Aruanne asjaderindelt: pann hakkab pekki minema, ma ise funktsioneerin vahelduva eduga

Täna on see tähtis päev, kus ma pean teile kurva uudise teatama – see kuradi pann teenis mind viisakalt ainult kaks kuud. KAKS kuud, kui paberite järgi pidi tal viis aastat garantiid olema. Jutt käib mu uuest valgest keraamilisest pannist, mille ma endale juuli alguses ostsin ja blogisin. Kuna lugejad olid juba varem sama panni orki lennanud, siis lubasin täpselt kirja panna kuidas mu pann elab.

Mis mu panniga juhtus? Nagu ma alguses rääkisin, oli pann väga mõnusalt mittenakkuv. Isegi õli ei tahtnud peal püsida, vaid jooksis mööda põhja ringi. Vaikselt hakkas ta ülilibedus ära kaduma, aga see mind ei häirinud. Kuid eelmisel nädal juhtus esimest korda, kui ma ei saanud enam normaalset praemuna teha. Praemuna on parim panni pekkiminemise indikaator. Normaalse panniga muna praadides saad tavalise praemuna, mitte munapudru. Elementaarne. Ja ma ei kasuta panni sugugi mitte iga päev. Ja ma kasutan praadimiseks ainult õli, mis ei lähe nii kuumaks ja pruuniks nagu näiteks searasv. Ma üldse ei armasta toitu pruuniks praadida, sest see on ebatervislik, aga üldse mitte eriti maitsev. Vot ja sellistel tingimustel kasutades hakkas mu pann muna külge võtma.

Kas ma lähen poodi kaebama? Ei lähe, sest ma oskasin pannile ise kriimud peale teha. Nimelt selgus, et kaks nädalat tagasi ostetud Julienne lõikur pole ka üldse nii hea kui ma alguses arvasin. Igatahes üritasin ma pannile toetudes suvikõrvitsat tükeldada ja see lollakas lõikur ei lõiganud üldse kõrvitsat, vaid hoopis mu pannile kaks triipu. Normaalne lõikur oleks pannile terve rea kriipse teinud, aga tema oli nii s*tt, et tegi ainult kaks ja oli pidevalt umbes. Suvikõrvitsaga läks umbesse ja eile kaalikat lõigates tuli tera üldse küljest ära. Ma panin tera küll vähese vaevaga tagasi, aga see riist imeb!

Kui keegi arvab, et pann võtab selle pärast külge, et ma tegin talle triibud, siis nii see pole. Ta võtab kogu põhjaga kinni, triipude juurest sama palju kui mujalt, aga mul pole mõtet minna kuskile garantii kohta kaebama, kui pann on triibuline. Ma saan seda panni veel kasutada küll, ta läheb pestes samakenasti valgeks tagasi kui alguses, aga ta ise on sisimas muutnud. Nagu mõni mees, kui sa teda esimest korda kainena näed ja selgub, et purjus peaga oli ta hoopis toredam inimene.

Kokkuvõte – ärge ostke endale valget keraamilist panni ega Julienne lõikurit firmalt Victorinox. Mõlemad valmistavad teile üsna pea suure pettumuse.

Täna telefoniga pildistatud pann ja lõikur. Aga telefoniga pildistades jäi ainult näha, et ma tegin mustikamoosi ja ei viitsinud pliiti ära pesta.
Täna telefoniga pildistatud pann ja lõikur. Aga telefoniga pildistades jäi ainult näha, et ma tegin mustikamoosi ja ei viitsinud pliiti ära pesta.

Muidu oli täna suhteliselt hea päev – ma sain oma kliendiga kokkuleppe suvise lisasumma kohta ja see on normaalne summa – 300 euri. Kuigi mulle jäi tunne, et ta oleks ka rohkem maksnud, kuna ta oli kohe nõus ja naeratas liiga õnnelikult.

Siis ma käisin SEB-s, et oma mtü arveldusarvet sulgeda, kuna ma ei kasuta seda ilmselt nii pea ja pank lubas lahkelt iga kuu alates novembrist sealt ühe euro niisama ära võtta. Tornimäe uhkesse kontorisse jõudes sain teada, et seal on jätkuvalt tunniajased järjekorrad, nagu alati on olnud, aga nad on teenustasude tõstmise eest teenindussaali uue sisekujunduse teinud. See meenutab mingit kummalist teatrisaali, kuhu saavad vaid üksikud õnnetud. Kõik teenindajad asuvad nn. “laval” ja vaatavad “saali”, kus istuvad hajutatult värvilistel toolidel vaikuses kliendid, nägudega lava poole, oodates millal nende number tuleb ja nad vaatamise piinast päästab. Ma oleks tahtnud pilti teha, aga mingid turvamehed jälgisid mind pilgul, mis lubas mu kohe pikali lükata, kui ma mõne vale sammu teeksin. Ja ma olin suht ärinaise stiilis riides, kuna mul oli ärikohtumine olnud ja värk! Ma imetlesin natuke aega seda naljakat sisekujundust, kummalisi turvamehi, õnnetuid kliente ja lasksin jalga. Ma küll ei kavatse isegi ühte tunnikest totras kapitalistliku bürokraatia näitemängus osaleda. Onju neti teel ei saa arvet sulgeda? Ilmselt tuleb mul sel sügisel sinna veel minna ja järjekorra pikkust uurida.

Siis käisin Rimis ja võtsin uue kliendikaardi, mis maksab euro. Emale võtsin. Ta kaotas eelmise ära. Vanuseliste iseärasuste tõttu arvab, et keegi varastas selle. Ta saab kliendikaardiga odavamalt osta, aga seal kus ta elab, neid kaarte ei väljastata. Mina Rimis (ega säästukas) tavaliselt ei käi. Nad tegid bussijaama säästukast Rimi ja see on mõtetu pisiputka. Säästukas mahtus sinna majja palju paremini. Sain täna kaardi kohe koos saia ja piimaga kassast kätte ja üritasin seda kodus netis registreerida. Jube keeruline! Lõpuks jäi mulle mulje, et minu ja nende vastused kümne piires arvutamisel erinevad tuntavalt, sest arvutamise etapist, mis peaks kindlaks tegema, kas ma sobin kliendiks või ei, ma edasi ei pääsenudki. Kurb küll.

Vot selline lõbus päev täna. Õnneks on ka täna õhtul selgeltnägijate saade. Te teate, et sel nädalal on igal õhtul telekast mingi esoteerikasaade olnud? Mul hakkab juba vaikselt piindlik, et ma eriti hästi tulevikku ei näe. Tundub, et enamusele see erilisi probleeme ei valmista. Mulle need saated meeldivad.

Kurtmise jutu lõppu üks imelik selfi, mille ma täna tegin. Onju mul on korraliku nõiaplika pilk?
Kurtmise jutu lõppu üks imelik selfi, mille ma täna tegin. Onju mul on korraliku nõiaplika pilk?
Advertisements

24 comments

  1. Ma võiks ju su panni teemal tagant järgi tark olla, et mis rääkisin juba siis:D
    Aga, juhuslikult käisin mina ka täna pangas, Swedbank’is, vahelduseks.
    Tõesti, meeletud järjekorrad on tekkinud äkki viimastel kuudel?
    Noh, ma pole ka tavaline klient. Ma olen käendaja,
    õppelaenu käendaja, 13 aastat tagasi lapsele.
    Kuna teised asjaosalised on kuskil mujal,
    siis mina amortiseerin seda õppelaenu.
    Ma arvan, et pangad on samas olukorras.
    Oma õppelaenudega:D

    Telekast ka, kui juba selgeltnägemine jutuks tuli.
    Mina ise ei ole telekat vaadanud juba üle 10 aasta kindlasti,
    aga kui keegi uut telekat valima peaks, siis valigu ikka LSD.

    Meeldib

  2. Tornimäe on alati nagu Rimi tipptunni kassasaba, Kristiine Seebis käimine ja muud asjaajamised ühendada on mõistlikum.
    Ostad uue panni; küsid LHV müügimeeste käest, et kas nad võiksid sulle alustuseks oma isiklikke sambaid ja nende tootlust näidata; mainida Starmani kuttidele, et alla viiendiku edukatest inimestest vaatab üle tunni päevas telekat – kas nad peavad sind pööbliks jms.
    Samas igal kolmandal korral on Seep nii kiire, et meelelahutuseks aega ei jää.

    Ja keegi ei jõllita Kristiine Seebis, seal vist ei olegi turvameest.

    Meeldib

    • hea mõte! kristiinesse ma lähengi. küll ma nende müügimeestega ka hakkama saan. muideks – sambamüüjad kaotavad kohe igasuguse huvi mu vastu, kui nad saavad teada, kui vana ma olen 😀 starmani omad ahistasid mind isegi mu koduselveris. aga need lapsed, keda enne 1. septembrit selveris möödakäijatele selga saadeti, oli alatu trikk. ma ei saa lapsele öelda, et ma ei soovi teda kuulata ja annetamine on kapitalistliku riigi haige väljund.

      Meeldib

      • Sa peaks ju minust noorem olema? Minu ja samavana sõbranna peale erutus küll üks sambamüüjate seltskond. Mina lasin endale samba pähe määrida (õieti tõstsin oma teise samba senisest pangast LHV-sse, sest jumala ükskõik, kuskohas see mu raha raiskab) ainult selleks, et sõbranna (kellel polegi sambaid) saaks nägusa agendiga flirtida. Kusjuures kasu polnud sellest tühjagi.
        Nüüd hõikan ma LHV-lastele alati, kui nad minu poole pöörduvad: “Mul juba on!” ja küsin, miks nad rinnamärke ei jaga.

        Meeldib

        • kui sa fb-s õiget aastat näitad, siis ma olen sust 3 aastat vanem.
          mul pole mingeid sambaid, ma olen rahandust jms ülikoolis õppinud.
          kui aus olla, siis ma pole neid sambamüüjaid ammu näinud.

          Meeldib

  3. Jaga kindlasti infot, kui netis saab konto sulgeda, Mul sama teema. Aga kontorisse mul küll aega minna pole ( kuigi suurte summade väljavõtmiseks/ülekandmiseks vist peab ikka minema)

    Sada korda oli seda jama veel vaja.

    Meeldib

  4. Mul on pann, mille ostsin 31 aastat tagasi, siiani kodus sihtotstarbeliselt kasutusel. Ainult käepide on küljest ära, aga muna saab igatahes praadida. Selgub siis, et nõuka-aegne kvaliteedimärk, kunagine naljanumber, midagi nagu ikka garanteeris ka 🙂 Kas keraamilised pannid on need ülirasked, mida ühe käega tõstagi ei jõua? Sihukest ma küll ostma ei hakka.

    Meeldib

  5. Kunagi oli ühes Kristiine köögipoes kampaania, et kui vana pann neile viia, saab uue poole odavamalt. Sealt sain Tefali Titanium Signature panni, mis on endiselt nagu uus. Tegelikult olen seda alla aasta kasutanud. Uue panni ostmisega õppisin ka uusi nippe, kuidas see kauem säiliks. Varem näiteks lasin panni kohe pärast kasutamist vett täis. Nüüd lasen enne maha jahtuda, sest kiire jahutamine pidavat katet kahjustama.

    Ja kuna sa oled ka keelepede, siis juhin su tähelepanu, et see sõna on “piinlik”, mitte “piindlik”.

    Meeldib

    • Nomaeitea, mina olen ainult tema kintsu ja kõrva varem näinud,
      aga see pilk sobib tema tekstide põhjal tekkinud profiili küll.
      Eks ta jääb vist kummitama ka mõnda aega:D
      Silmadega on vanemaks saades see probleem, et kolades keskustes
      kohtuvad tihti vastutulijatega pilgud ja kulmudki kerkivad hetkeks,
      et kes see oli, nii tuttav, aga ei vähimatki aimu taustast kes-kus-mis.

      Meeldib

Kommenteerimine on suletud.