Kõige koledam eestikeelne parasiitsõna – siis

Mulle meeldib, kui mind asjad negatiivselt ei ärrita. Alati kui ma millegi peale ärritun, siis üritan välja mõelda, miks nii juhtus. Närviliseks minemine on selge märk, et mul on sees nõrk koht ja kui ma satun päriselus olukorrale, mis seda meenutab, ma ärritun. Kõige tavalisem on vihastada teise inimese peale. Teine teeb midagi ja mina tunnen, et no on ikka rumal, et ta nii teeb. Tegelikult on mul endal ilmselt sarnane komme, aga ma ei taha endale seda tunnistada. Kui ma enda seest tolle negatiivse kombe ülesse leian, endale tunnistan, et olen jah ise ka samasugune loll ja mõtlen välja, kuidas tulevikus targem olla, ei sega see lollus enam ka teiste inimeste juures. Ärrituse lihtsalt maha surumine tekitab uusi ja hullemaid muresid. Probleemid on lahendamiseks.

Mulle meenus seoses teiste peale vihastumisega hea näide Kadrioru rannast mõned päevad tagasi. Õues soe ilm ja inimesed olid karjade kaupa randa tulnud. Russalka taga on imekaunis liivarand ja kui sealt edasi sadama poole minna, tulevad kivid, mille otsas on mõnus istuda. Vot seal kivide vahel oli kõigepealt üks üksik naine ja kohe pärast teda noorte seltskond, kes jõid midagi ja väljendasid kõiki omi mõtteid päris kõva häälega. Normaalne ju, ikka läheb hääl kõvemaks kui vägijooke tarvitada. Aga naljakas oli hoopis too tädi, kes end mõned meetrid nendest eemale oli istuma sättinud. See tädi istus seal ja oli väga ärritunud. Nii ärritunud, et ta pidi kõva ja kurja häälega kaeblema, kuidas need inimesed seal kõrval on ikka kole kõvahäälsed. Saate aru – tädi karjus rannas, et näe teised karjuvad.

Sellised inimeste kohta käivad näited on lihtsad. Hoopis keerulisem on minu viimase aja probleem, mis ilmneb, kui ma teiste inimeste blogisid loen. Mul tõuseb kohe laksust vererõhk, kui keegi inimene kasutab parasiitsõnana sõna “siis”. Ja see on kohutavalt levinud. “Ma siis nüüd hakkan minema” “Ja siis olid kõik kohal” jne. Tegelikult on “siis” sidesõna, mitte suvaline kena sõnake, kellega igal pool laiutada. “Siis” on omapäraselt armas ja kartlik sidesõna, kellele üldse ei meeldi üksinda ringi lasta. Tema tunneb end kõige turvalisemalt, kui ta saab olla koos sõnaga “kui”.

Näide: “Kui sul on vaja kasutada sõnakest “Siis”, siis kasuta seda koos sõnaga “kui”.

Nüüd läks päris hulluks kätte? Läks jah, sest mul on kiiks ja ma ei tea kuidas ennast ravida, et see kirjapruuk ei ärritaks.  Seepärast üritangi hoopis teistele rääkida, et palun ärge tehke, mu vererõhk on püha! Ma ei tahaks olla väga range ja lubaksin teil seda sõnakest suvalistes kohtades kasutada, aga miks te peaksite? Mõelge parem ise kuidas kogu kirjapandud jutt oleks hoopis kaunim, kui kõik sõnad lauses täidaksid oma rolli, mitte ei jõlguks niisama ringi kus juhtub. Ja sõna “siis” on tolles lauses omal kohal, kus leidub ka sõna “kui”. Lihtne ju?

Kadrioru rand Piritapoolsest otsast

Kadrioru rand Piritapoolsest otsast

12 thoughts on “Kõige koledam eestikeelne parasiitsõna – siis

  1. valkoinenvaris 4. juuli 2015, 14:12

    Ma arvan, et paljud kirjutavad sama moodi kui räägivad. Rääkides tekib tihti pause, mida täidetakse parasiitsõnadega. Vältimaks eeltoodut aitab mõttega oma teksti läbilugemine, mõnusat suve.😉

    Like

    • Manjana 4. juuli 2015, 14:22

      mõnusat suve Sulle ka🙂

      Like

  2. viluloog 4. juuli 2015, 14:58

    Peale sinu mainitu on “siis” keeles ikka väga paljutähenduslik ja on ikka väga tore, et seda nii palju kasutatakse. Tundub, et sul on mõnevõrra piiratud keeletaju (mingis osas tuleb niisugust piiratust ette kõigil inimestel :)). Vaata näiteid siit, siis ei ole sa “siis”-i kasutajate peale nii kuri: http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=siis&F=Mi

    Like

    • Manjana 4. juuli 2015, 15:25

      kas see on koht, kus ma peaksin linkima, mida tähendab “parasiitsõna”?
      kindlasti on sõna “siis” paljudele inimestele üks kauneimaid sõnu, mida nad on kuulnud ja mille kasutamise järgi on neil pidev vajadus, lihtsalt mulle ei maitse, ju mu piiratud keeletaju tõttu🙂
      ma kurtsin muret, mitte ei kurjustanud.

      Like

  3. viluloog 4. juuli 2015, 15:02

    Link vist ei tööta, seetõttu kopin teksti EKSS-ist siia:

    siis ‹adv›

    1. osutab mainitud, teada olevale (v. mainitavale) ajahetkele v. -lõigule: sel ajal, sel hetkel. Olime siis kõik noored. Läksime aeda, ilm oli siis veel ilus. Ja siis kõlas koputus. Siis astub lavale peategelane. Siis oli nii, nüüd on aga teisiti. Sain siis hakkama, saan nüüd ka. Siis oli kergem elada kui praegu. Taipasid sa juba siis midagi? See oli siis, nooruses. Pärast, siis kuulsime mitmesuguseid jutte. | sidesõnaga kui algava ajalause korrelaadina pealauses. Ta saab just siis kakskümmend, kui abiellub. See oli siis, kui ema veel elas. Alles siis, kui oli juba päris pime, julges põgenik peidust välja tulla. *Esimene komistuskivi visati talle teele juba siis, kui ta alles naiseks oli saamas. A. H. Tammsaare. | kuulub koos sidesõnaga kui sidendi koosseisu ajalauses. Siis kui lapsed olid söönud, läksid nad õue.

    2. osutab toimuva v. toimunu ajalisele järgnevusele: seejärel, pärast seda. Enne mõtle, siis ütle. Algul lajatasid üksikud paugud, siis hakkasid tärisema kuulipildujad. Isa silmitses esiteks poega, siis võõrast. Kõigepealt tooge laud, siis toolid. Esmalt tuleb minna otse, siis keerata paremale. Nii nad joostes tulid: kord üks ees, siis teine. Mina ütlen enne ja alles siis sina. *.. [rauk] silmitses mind viivu umbusklikult, noogutas siis ja asus nohisedes oma viinamarjakoogi kallale. E. Vetemaa. || osutab ruumilisele järgnevusele. *Edasi tuleb mets ja siis Vallaste. J. Parijõgi. *.. [toas] on kõigepealt minu voodi, siis suur ümmargune laud, siis kägisevate ustega kapp.. R. Kaugver.

    3. viitab mainitud v. mainitavatele asjaoludele, tingimustele vms.. a. niisugusel juhul, sellisel puhul. Võta kompass kaasa, siis pole eksimist karta. Sööge aga, siis jõuate rohkem tööd teha. Lähme koos, siis tee ka lühem! Aga kui kedagi kodus ei ole, mis siis? Ma olen seda filmi näinud, sellepärast ma tean. – Ah nii, siis muidugi. *Aga valeta, vaata, siis oled sa mees! O. Luts. | esineb tingimuslause fakultatiivse korrelaadina pealauses. Kui ei saa mina, siis ei saa ka sina! Kui õhtul sajab, siis jääb kinnominek ära. Kui tahad sõbrast lahti saada, siis laena talle raha. Kui täna raha kaasas pole, siis makske homme! Siis, kui on aega, pole raha. Oleks ta mõne aasta vanem, siis arvaks ta teisiti. b. seega, niisiis, järelikult. *Riigiametnikku preemiatega ei peibuta ega kollita, midagi peale aja varastada ka pole ja seda ainukest siis ammutataksegi. V. Lattik. *„Ta on mees!” teatas Sirje jultunult. Olev jäi talle otsa põrnitsema – see oli siis juba selgeks tehtud! M. Saat. c. esineb konstateerivates ja otsustavust ning tegevuse tõhusust väljendavates konstruktsioonides. Kui juba, siis juba. Kui hiljem, siis hiljem. Kui juba teha, siis teha korralikult. Vihastas, siis vihastas. Räägin oma saladuse ära, saagu siis mis saab. Oled rumal. – Olen, siis olen.

    4. alustab pealauset, millele eelneb sidesõnaga kui algav vastandav kõrvutuslause. Kui tütar huvitus peamiselt kaunitest kunstidest, siis poja tähelepanu oli suunatud eeskätt ärile.

    5. esineb põhjuslause (fakultatiivse) korrelaadina pealauses. Et me hästi oleme läbi saanud, (siis) ei aja ma sind ära. Kuna keegi ei tulnud, siis lahkusime meiegi.

    6. ‹ühendsidesõna osana› ehk olgu siis, või olgu siis vt ehk, vt või.

    7. väljendab kõneleja suhtumist, tundetooni. a. esineb vormilt jaatavas (harvemini eitavas) lauses, mis tegelikult sisaldab vastupidist arvamust v. hinnangut. Kaugel see koolimaja siis pole, ainult üle teeristi. Või siis head naist kerge leida on. Paljukest siis sinusugune ikka sööb. Kui pikk see suvine öö siis ongi! Kes siis iga aasta jõuab mantlit osta! Kes siis seda ei tea, et.. b. esineb möönvates, nõustuvates ja kinnitavates või millekski kehutavates ütlustes. Mis siis ikka. Ega siis midagi, kedagi. Mis siis enam, muudkui hakkame astuma. Mis siis muud, kui hakkame tööle. No viruta siis, pagan võtaks! Mine siis, mis sa veel ootad! Täiskasvanugi vajab tunnustust, mis siis veel lapsest rääkida. Haige loomgi tahab abi, ammu(gi) siis veel inimene. Oled kokkuhoidlik inimene? – Kuidas siis. *Kord kulub ja lõpeb ka see maailm, saati siis patune inimloom. F. Tuglas. *Ei, veskipoiss, ilma piitsata ei saa rahvastki karjatada, siis veel peru looma. J. Sütiste. c. aitab toonitada imestust, üllatust vms. Kust sina siis tuled? Mis see siis tähendab? Kas te siis ei tulegi kinno? Ah teie oletegi siis õpetaja! Kas siis keegi akna lõhkumist ei näinud? Ah siis sina! Ah siis mõtled naist võtta. Kas ta siis sugugi ujuda ei oska? Kas sina siis loed selliseid raamatuid? d. aitab rõhutada pahameelt, üleolekut, etteheidet v. parastust. Kas ma sellest siis vähe rääkinud olen! Kes siis seda niimoodi teeb! Isegi on palav, ja nüüd siis veel prožektorid ka! Sinust räägiti, kellest siis muust! Kaua ma siis nii elan. Nüüd siis tullakse koju! Kas sa siis ei näe, mis minuga toimub! Mis sest siis on, et hilinesin! Ah, mis siis, ma ei karda teda! Mis siin siis nii erilist on. Mõni ime siis, et hinded halvad on! Näed siis, mis juhtus! Saad karmi karistuse, vaata siis!

    8. kindla tähenduseta sõnana tugevdab eelnevat v. järgnevat sõna v. lauseosa v. esineb täitesõnana. Homseni siis. No tere siis! Ole siis terve. Kuidas sulle see tuba siis meeldib? Mis laulu ma sulle siis laulan? Kuidas see elu teil siis on? Millal sa siis sõidad? Lapsed, jääb siis nii? Sa siis ei anna andeks? Ma siis nüüd lähen. Peab siis seda veel küsima? Nõnda siis, lapsed, lugu on selline. Ei mäletagi, juhtus see aasta või siis kaks tagasi. Ta oli ikka esimene, olgu siis mängima, kaklema või muidu tegutsema. Seda raamatut sa ei saa. – Miks siis? Pean sulle midagi ütlema. – Eks ütle siis.

    Like

  4. Anna 5. juuli 2015, 01:21

    Mul jällegi hüppab vererõhk üles, kui keegi kirjutab “ülesse”. Mis ma siis nüüd tegema peaksin?😛

    Like

  5. Dagmar 5. juuli 2015, 01:31

    Mind “siis” sidesõna kasutamine eriti ei häiri, välja arvatud SIIS, KUI see muutub tekstis eriti sagedaseks parasiidiks (paraSIISIKS).
    Küll aga avastasin hiljuti, et mind väga häirib see, kui inimesed kasutavad ajaväljendeid nimetavas käändes. Ajamäärus “millal?” üldjuhul eeldab eesti keeles alalütlevat käänet (õhtul, esmaspäeval, nädalavahetusel), kuid suur hulk inimesi ei taha miskipärast seda rakendada. Väga sageli kirjutatakse umbes nii: Mida sa see nädalavahetus teed? Eile õhtu tuli mulle külaline… Järgmine esmaspäev lähen… Järgmine hommik tundsin end halvasti…
    Mind häirib selline keelekasutus ebatavaliselt palju.

    Like

  6. w 5. juuli 2015, 04:16

    Ma ütleks postituse peale “ja mis siis” … nigu see jõehobu. JaMisSiis.😛

    Like

  7. miskae 5. juuli 2015, 08:09

    Mind häirib ka “ülesse”, siis häirib veel “enda” kasutamine seal, kus minu meelest peaks olema “oma” pigem. “Siis” ei saanud eelnevasse lausesse ärritamiseks sisse, vaid kuna ta minu meelest sobis, kaalusin ka “samuti” ning “ka” kasutamist🙂

    Like

  8. Kaur 5. juuli 2015, 11:41

    Ma ka kasutan. Mis siis?

    Like

  9. Manjana 5. juuli 2015, 12:55

    Ma nüüd tean, kuidas seda ravida saab! Tuleb suvelaager teha. Kohale võivad kõik muretsejad tulla, aga teraapia seisneb selles, et need eestlased, kelle lemmiksõna on “siis” või kes on ajamääruse kasutamisel ebateadlikud vms, räägivad väikeses ruumis kõva häälega ja need, keda häirib, peavad seda *** kuulama nii kaua kuni enam ei häiri😀 Nagu foobiaidki ravitakse.

    Need, kellel on ükstaspuha, need laagrisse tulla ei tohi. Nemad peavad kodus omaette emotsioonide väljendamist harjutama.

    Like

  10. Piret 5. juuli 2015, 20:27

    Ehk et ise nagu kasutan ka pmts siis🙂

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: