Kuidas raamatupidaja end traadi peal välja elab ehk lugusid minu elust

Mul käis eile ema külas ja tõi traati. Kollast värvi vasktraati. Meil on see kodus juba mitu aastakümmet vedelenud ja veel pole rullil lõppu näha. Täna käisin helmehaldja poes ja ostsin sobivad kivid ka – karneool. Karnoolil on erinevatel netilehekülgedel erinev mõju. Isu suurendamise variant kõlab küll natuke hirmutavalt, aga kivi ise näeb armsalt pruun välja. Sel korral ma suuri pilte teha ei viitsi, sest ega ma neid ju müüa ei taha.

Eelmise kõrvakate postituse all vanaiinlane viskas õhku küsimuse, et talle jääb ebaselgeks, miks ma oma uutest kõrvarõngastest blogin. Ma blogin nendest seepärast, et blogi on mulle nagu hea sõber, kes kuulab kenasti kõik mu uudised ära. Minu jaoks on uue paari kõrvarõngaste valmimine oluline sündmus. Ilmselt on elukutselised kunstnikud enamuse aja loomingulises faasis ja pidevalt mõtlevad midagi huvitavat välja. Mina ei ole kunstnik. Ma olen ka aastaid varem proovinud kõrvarõngaid ja muid ehteid välja mõelda, aga varem see mul eriti ei õnnestunud. Paar aastat tagasi oli mu väljendusvahendiks lühijuttude kirjutamine. See ammendas ka umbes paari aastaga. Sel ajal ma midagi muud eriti ei loonud. Praegu on mul loomingulises mõttes päris hea eluperiood, sest mul tuleb erinevatel aladel ideid ja need teostuvad päris lihtsalt. Ma ei tea kaua see olek kestab.

Näitasin emale ka endatehtud kõrvarõngaid. Need on samal alusel poest ostetud rõngastega. Palusin emal ära arvata millised on ise tehtud. Ema ühed suutis tuvastada ja kiitis, et teised on nii head, et ei eristagi tööstuslikust toodangust. See lause pani mind mõtlema, et kuidas näeb tavaline inimene neid mu kõrvarõngaste postitusi. Ilmselt hoopis teist moodi kui mina. Mu ema on tavaline raamatupidaja, kelle jaoks viimase 50 aasta kunst on alati igav tundunud. Talle pole kunagi isegi mingit käsitööd teha meeldinud. Aga ta tunnustas mind, et ma tegin kõrvakad, mis on nagu päris. Mina teen kõrvarõngaid vastupidisel eesmärgil – ma tahan selliseid nagu teistel ei ole. Ma tahan huvitavamaid.

Kuid tänu oma raamatupidamisele olen ma mitme kunstnikuga tutvunud. Täna kohtusin ühega, kes tegeleb väga mitme erineva põneva kunstiliigiga, kuid on kunagi peale skulptuuri ka juuksuriks õppinud. Ta oli nõus mu juukseid lõikama. Ma andsin talle vabad käed ja olen tulemusega väga rahul. Nii lühikesed pole mu juuksed ammu olnud, aga suvel on mõnus niiviisi ringi lehvida. Vot selline päev oli mul täna – tegin jälle uued kõrvakad ja loobusin ühest suurest peotäiest juustest.
2015a

Vabandust, et ma meiki ei viitsinud teha, loodame et blogijate kohtus surma ei mõisteta.

Tagged:

2 thoughts on “Kuidas raamatupidaja end traadi peal välja elab ehk lugusid minu elust

  1. vanaundaja 5. juuni 2015, 23:11

    Jälle need kõrvarõngad, ja rõngastumine üleüldse…
    Ma küll kommenteerin naisteblogides, mul kõik mehe tunnused, endameelest,
    aga, ma ei vaata kunagi naiste kõrvarõngaid? Ega sõrmuseid ja muud tilu-lilu.
    Ma vaatan silmi, kõnnakut, puusakäiku, miljonit muud asja, aga mitte kunagi ehteid.
    Ehted, ja see lõputu küünte, karvade ja muu “ilu” lihvimine on naiste enda eneserahuldus,
    millel ei ole reaaalsusega mingit pistmist. Olla reaalselt (polegi head sõna selleks).
    Muidugi võin ma oma seksuaalse piiratusega olla võõral territooriumil seletatamas,
    aga ilu, lihtsus, loomulikus – need peaks kehtima ju universaalselt.
    Rõngastamine on liigi vaatluse jaoks hea, ja muidugi ka eristumiseks.
    Ma tahaks ikka enne surma teada, miks naised seda teevad?!
    Ehkki keegi seda ei märka peale nende endi.

    Like

    • Manjana 6. juuni 2015, 13:26

      Sa ju vastasid ise – enda jaoks teevad, enesetunde jaoks. ja teiste naiste jaoks, keda ka enda väljanägemine, ehted jms huvitab.
      Mulle näiteks avaldab muljet, kui mees on välimusest hoolib. aktiivselt hoolib. ehitud mees on minu jaoks huvitav mees. positiivselt huvipakkuv. see nn. naturaalne ilu nii meeste kui naiste puhul, on lihtsalt ükskõiksus enda välimuse suhtes. ma arvan, et inimene peaks tegelema võrdselt nii oma sisemise ja välimise iluga. siis oleks kõik tasakaalus.

      Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: