Rabarber sobib igasse toitu ehk minu nädalamenüü

Nagu ma juba mainisin, käis mul eelmisel nädalal ema maalt külas. Lisaks traadile tõi ta mulle ka rabarbarit. Ja nüüd ma olen nädalakese seda rabarberit kõikides erinevates toitudes kasutanud ja võib väita, et ta ta sobibki igale poole, kui vaid õigeid maitseaineid lisaks kasutada.

Kõigepealt tegin ma, loomulikult, mannavahtu (keedad rabarbarid vee ja suhkruga puruks, lisad tsut mannat ja ajad mikseriga valgesse vahtu). Järgmisena tuli rabarbarikook. Juba siis tuli mulle hea mõte, et lisaks tavapärastele ainetele nagu jahu, suhkur ja kaneel, võiks lisada kookospiima. Väga hea mõte! Järgmisel päeval tegin rabarberimuffineid. Need olid lausa ülihead, aga ma ei saa retsepte anda, sest ma teen kõike nii nagu parasjagu õige tundub ja unustan ära, mida ma täpselt kasutasin. Igatahes läks sinna taignasse võid ja kookospiima. Kuna rabarbareid oli päris palju, siis nisujahu nii palju lisama ei pidanud, äkki oleks võinud hoopis näiteks kaerajahu panna? Vahelduse mõttes. Teine kord proovin.

Kuid magustoitudesse rabarberi panemine on igati tavapärane tegevus. Mina leidsin, et rabarber peaks väga hästi ka muudesse toitudesse sobima. Sidrun ju sobib. Hapustajana. Selle idamaise teooria järgi, kus igas toidus peavad hapu-magus-pipar-jm tasakaalus olema.

Mul oli kodus pool kapsast, millest ma sain kaks korda süüa teha. Üleüleeile tegin eraldi keedukartuli ja selle kõrvale segu, kus oli kapsas, rabarber, kookospiim, hapuoblikad (ka ema tõi) ja maitseained. Peamiseks maitseaineks santa maria tai kanawoki maitseaine. Mingit loomset lisandit olema ei pidanud, aga mul oli heeringa isu ja see sobis lisandiks küll.

Eile tegin ära teise osa kapsast. Lisasin, loomulikult, rabarberit, punast peeti, küüslauku, tai maitseainet ja riisi ning sealihatükke. Troonide Mängu järjekordse osa kõrvale sobis väga hästi, kuigi surnute armee rünnaku ajaks olin ma juba ka teise taldrikutäie ära süüa jõudnud.

Täna hakkas säilivustähtajale lähenema kanamaks. Keetsin makarone. Koos keedetud kanamaksa tükkidega ronisid pannile rabarber, paprika ja roheline sibul koos maitseainetega. Lisain oma viimase jupi kookospiima ja natuke lehmapiima. Mulle maitses. Teismelisega läksime riidu, kuna ma kuulasin eile liiga kõvasti muusikat, tundsin end muidu lõbusalt ja tema arvas, et võiks käituda nagu närvihaige penskar. Ta pole veel toidu olemasolust teadlik.

Nii palju on mul veel rabarbarit järel, kui pildil näha. Külmkapis ootab hakkliha. Eks näis, mis juhtuma hakkab, aga ma kahtlustan, et hakkliha kaaslaseks saab olema rabarber🙂

Nii palju varsi on veel vaja toitudesse paigutada

%d bloggers like this: