Kuidas inimesed puhkavad

Kuulasin eile ühe tuttava töölkäiva inimese puhkuseplaane. Oi, küll need plaanid olid alles väsitavad! Umbes sama väsitavad nagu iga päev kellast kellani tööl käimine. Kuidas need inimesed küll viitsivad?

Ma märkasin juba aastaid tagasi, et paljud inimesed ei oska üldse logeleda. Mul üks sõbrants jäi alati haigeks, kui tal vaba aeg tekkis. Muidu käis ta umbes kolmes väga erinevas kohas tööl ja lisaks õppis ülikoolis ja kasvatas mitut alaealist last. Ja loomulikult nägi ta kõige selle juures hoolitsetud ja imekaunis välja.

Ma käisin ka kunagi kella peale tööl, aga ma ei mäleta enam, kas ma oskasin end samuti nii hõivatuks organiseerida. Ilmselt küll, sest mulle ei meenu, et ma oleks väga kodus diivanil teleka ees süües aega laiaks löönud. Kui ma kunagi ammu üksinda elasin ja tööl käisin, oli mul imetilluke külmik, mis oli kogu aeg tühi. Heal juhul leidus seal jogurtit, ma mäletan. Telekas on mul alati olemas olnud, aga ma pole kunagi ühestki telekaasjast nii sõltuvuses olnud, et see mu elu kuidagi mõjutanud oleks. Noorena veetsin aega peamiselt kodust väljaspool. Nüüd pigem internetis.

Noorena käisin väga tihti emal külas. Ma pakun, et iga kuu vähemalt. Tavaliselt häälega, vahest ka ühistranspordiga, aga enamasti häälega. Nüüd ma ei viitsi end isegi mitte iga kvartal ema juurde orgunnida ja kui käin, siis autoga.

Eelmisel nädalavahetusel pidin ma algselt Saaremaale tuttava sünnipäevale minema, aga kuna teise tuttava auto, millega me minema pidime, andis otsad, otsustasin Saaremaale mitte minna.

Läksin hoopis teise tuttava sünnale, kuhu minek ja tulek oli orgunnitud ukse eest autosõiduga. Väga mõnus nädalavahetus oli. Täpselt selline puhkus nagu mulle meeldib. Kolmapäeval tuli ettepanek, et reedel läheme. Reedel sõitsime Rummu järve juurde turismitalusse grillima ja tähistama. Mõnus uimlemine paljajalu murul väikese veini ja hunniku lihaga. Rabarbaritort! Rahulikud naljad, rahulikud jutud. Õhtuks olid meil piletid Rummu rockile, kuhu läksime jalgsi. Jalgsi mulle matkata meeldib. Metsas müdistamine on üks parimaid puhkusevorme, mida ma välja mõelda oskan. Rummu mäed ja järv on Eestis kindlalt kümne fotogeeniliseima koha nimekirjas kõrgel kohal! Ma piltisin telefoniga.

maed

Kontsert mulle erilist muljet ei jätnud. Rahvakogunemised mulle eriti ei meeldi ja kuigi Rummus liiga palju rahvast polnud, tüdinesin ma päris ruttu ära.

Laupäeval sõitsime autoga Matsiranda telkima. Selle kandiga on mul ka eriline suhe. Ma arvan, et ma ujusin esimest korda meres sealsamas umbes 12-aastaselt Pärlselja pioneerilaagris. Männimetsa ja mere lõhn kokku on imeline ja uimastav mälupilt, mille kordamine tekitab õnnetunde. Ja ka seal me põhiliselt logelesime ja grillisime. Lihtsalt istud, jalutad aeglaselt mereni ja tagasi; viskad telki pikali, uneled. Sööd, jood. Vestled suvalistel pehmetel teemadel, mil keegi end ebamugavalt ei tunne. Kakled kellegagi, kes naljapärast su õllepurgi on endale võtnud. Puhkus!

See tuttav, kellest ma postitust alustasin, rääkis, et esimese asjana läheb ta Berliini paariks päevaks, et tal on juba ostetud pilet, millega ta saab kõik need päevad muuseumides rallida. Suvisel ajal kuskil tolmuses ruumis sada ja rohkem aastat vanade piltide vaatamise mõte tekitas mus külmavärinaid. Me käisime ka lapsega eelmisel suvel nädalakese Berliinis. Ühes muuseumis käisime ka, aga peamiselt lonkisime mööda linna. Poed, kohvikud, välised vaatamisväärsused, inimesed, arhitektuur, skulptuurid. Ei mingit plaani järgi jooksmist. Ma olen juba isegi raamatupidaja, ma vihkan oma isikliku elu kella järgi iga minuti äraplaneerimist. Selline asi ju väsitab. Niinimetatud Aktiivne Puhkus on minu jaoks töö. Aga ma olen nõus spontaanselt mitu ööd-päeva järjest erinevaid asju tegema. Logelemispausidega. Te oskate logeleda?

Tagged:

14 thoughts on “Kuidas inimesed puhkavad

  1. vanapuhkaja 15. juuli 2015, 22:07

    Kui sa räägid puhkusest, siis millisest? (või 2 millisest;)
    Puhkus, tööseaduse mõttes, on lihtsalt tasustatud vabad päevad.
    Tegelikult, inimesed on väsinud puhkusest ja vajavad puhkust!
    Kas sa räägid puhkusest puhkamisest, siis see on päris hea!
    Sest, mis muud see blogija töö on kui üks tüütu logelemine
    päevast päeva netis, nagu sohval, ja siis rääkida puhkusest?

    Like

  2. Marca 15. juuli 2015, 22:19

    Naljakas, kuidas täna juba teise teemaga jõuab keegi blogija minust ette🙂 Täna ka just kõnetas see puhkamise teema, kuna keegi jälle uhkeldas, kuidas tema küll puhata ei oska, kogu aeg käed tööd täis jne. Ma tahaks vastukaaluks öelda, et mina ei oska kohe kuidagi korralikult ringi sahmida, ikka avastan enda kuskil logelemas. Ja planeerimine mulle ka kohe üldse ei istu, sest alati läheb siis midagi viltu.

    Like

    • Manjana 15. juuli 2015, 22:35

      ma olen viimastel aegadel su blogi lugedes mõelnud, et meil on nii mõndagi sarnast🙂

      Like

      • sesamy 15. juuli 2015, 22:46

        ma olen teie mõlema blogisid lugedes sama mõelnud (see sarnasuse mõte)🙂

        Like

        • vanakade 15. juuli 2015, 23:13

          Ei, mina olen ka nende blogimist aegade algusest lugenud.
          Neil ei ole muud sarnasust kui see, et viitsivad blogida.
          Äkki on Manjana (manki Rummu sõprade keskel)
          usku muutnud?

          Like

        • Manjana 16. juuli 2015, 12:11

          eks ma siis usu pigem sind, milline ma olen, kui ennast

          Like

  3. Marca 16. juuli 2015, 08:56

    Vahi, mis huvitav vestlus siin arenenud🙂 Mul isa soovis kangesti, et minust raamatupidaja tuleks, aga ohkas siis, et vist mitte, sest ma polevat “loomult selline”. See vajalik “loom” olevat siis selline introvertne hall hiireke, kes silmad krõllis tabelite taga pusib. Huvitav, et sina oled juba vähemalt neljas raamatupidaja, keda tean, kes sellele stereotüübile ei vasta.

    Like

    • Manjana 16. juuli 2015, 12:10

      ma olen näide lausele “never say never”. ma keska viimases klassis teadsin kindlalt, et raamatupidajaks ma küll ei taha. aga kuna ma ebapiisava joonistusoskuse töttu rõivaste modelleeriaks sisse ei saanud, siis sai minust kogemata raamatupidaja. meil grupis vast mõni introvert oli ka. mu ema on tõeline introvert ja raamatupidaja.

      Like

  4. ebapärlikarp 16. juuli 2015, 11:50

    Nädalasel-kahenädalasel puhkusel ei ole juba “sada aastat” lihtsalt logelenud, vaid alati reisil käinud, puhkusreisil siis, seal olen küll logelenud, aga kodus mitte. Puhkust on niiiiii vähe, vaid 28 kalendripäeva ja seda ei raatsi kodus passimisele kulutada, ikka kohe lennuki peale ja PUHKAMAAAA🙂 Nädalavahetusel võin vabalt mitte midagit teha🙂

    Like

    • Manjana 16. juuli 2015, 12:14

      nojah, kuna ma töötan kodus, siis mul konkreetselt määratud päevi polegi, mida peaks näiteks reisiga sisustama. kuigi tundub, et ma enam sellist kuurort-bassein puhkust vist enam ei tahagi. mõned olen teinud ja ega need soojad maad ja eriti nende hotellid üksteisest liiga palju erinegi.

      Like

      • ebapärlikarp 16. juuli 2015, 12:49

        Hotellis vedelemist teen harva, pigem ikka uued maad, restod, rendiauto ja kohtade avastamine, loodus, meri, aga mitte muuseumist muuseumi, seda ma ei viitsiks küll. Kuigi nüüd just lähen Rooma ja ilmselt tuleb nats muuseumis ka käia ranna kõrvalt.

        Like

        • Manjana 16. juuli 2015, 14:21

          Roomas läheb ranna leidmisega päris jamaks ka😀
          Ma liiva ei armasta, seepärast üritan rannas käia ainult riietega või seoses ujumisega.

          Like

        • ebapärlikarp 16. juuli 2015, 14:39

          😀 Roomast ma randa ei otsi jah, Monterosso al Mares rannatame enne Roomat🙂

          Like

  5. Mrs T 16. juuli 2015, 14:44

    Minu jaoks on puhkus rahulik kulgemine Lääne-Eestis maakohas või Saaremaal. Täielik akude laadimine. Kaasaga käime igal aastal vähemalt korra Saaremaal. Logelemine tuleb hästi välja. Eriti maal (ämma-äia juures) vihmase ilmaga, kus on ka Sony TV ja Fox (sarjad, sarjad, sarjaaad). Päikselise ilmaga on aiamaal mõnus toimetada, seal leidub alati tegevust. Ükskord tuli härra sõber Saaremaale koos pruudiga ka kaasa ja kuna too neiu polnud vist käinud, taheti kolme päeva jooksul KÕIKE näha. Sellist hullumaja-puhkust ma keeldun edaspidi tegemast! Mulle phm vahiti taldrikusse, millal ma söömise lõpetan, et saaks edasi põrutada. Ja kuningate kojas ei saanud ka rahulikult olla (pärast pööritati silmi, et kus ma ometi NII KAUA olin)😀
    Ka reisida on tore, kui võimalust on. Nii rannapuhkus kui linnapuhkus sobivad. Linnapuhkuse jaoks ikka uurin ja vaatan, et kuhu võiks minna. Madridi kunstigaleriides oli näiteks päris mõnusalt jahe vahelduseks palavale ilmale🙂 Aga jah, minuti pealt ikka ei planeeri, et kindlasti PEAB jõudma kõik muuseumid läbi kapata.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: