt vastu. Milleks piinata lapsi poliitikaga, kui neil on terve täiskasvanuiga aega sellega tutvuda ja selles osaleda?

    Minu meelest totaalne absurd.

    Like

    • brinnu 7. mai 2015, 10:52

      Ma ei ole mitte selle kommentaariga nõus ja pean kohe kobisema. Mitte kuidagi ei saa öelda, et 16. aastased oleks poliitikas ja ühiskonnas toimuvaga vähem teadlikud ja kursis, kui seda on keskealised või pensionärid. Ma isegi arvan, et see on isegi vastupidi. Mind ei oleks 16. aastaselt mitte miski püssirohuga saanud samamoodi valima nagu valisid minu vanemad. Meie olime omal ajal ühiskonnaõpetuse tunnis ikka väga päevakajalistes teemades, kirjutasime ükskõik mis teemal arutlusi ja esseesid just ühiskonnas aktuaalsetest teemadest lähtuvalt. Ma ei taha uskuda, et tänapäeva õpetajad seda võimalust ei kasuta. Ja kui ei kasuta, siis nad ei peaks ühiskonnaõpetust õpetama.

      Mismõttes on 18. aastane üldse paremini valmis valima kui on 16. aastane? Ma leian, et ei ole absoluutselt vahet. Selle kahe aastaga seal gümnaasiumis ei saa keegi oluliselt ühiskonnateadlikumaks.

      Teadlikke tegelasi on ka täiskasvanute hulgas näpuotsaga. Võtame näiteks kasvõi selle kütuseaktsiisi tõusu temaatika. Kõige rohkem kukkusid minu tutvusringkonnas kisama need, kes valisid Reformierakonda. Ma ausõna vaatasin, et täiesti lollakad, hilja on karjuda ja vinguda, kui sa ise selle erakonna enda esindajaks oled valinud. Seejuures olen ma kindel, et tegelikult ei tea suur osa valijatest erinevate poliitiliste ideoloogiate sotsiaalmajanduslikest vaadetest mitte midagi. Lähtuvad suuresõnalistest lubadustest ja pärast on kisa taevani.

      Olen politoloogiat õppinud 8 aastat. Ma ei kiida küll lõpuni heaks 16. aastastele valimiskohustuse panemist, aga ma ei ole sellele ka vastu. Ma ei kiida seda heaks just kuna minu meelest võiks 16. aastane veel laps olla. Aga väita, et 16. aastased valivad nii nagu emme-issi tahavad, ei saa kindlasti, ennemini valib see 16. aastane risti vastupidi.

      Ja üldse ei tohiks varasemast arutluskäigust lähtuvalt siis ka mõned täiskasvanud valida, sest ilmselgelt nad ei tea, mida nad teevad. Äkki peaks üldse valimiste eel mingi ühiskonna küpsustesti tegema, et teha kindlaks kas inimene ikka on piisavalt teadlik või ei kõlba teps mitte valima? Või miks see 18. aastane ikkagi on küpsem valima, kui temast kaks aastat noorem vend või õde?

      Like

      • kristallkuul 7. mai 2015, 11:14

        Ma ei hakka ütlemagi, mida ma arvan paljude täiskasvanute adekvaatsuse kohta poliitilistel teemadel (on tehtud uuringuid inimeste poliitiliste ootuste ja vaadete kohta; täiesti mitteüllatuslikult on selgunud, et makse maksta ei taheta, aga ühiskondlikke teenuseid oodatakse “täie raha eest”; paljudel puudub selge arusaam, mismoodi on maksud ja ühiskondlikud teenused omavahel seotud ja minu meelest on selline ignorantsus lausa ohtlik, aga see selleks…). Fakt on see, et kuhugi tuleb piir tõmmata ja 18 on igal juhul parem piir kui 16 või 14 või 12. Küllap võib leida ka 12-aastasi, kes on poliitikast innustunud ja huvitunud, aga kui rääkida üldsusest, siis ma lihtsalt keeldun uskumast, et neid 16-aastaseid, kes on poliitikast huvitunud ja suudavad sel teemal midagigi mõistlikku suust välja ajda, on rohkem kui neid, kes ajavad mingit sellist pläusti suust välja, et “…kindlasti on nüüd aeg poliitikutel hakata tegema reklaami rohkem ka noorte jaoks, et nemad teaksid, kelle poolt nad hääletama peaksid.”

        18-aastastelt oodatakse täiskasvanulikku küpsust, see on kokkuleppeliselt niimoodi määratletud. Kui mõni ei suuda selleks ajaks veel küpseks saada – paha lugu. 16-aastaselt võib seaduse silmis veel vabalt laps olla ja valimisõigus ei käi lapsepõlvega kuidagi kokku.

        Lihtsalt my 2 cents.

        Like

    • Manjana 7. mai 2015, 11:29

      kõlab nagu sa oleks oma teismeliseea unustanud. 16-17 on see vanusegrupp kes hääletab igas küsimuses oma vanematele vastu, tavaliselt. see on iga kus laps lõpuks peab eemalduma oma vanematest või tal tekivad probleemid iseseisvumise ja täiskasvanuks olemisega.

      Like

      • kristallkuul 7. mai 2015, 11:34

        Võimalik, et mul oli mingi teistsugune teismeiga.

        Mulle tundub, et kui teismelisena kõiksugu asjades vanematele risti vastupidi teha ja mõelda, siis poliitika on valdkond, milles pigem otsitakse mentorit ja suunajat. Kedagi, kes mõttestaks lahti. Ei ole ka välistatud, et selleks eeskujuks võib olla õpetaja, kellest väga lugu peetakse.

        Like

        • Manjana 7. mai 2015, 11:38

          sa oleksid teismelisena kuulanud oma ema ja isa sõna ja valinud selle, kelle nad oleks käskinud?

          Like

        • kristallkuul 7. mai 2015, 11:44

          Miks käskinud? See ei pea üldse sellises vormis toimuma, et vanem annab käsu ja laps valib. Ma pean silmas seda, et kui kodus räägitakse poliitikast, arutletakse ja mõtiskletakse, avaldavad vanemad oma arvamust ja lapsele tundub see mõistlik ja õige, ta nõustub esitatud argumentidega. Vanem on autoriteet positiivses mõttes, mitte käsuandja.

          Like

        • Manjana 7. mai 2015, 11:51

          mm, sa olid vist jah teistsugune 17-aastane. ma sain juba 10selt aru, et mu ema ei tea sugugi kõike. ja praegu pidin oma 17-aastast tükk aega veenma, et mõnes küsimuses ma ikka olen autoriteet ka. kuigi, jah, poliitikas olen ma jõnksu temast radikaalsem, aga seda ma teadsin juba varem.

          Like

    • Oudekki 7. mai 2015, 18:49

      Aga valimaskäimine ei ole ju kohustuslik. Ma arvan, et enamik ei lähegi valima.

      Like

      • Manjana 7. mai 2015, 20:01

        Millega sa oma arvamust, et ei lähegi valima, põhjendad? Et kõik noored on veendnud anarhistid?

        Like

        • Oudekki 7. mai 2015, 21:20

          Sellega, et seni on noorte valimisaktiivsus olnud väga madal, see on kõige vähem valimistel osalev eagrupp. Uuringud ütlevad ka, et “noored on küll huvitatud poliitikast, aga mitte parteipoliitikast ja valimistest”.

          Like

  3. Manjana 7. mai 2015, 11:35

    Põhimõtteliselt on vaidlus, et kas 16-aastane võiks valima minna läbi ajaloo kestnud vaidlus, kus mingi grupp täiskasvanuid väidab, et noorus on hukas ja/või rumalad ja teine grupp usub, et noortes peitub meie tulevik. Mina olen see teine grupp. Mina usun, et enamus inimesi on oma võimete tipul 18-aastaselt ja kui nad pärast seda enda akadeemilise harimisega ei tegele, hakkavad nende vaimsed võimed vähenema.

    Kuna ma olen mitmeid aastaid koos teismelistega tänavademonstratsioonide organiseerimisel ja poliitilistes vestlustes osalenud, siis ma lihtsalt tean, et nad on kõvasti targemad kui need näitlejad ja sportlased, keda riigikokku valitakse, rääkimata tavakodanikest, kes arvavad, et poliitikast saab ka ilma õppimata aru.

    Ma lihtsalt usun noortesse ja nende õppimis-, analüüsi- ja protestivõimesse.

    Like

  4. Oudekki 7. mai 2015, 18:46

    Mina olen selle konkreetse seaduse mõttes peamiselt erapooletu….
    – see annab valimisõiguse kohalikel valimistel. No oma linna/küla/valla asju noored inimesed saavad tunda küll. Kuna Eestis hetkel on kohalikud omavalitsused suures osas tehnilised, siis seda enam saavad aru, kas mingi tee ehitamine oli mõistlik või mitte või kuidas selle laada korraldamisega oli.
    – teiselt poolt on minu arvates ebaloogiline, et inimesel ei ole õigust teha vabalt otsuseid oma elu üle (abielu, töötamise piirang, MTÜdesse, sh erakondadesse kuulumise piirang), aga võib teha vabalt otsuseid avalike asjade üle. Äkki kuulutaks inimesed 16-aastaselt lihtsalt täiskasvanuks? See viimane mulle tegelikult ei meeldiks. Lisaks: kui 16-aastane elab kodus, siis ta pole eraldi majandav ühik.
    – Samas, vahest see kohaliku omavalitsuse valimine ongi “piiratud õigus”
    – Kui seni värbasid erakonnad inimesi 16-aastaselt, siis nüüd hakkavad värbama 14-aastaselt. Ma ei oskagi ütelda, kas see on hea või mitte. Hea selles mõttes, et inimesed hakkavad varem poliitikale mõtlema, halb selles mõttes, et “broilerid”. Pluss see, et realistlikult vaadates see tähendab “rohkem pidusid noortele”, mitte poliitilist haridust. Samas, ega peod on ju ka toredad, mis seal ikka.
    – Vanematepoolne mõjutamine on keeruline. Üks mu vasakliberaalne tuttav rääkis, et ta oma elu esimestel valimistel valis Kojameest, sest “tegelikult ma kasvasin vist mingite kurjade inimeste kapi taga ja ma hakkasin oma ümbrust alles hiljem küsimuse alla panema”. Vanemad ei ütle sulle keda valida, aga kõik, keda sa tead, kes on sulle lähedased, valivad sama erakonda. See on nagu õhk, mida sa hingad. Seda enam, et olulisemad küsimused on needsamad peod ja armastus ja mis ma tulevikus teen jne. Ja kuna ise veel ennast üleval ei pea ja oma elu üle vabalt otsuseid ei tee, siis see “keskkond” on olulisem.

    Ühesõnaga, vaatame kuidas läheb. Statistika kohaselt on noored kõige vähem valimistel aktiivne eagrupp.

    Like

    • Manjana 7. mai 2015, 20:09

      Ma ei oleks oodanud, et doktorantuuris politoloogiat õppiv ja parteisse kuuluv inimene nimetab parteisse kuuluvaid ja töötavaid noori poliitbroileriteks :O see on pigem nagu poliitikavõhikute jutt, kes arvavad, et poliitikas ei tohiks olla inimesi, kes asjaga noorest peast juba tutvunud ja teavad kuidas asjad käivad ja samaaegselt halvustavad sportlaseid, kes riigikokku saavad.

      ma valisin ka 20-aastasena reformi, siis nad pooldasidki kõiges vabadust, ka inimõigustes, ja said valimistel 10%, ma küll ei häbene. ma siiski eristusin enamusesest ja eriti vanuritest.

      ma ei halvustaks kohalikke valimisi. edgar oleks juba ammu mittekeegi kui ta tallinna linnapea poleks. ja sa poleks keskerakonda astunud😛

      Like

      • Oudekki 7. mai 2015, 21:16

        Ära tee vääraid järeldusi. Kõik parteisse kuuluvad noored ei ole broilerid, aga mõned on. Üks on saanud peaministriks ja see tulemus on praegu väga kurb. Kui inimene alates 14. eluaastast näeb ainult erakondlikku reaalsust, siis või väga lihtsalt juhtuda, et ta päriselt ei kujutagi ette, et midagi võib teisiti olla. Ja noh, mina piiraks inimeste parteipoliitikas olekut ajaliselt tegelikult karmilt. Poliitikas osalemiseks on väga palju võimalusi, nagu sa tead ja erakond on üks väike nendest. Küll aga on võimule väga ohtlik selle professionaliseerumine.

        Aga isegi kui Tallinnas on võimalik teha natukene riigile vastanduvat poliitikat, sest siin on natuke omaette raha, siis a) mujal eriti ei ole b) isegi Tallinnas, kohalikud küsimused ja riigiküsimused on põhimõtteliselt erinevad. Eesti KOV seadusandlus ei luba KOVidel peaaegu üldse strateegilisi valikuid teha

        Like

      • Oudekki 7. mai 2015, 21:18

        Ja muide, kust otsast ma olen “sportlasi poliitikas” halvustanud? Erki Noolega on mul küll kana kitkuda, aga tema poiitiliste vaadete tõttu, mitte seetõttu, et ta on ka sportlane olnud.

        Like

        • Manjana 7. mai 2015, 21:22

          ei, mitte sina. ma ei teadnud, et sa ka poliitbroilereid sildistad. ma pidasin silmas noid, kes tavaliselt seda broilerite juttu räägivad.
          ma ei näe rõivasel ja ansipil erilist vahet ja ansip pole broiler.

          Like

        • Oudekki 7. mai 2015, 22:37

          Nojah, mina näen. Igatse või Ansipit tagasi🙂 Kuigi Ansip on hea näide, mis vahet on kohalikul poliitikal ja riigi poliitikal, Ansip oli suurepärane linnapea (ja kuulas teisi ja muutis oma arvamusi mõnikord), aga nii suurepärane peaminister enam ei olnud.

          Aga ma tõesti ei saa aru, mis puutub minu haridus või ühingutesse kuuluvus sellesse, mida ma arvan tehnokraatiast või elitismist. Ma saan aru, et sulle tehnokraatlik poliitikaülesehitus sobib, see on legitiimne arvamus. Kõik ei ole sellel arvamusel ja seda küsimust, et “millised probleemid tekivad poliitises otsustamises, kui otsustaja kogu elu on töötanud ainult erakonna heaks” on Eesti ühiskonnas ikka nii palju arutatud (ja sildi all “broileriprobleem”), et ma arvan, et see väärib vähemalt mingisugustki ratsionaalsusele püüdlevat kommentaari.

          Like

        • Manjana 7. mai 2015, 23:17

          Ehk sa tahad öelda, et Kadri Must peaministriks ei sobi?
          Ma pole kunagi midagi tehnokraatia pooldamisest maininud ja ma iial ei määriks oma suud Ansipi kiitmisega.

          Like

        • Oudekki 11. mai 2015, 12:00

          “harimegi mõned inimesed parteipoliitikuteks” = tehnokraatia.

          Ma panin muide ekstra smaili, jube kahju, et internetis vist ei saagi naljast aru saada. Aga võib-olla sa trollid meelega, noh, siis ei ole mõtet üldse arutada millegi üle.

          Like

        • Manjana 11. mai 2015, 20:35

          Liiga lihtne võte, mind süüdistades, K. Musta kohta küsimusele vastamisest kõrvale hiilida. (no smails)

          Like

  5. Marr 7. mai 2015, 19:04

    Ma olen ka viimasel ajal jälginud seda pahameeletormi ja hämmastusega lugenud, kuidas noorte kohta öeldakse, et nad ei tea midagi, ei tea sedagi, mis need valimised üldse on jne. Tuleb hoopis välja, et need targad ja intelligentsed täiskasvanud pole kunagi kuulnud ei varivalimistest ega ka Eesti Noorteühenduste Liidust, mis on üheks Eesti noortepoliitika lipulaevaks. Ma viisin kunagi oma endises põhikoolis varivalimisi läbi ja sihtgrupiks olevad noored olid sellest VÄGA huvitatud, korraldatud debatid ja kohtumised tulid vaid seetõttu kesised, et kohale kutsutud poliitikud siiski ei viitsinud eriti kohale tulla, tüüpiline muidugi. ENL-ist ei hakka parem rääkimagi – pole teist nii asjalikku ja hästi toimivat ühendust näinud. Seal on koos väga tegusad ja mõistlikud noored, kelle kohta ei saaks kohe kindlasti öelda, et on vanemate käpa all ja kergesti mõjutatavad, kui nänni jagatakse.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: