Harju lits, harju ära! Ehk – mida ma täiskuuöödel teen

Ma arvan, et tänasel täiskuuööl ei tee ma enam mittemidagi erilist peale rahumeelse üksindamagamise. Oleks tore vaheldus neile kahele viimasele kummalisele ööle, mille käigus ma paljude toredate ja naljakate inimestega kohtusin. Ei, te saite valesti aru, postituse pealkiri ei tähenda nagu ma oleksin endale uue karjääri välja möelnud. Ei midagi sellist. Töörindel on kõik täpselt samasugune nagu paar viimast aastat.

Mõnikord tekib küll tahtmine kogu raamatupidamine pikalt saata, aga siis tuleb meelde, et mul on elamajäämiseks raha vaja ja nii ei toimugi mingeid muutuseid. Sel nädalal oli isegi üks hea uudis mu tollelt kliendilt, kes on esimesel kohal nimekirjas, keda ma silmapilkselt pikalt saadan, kui juhuslikult peaksin ilma töötamata rikkaks saama. Ma vihkan ei armasta teda, sest kui me alguses hinnas kokku leppisime, andis ta lubadusi, nagu oleks tal hiljem juurdepakkuda väikeseid ajutisi raamatupidamisi. Aga ei olnud. Ainult ta enda firma maht kasvas ulmelise kiirusega ja kui ma tahtsin tasu osas uuesti läbirääkida, käitus ta nii ebameeldivalt, et ma vihastasin end natsiks ja needsin mõttes tervet tema rahvust, mida on  vähemalt 1,3 miljardit isendit. Nüüd sain ma sekretärilt kirja, et ta ikkagi tahaks tasu suurendada, et millal me võiks kokku saada. Ma saatsin silmapilkse vastuse, et kui mulle raha pakutakse, sobivad mulle kõik päevad ja kõik kellaajad, olgu need päeval või öösel.

Aga ma pidin hoopis kirjutama, mida ma kaks viimast ööd olen teinud. Neljapäeval oli Viimane Neljapäev. Igakuine amatöörluule üritus Tallinnas. Erinevates kohtades. Sel korral toimus Telliskivis. Mind üldiselt jätab luule külmaks, aga sel korral mulle väga meeldis. Mitu väga vaimukat tüüpi olid. Jah, ma eelistan depresiooniluule asemel naljakat ja teravat. Juhul kui ma midagi eelistama peaks.

Aga kuna ma ei kannata kaua ühe koha peal olla, läksin Telliskivi peale kondama. See on tõepoolest Tallinna üks põnevamail kohti! Kõigepealt mängisin natuke aega pinksi. Seal on mitmeid pinksilaudu, aga ikka ei pidavat piisavalt jaguma. Õnneks pimedas sai kohe löögile ja nii ma tegelesin vähemalt pool tundi lõbus-sportliku tegevusega. Järgmiseks põnev-sportlikuks tegevuseks sai elektrilise mootorrattaga sõitmine. Mingi eestlane pidavat neid ise tegema. Ma natuke kardan mootorrattalaadseid sõiduvahendeid, kuna ma olen kunagi koos exiga end rolleriga puruks kukkunud. Aga kuna ma ei suuda ka erutavatele asjadele ei öelda, siis tegingi selle põnev-ohtliku riistapuuga ühe pisikese ringikese pimedas Telliskivi linnakus. Ma sain sellest nii suure adrekalaengu, et see lahtus alles viie minuti pärast. Mul telefoni pold, seepärast ei teinud ka pilti. See ratas oli suhteliselt madal ja aku asus tagumises suuremas rattas, esimene ratas oli palju pisem ja selle juures sai suht selililamangus jalgu hoida.

Too mootorrattalaadne riist oli koos mingite meestega, kellega mu kaaslane Viimaselt Neljapäevalt oli mõned tunnid varem tutvunud. Kui me nende juurde jõudsime, teatasid nad, et tulevad Tartust, neil pole kuskil ööbida ja panevad vist sinnasamasse telgi püsti. Tagavara magamisvariandina pidavat ka pinksilaud kärama. Mõne aja pärast selgus, et tegelikult elavad nad enamvähem kõrvaltänavas, kuid kelbast jagus neid veel mitmeks tunniks. Miks ka mitte kui selline tänulik kuulaja nagu mina kohe käepärast võtta. Ma olen kohati täielik blondiin! Räägi ja ma usun!

Heleda peaga tüüp oli lihtsalt võrratu lugudejutustaja. Ta sõber väitis, et päris kogu aeg ka nii vaimukas ei pidavat olema, aga neljapa öösel küll oli. Heleda peaga mees (HPM) leidis, et meie seltskond annab talle energiat ja kuigi ta oli ainus meist, kes reedel pidi tööle minema, leidis ta häid vabandusi mittemagamaminekuks. Kuna mulle keeleliselt osavad inimesed imponeerivad, tegin ettepaneku, et ta võiks mu vanaisaks hakata. Et ma istuks ta põlvel ja kuulaks ta jutte. Tundus, et talle see mõte ka meeldis😀 Tutvustusringis, kus muuseas ka vanuseid küsiti, minult seda teada ei tahetud. Aga vanaisa võib kümneka noorem ka olla. Eriti kui ta seda ise ei tea.

Neljapaöösel jõudsin ma veel päris mitme inimesega erinevates kohtades lõbutseda, aga eredamad hetked jäid Tellikivi müüride vahele.

Kuna sõbrants tuli suvilast suve lõppemise tõttu linna, siis otsustasin ka reedeöö väljas veeta, et temaga üle pika aja juttu ajada. Mingil põhjusel jäid meie jutuajamised lühikeseks ja hoopis hunnik teisi inimesi jäi mu teele ette. Möödaminnes tegin ühe võõra inimese ülimalt õnnelikuks. Mulle oleks piisanud vaid tema õnneemotsioonist, aga ta tahtis tänutäheks veel joogi osta. Ma ei suutnud keelduda. Inimesi on lihtne õnnelikuks teha! Me kohtusime eile esimest korda minu kodubaaris. Nad istusid hämaravõitu hoovis meie kõrvallauas. Tema magas laua ääres ja sõber rääkis telefoniga. Üks hetk nad tõusid ja lahkusid. Ma arvasin, et aitan baaridaami ja viin laualt tühjad pudelid ära. Pudelit võttes avastasin, et noormees oli oma telefoni lauale unustanud. Viisin koos pudelitega ka ta telefoni baari. Hiljem teises baaris nägin ühte neist ja ütlesin, et andsin ta sõbra telefoni baaridaamile. Ta ütles, et nad said juba kätte ja tõi mingi hetke pärast oma sõbra mu juurde, et too mind tänada saaks. Nii tore! Ta kallistas mind.

Mu jutt kipub täna kuidagi eriti pikaks venima, aga nüüd ma jõuan lõpuks selle litsijutu juurde ka. Seal teises baaris, mida nüüd vist Kukust Väljaks kutsutakse, oli suhteliselt vähe rahvast reedeöö kohta. Aga kohe ukse ees nägin ma toda tüüpi, kellesse ma arvasin, et olen armunud, mingi blondiiniga andnult lobisemas ja siis ka ühte tüdrukut, keda ma igaks juhuks Eevaks kutsusin ja kelle päritolumaad ma ei mäleta. Ta on juba natuke aega Eestis elanud ja oskab hunnikut toredaid eestikeelseid sõnu. Mulle on ta alati pisut väsitavalt mõjunud, kuid eile oli ta mingis täiesti erilises tujus, mis ta sealt ebahuvitavate inimeste nimekirjast hoobilt välja tõi. Ta käitus umbes sarnaselt nagu too heleda peaga mees eelmisel ööl Telliskivis. Ajas täiesti võimatut Ainult Eestimaal Kohatavat Kelbast. Muuseas oli baaris ka Sneik, kes oli Eevaga (kes tegelikult pole Eeva) kunagi varem tutvunud ja nüüd teda rõõmsalt teretas “Harju lits, harju ära!” Eevale alguses ei meenunud milles kolb, aga kui talle meelde tuli, hakkasid tal silmad särama ja ta nõudis minult tungivalt, et ma võiksin talle veel oma kaunist emakeelt juurde õpetada. Kuna mul on täiesti ükstaspuha, kas välismaalased oskavad eesti keelt või mitte, jätsin ma sel hetkel emakeelsed roppused enda teada. Lihtsalt tegin talle selgitustööd teemal “Eesti erinevad maakonnad”, korda minu järel  – Harju lits elab Harjumaal. Harju ära!

Vahepeal käisin tagaruumis tantsu vihtumas ja kui väsinud kuid õnnelikuna tantsuruumist ära tulin, oli ka minu viimane kräšš oma blondiinist tuttavaga ruumidesse saabunud. Mõtlesin just kuulama asuda, mida nad omavahel räägivad, kui Eeva koos ühe mehega, keda ta kui leedukat tutvustas, mulle pähe sadas. Edasi rääkisime surmtõsiste nägudega eesti, läti ja leedukeele omavahelisest sobivusest oma mõtete kinnituseks aeg-ajalt joviaalselt “Harju lits, harju ära” hüüatades. (Muidugi polnud too noormees mingi leedukas, kuigi ma seda alguses igaks juhuks uskuma jäin). Igatahes sain ma aru, et Eeva on tegelikult Saatuse Sõrm, mis osutas täiesti ühemõtteliselt faktile, et ma ma ei peaks selle kräššiga rohkem oma pead vaevama. Tegelikult puudus mu kräššil ilusate silmade ja suu taga huumorimeel ja nalja peab saama. Eks ole?

Mul on täna väga hea tuju! Ja alles täna on päriselt kuu täis. Kuid need eelvõnked on alati palju põnevamad kui õigel ööl.

Mina eelmisel pühapäeval vanalinnas punase jakiga

Mina eelmisel pühapäeval vanalinnas punase jakiga. Foto tundmatult autorilt FB-st.

PS! Tõestatud! Kui ma joon vähem kui 4 õlut, siis ma suudan ka eriti kuuma välimusega noormehe pikale ilusale jutule, et lähme minu juurde, “ei” öelda. Võimalik ka, et ma olin juba varem liiga hästi ära rahuldatud.

5 thoughts on “Harju lits, harju ära! Ehk – mida ma täiskuuöödel teen

  1. vanaiinlane 1. september 2015, 15:17

    Äge! Sa oled nagu tänapäeva RKV (rindekirjavahetaja), kes istub tänaval süstla otsas.
    Enamus inimesi ei julge küll hilja õhtul linnas tänaval olla, aga hirmsasti tahaks teada.
    Sinine vilkur, punane (mu meelest roosa) jakk ja trotsi täis Manjana käeraudu ootamas😀

    Aga, ma vaatan, et parim enne on juba ammu möödas, see on vana augustikuu lõpu raport.
    Noh, mul pole ka seda RSS (rahutu suguelundi sündroom) nimelist vidinat, et olla
    pidevalt uudiste vereringe aparaadi küljes, ja anonüümne mina on mulle ka omasem.

    Harju jms… Lastejutud libisevad Harju elu rubriiki…
    Harju ära, et suvi lõpeb, kool algab, kohe on jõulud, uus aasta, sõbrapäev, naistepäev…
    Ja siis, kui Päike paistetab, algab jälle kõik, algab uuesti:D

    Harju eluga tuleb tegeleda enne kui see tegeleb sinuga.
    Break your routines before they break you:D
    Teadmistepäeva mantraks.

    Like

    • Manjana 1. september 2015, 16:49

      RSS on ka mingi minevikust tulev juturida. Nüüd vanad kalad loevad blogisid http://feedly.com aadressil asuva asjaga. Ma ka. Ilusti ja kiirelt töötab. Bloglovin on pigem ilublogijate lemmik ja suhteliselt ebamugav.

      paistab jah jakk pildil roosa, originaalis on täiesti punane.

      Like

      • vanaiinlane 1. september 2015, 19:13

        See on nii huvitav, et on 101 dalmaatsia koera, ja sa valid nendest õige?
        See oli vist 2013 kevad kui Google Reader lahkus… ja ma tegin listi:

        Feedly
        The OLd Rover
        Blog Lovin
        blog.tr.ee <– siin ma olen
        NewsBlur
        Digg Reader
        Newsvibe <– siin on konto, kasutanud ei ole
        Pulse
        NetVibes
        Opera for feeds

        et siis saada 2 aastat hiljem vihje tegijatelt, et Feedly ikka:D

        Like

        • Manjana 1. september 2015, 19:20

          ma nutsin ka mitmeid kuid ette ja järgi, kui googli riider ära võeti. aga ma olen harjunud riideriga mitte otse blogisid lugema, mugav ja puhas. kellegi kehv blogikujundus ei häiri. ma ei teagi kuidas ma feedly leidsin. äkki keegi oli klikkinud mulle blogisse või mainis siin? kuna ma enne olin ainult bloglovinit vaadanud ja see on halb-halb ja blogtrr pole ju riider, siis feedly kohta ei oska ma midagi halba öelda, väga mugav on. muudest lugejatest pole mul mingit aimu.

          Like

  2. udupea 25. september 2015, 08:00

    theoldreader on tegelikult täitsa hea, alguses neil oli probleeme kui kõik see mass sisse voolas, aga see läks mööda.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: