Laps kooli muretult

Kõik (koolilaste) lapsevanemad tunduvad 1. septembri puhul kuidagi ärevuses olevat. Ostavad igasuguseid asju ja muretsevad niisama. Ma ei oska millegi pärast põdeda.

Ma küsisin ka lapse käest, et kas tal on mingeid riideid vaja. Ta ütles, et ei ole. 17-aastane neiu ei taha uusi riideid. Jah, meie kodus tüüpiline. Enamuse riideid olen ma talle ise üksinda ostnud, sest mulle meeldib, et mu lapsel on uusi riideid, aga teda ostlemine ei huvita. Suvel ta avastas, et vajab uusi musti teksaseid. Kuna viimane kord ma ostsin teksad, mis olid nii täpselt parajad, et eriti palju süüa ei tasu, käsutasin ta poodi kaasa. Ta tuli, kuigi vastumeelselt. Kui ta oleks pidanud üksi poodi minema, siis ta oleks ilmselt katkiste pükstega edasi käinud. Minu tagumik on tema omast jupi suurem, ma üksinda enam pükse talle osta ei riski.

Kuna muarust on ikka jube nõme, et laps läheb kooli ja ühtegi uut riietuseset pole, ostsin talle ise paar kampsunit. Kuigi ta on öelnud, et ta ei taha ühtegi uut kampsunit, on vana juba jube närakas. Mulle kampsunid meeldivad, mingit jakki ei paneks ta kindlasti selga. Sikupillis on odav  Seppala. Ma leidsin kampsuni, mille kohta ma eeldasin, et see talle meeldida võiks: roheline, eest lahtikäiv ja nööpidega. Igaks juhuks proovisin, et läheb mulle ka selga, kui ta ei taha. Hind oli eriti inimsõbralik – 3 eurot. Läksin kassasse maksma ja kaasas öeldi, et kui on punane silt, võib teise veel võtta ja maksad kallima eest. Ma võtsin veel ühe kolmese. Sinine, mis mahuks nii mulle kui talle, lühike, ülepeakäiv. Ma sain kaks kampsunit kolme euroga, 1,50 tükk. Kui kallilt te kaltsukatest vanu asju ostate, ma üle euro vana asja eest maksta ei raatsi, kui uusi saab 1,50ga? Mõlemad on ilusad kampsunid.

Ma kahtlustan, et talle oleks uusi sisejalanõusid ka vaja, aga kuna eelmise aasta omad on enamvähem terved, siis ei õnnestu talle uute suhtes auku pähe rääkida. Kõik jalanõud olen ma talle ka üksinda ostnud, kuna meil on sama number, aga tal on imepisut laiem ja lühem jalg. Kui ta ei taha, võin ise ka kanda.

Erinevalt põhikoolist tuleb gümnaasiumis töövihikute eest maksta. Eelmisel sügisel läks 50 eurot. Aga see summa selgub homme või nädala lõpuks. Õnneks on nüüd vähemalt koolilõunad tasuta. See uuendus tuli alles 2015. aasta jaanuarist. Kui palju tavalisi vihikuid vaja läheb, pole ka teada. Mingeid on vist veel eelmisest aastast ka alles.

Minu 1. septembri ainsad mured on, et ma ei saa üldse normaalne lapsevanem olla ja mingite asjade pärast muretseda, sest see on võimatu. Ma arvan, et ma küpsetan homme vähemalt koogi. Kuskile välja sööma minna, nagu me algklassides tegime, ta niikuinii ei taha.

2006. aasta 2 b esimene september, kus hoolitsevad lapsevanemad on klassiruumi tunginud (ja ma lausa pildistan)

2006. aasta teise b esimene september, kus hoolitsevad lapsevanemad on klassiruumi tunginud (ja ma lausa pildistan)

2 thoughts on “Laps kooli muretult

  1. imestaja 4. september 2015, 21:47

    Ma huvipärast küsin, et kas see klassiruum seal pildil asub TMKK-s? Nii tuttavlik tundub, need kollased seinad ja tähed…

    Like

  2. Manjana 4. september 2015, 22:13

    eks need klassiruumid ole suht sama nägu igal pool. see klassiruum oli KSG-s🙂

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: