Käisin Karnaluksis ja ostsin riistu. Kas soomlastel on kõrvad haiged? Miks on käsitöö mõnus

Mul on täna selline tunne, et pea on pahna täis – millessegi ei suuda päris korralikult süveneda. Kirjutama ajab. Sellise tujuga ei tohi midagi asjalikku ette võtta. Sellist, mida on pärast võimalik kahetseda, kui untsu läheb. Kuid ma otsustasin täna käia ära Karnaluksi poes ja osta endale oma uue käsitööhobi tarvis töövahendeid. Ma juba nädal aega olen sinna minekuks hoogu võtnud.

Ma pole kunagi varem Karnaluksi sattunud, kuid mulle on seda varem reklaamitud, et seal on odavamad asjad kui Abakhanis. Kuna mõlemal poel on olemas netilehekülg, siis tegin hinnavõrdluse ja sain teada, et enamus neid asju, mille hinda ma enam-vähem tean, on siiski Abakhanis odavamad. Kuid Abakhanis on väiksem valik. Näiteks neid asju, mida ma täna osta tahtsin, Abakhanis erilist valikut pole. Täna sain teada ka miks.

Karnaluks on kummaline pood, mis asub Hermanni tänaval Valges majas teisel korrusel ja silte seal eriti ei ole. Minuga koos tuli veel paar naist ja üks vist andis isegi ukse taga kella, et sisse saaks. Poodi astudes leidsin end laost. Kohutavalt suur ruum asju täis riiulitega. Pooltel asjadel hindu juures pole ja mõndel asjadel on hinnad on antud ilma käibekata. Mingeid juhatavaid silte ka pole. Edasi liikudes selgus, et ühest suurest ruumist hargnes külgedele veel teisi väiksemaid ruume, ka kõik riiulitele loobitud kaupu täis.

Kuid mingil imekombel oli see ärapeidetud pood-ladu täis soomekeelseid ostjaid. Mul on tavaliselt täiesti ükstaspuha, mis keelt keegi räägib, aga ma ei kannata kui mu kõrval vaikses ruumis karjutakse. Vahet pole millises keeles röökimine käib. Ärge karjuge, ega te metsas pole! Kas soomlasi on mingi massiline kõrvataud tabanud? Mul oli korraks tunne, et ma pean poest ära minema, kuna see nende omavaheline “vestlus” oli tõeliselt häiriv. (Jah, ma tean – metsas pole ka kena karjuda, loomade kõrvad on palju tundlikumad kui inimestel).

Lõpuks leidsin üles riiuli kus müüdi seda, mida mul vaja oli ja ükski vennasrahvusest ostja ei üritanud mind sealt ära lükata nagu kääride leti juures enamvähem juhtus. Milline uus hobi mind tabas? Tegelikult on see ammu-unustatud vana – ma koukisin kapipõhjast välja lapsepõlves ostetud nahajäägid ja otsustasin metallitööle vahelduseks nahaga tegeleda. Nahajääkidega tegelemine ju on taaskasutus ja peaaegu vegan? Ma ei kavatse kuskilt uut nahka hankima minna. Ma vajasin ainult tööriistu, et nahaga tegeleda. Kummaline, et mul ei olnud kodus isegi naasklit. Selle riista vast tunneb igaüks allolevalt pildilt ära. Edasi läheb juba spetsiifilisemaks. asjad

Naaskli kõrval kollase otsaga jupsik on harutamise vidin, millesarnane mul juba ammu katki läks ja nüüd uue ostsin. Ülimugav vidin! Sellega saab ka nööpauke lõigata, mul oli see õmblusmasina komplektis.

Vasakpoolsed mustad jupsikud sildiga Moto, on trukid. Neid ma vajan kinnitusteks. Ma juba mingeid muid variante proovisin ka, aga nende trukkidega on kaasas ka töövahendid kinnitamiseks. Lihtsalt haamriga trukkide peksmine ei tööta hästi. Haamer mul on olemas. Keskmised mustad jublakad on naha või kanga sisse aukude löömiseks. Trukkide jaoks on ettetehtud auke vaja, no pole kodus sobivat vidinat, naelaga ei saa. Parempoolsed tangid on ööside kinnitamiseks. Ööse saab kasutada nii kaunistamiseks kui aukude ääristamiseks, kui sealt august midagi tugevamat peab läbi käima, näiteks pannal. Neid võib kasutada nii nahale kui riidele, nagu ka trukke.

Mõnikord on mul käsitööst postitusi tehes tunne, et paljud inimesed ei saa aru, miks peaks üldse käsitööga tegelema, kui kõike saab ka poest osta. Ja enamuses on poest ostetud asjad ka kõvasti “siledama” välimusega kui isetehtud. Mina tegelen käsitööga mitmel põhjusel. Esiteks annab see mulle rahuldustunde. Jube cool on ise teha mingi asi valmis. Ma teenin raha peaga ja numbreid täiskirjutatud paberid ei anna rahuldust valminud asjast. Käsitöö annab. Teiseks on mul tihtipeale vajadus asjade järgi, mida poest ei saa. Näiteks asjade järgi, mida mittekellelgi teisel pole.

Ehh. ma ei usu, et keegi, kes käsitöö võludest aru ei saa, üldse nii kaugele lugeski. Ja need, kes lugesid, teavad isegi.

Tagged:

5 thoughts on “Käisin Karnaluksis ja ostsin riistu. Kas soomlastel on kõrvad haiged? Miks on käsitöö mõnus

  1. hennamingles 27. juuli 2015, 16:51

    Jep, jõudsin lõppu ja sekundeerin!🙂

    Like

    • Manjana 27. juuli 2015, 17:02

      sinu blogi põhjal ma juba kahtlustasin, et sa tead, mida ma tunnen🙂

      Like

  2. Morgie 31. juuli 2015, 14:14

    Mm, karnaluks…
    Ei seal tõesti ei ole enamasti odavam kui Abakhanis, aga seal on päris palju asju, mida mujal ei ole ja lisandub veel teatav äravalituse võlu – sinna kohalejõudmine on omaette orienteerumisvõistlus ning hämaras ruumis pappkastidesse laotud lõngad mõjuvad salapärasemalt, kui Abakhani ontlikud väljapanekud😀
    Vanasti polnud seal isegi kaardimakseterminali, see ilmus alles hiljuti.

    Like

    • Morgie 31. juuli 2015, 14:22

      Soomlasi viiakse Karnaluksi bussitäite kaupa otse laevast, see on neil vist mingi viru ekstreemturismi osa. Adrenaliin!

      Like

      • Manjana 31. juuli 2015, 14:41

        jeeh, ma saingi nende kohaolekust adreka😀

        Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: