Kuidas saada kõike, mida tahad ja vältida õnnetut elu

Hull pealkiri, kas pole? On küll. Ma mitu päeva mõtlesin, kas blogida filmist, mida laupäeval vaatasin või mitte. Kohutavalt keeruline on kirjutada asjadest, mille kohta terve hulk inimesi väidavad, et selliseid asju usuvad ainult rumalad inimesed. Kuna minu arvates on enamus neist inimestest, kes üleloomulikestesse asjadesse ei usu, keskmisest madalama hariduse ja kitsama silmaringiga, siis ei tahaks üldse dialoogi alustadagi. Pole ju mõtet vaidlusel, kus mõlemad osapooled arvavad teise poole kohta, et too on loll.

Jutt käib 2006. aastal väljatulnud filmist “The Secret” – Saladus. Otsisin netist eestikeelset arvustust ja ei leidnud peaaegu midagi. Loomulikult on negativismist nõretava ülevaate teinud Skeptik. Ahh, et Skeptikul on kõrgharidus, et tema ei saa ju rumal olla? Kas teie olete M. Välliku bakatööd lugenud? Martin tegi ise postituse oma tööst ja kommentaarides on kirjas, miks Martin sellega läbi oleks pidanud kukkuma. Seega on mul õigus, et esoteerikavastased ei ole alati kõige teravamad pliiatsid. Küll on nad piisavalt tähtsa näoga, et paljud just neid uskuma jäävad. Kuid miks meeldib inimestele rohkem uskuda negatiivseid sõnumeid kui positiivseid? Miks keegi Skeptikut ei taha kritiseerida, aga Telegrammi pidavat ainult idioodid lugema? Sest valge mees on oma sõna öelnud?

Nojah, ärge need edasi lugege, kes arvavad, et Telegrammi loevad ainult idioodid.

Vabandan pika ja närvilise sissejuhatuse pärast!

Saladus on film, mis esmalt mõjub nagu usupropaganda. Korralikku ateisti hakkab, ilmselt, häirima, kuidas pidevalt näidatakse rääkivaid nägusid, kes edastavad ülevoolavast õnnest särades sõnumit: “Tee nagu mina ja sa saad sama rikkaks ja õnnelikuks kui mina”. No ei ole kombeks korralikul eestlasel käia ringi naeratus näkku kleebituna. Kõik teavad, et pidevalt naeratajatel kruvid logisevad. Korralik eestlane on korralikult õnnetu, vaene ja haige! Keegi ei suuda teda aidata! Ei ole vaja teistest erineda. Kuid film Saladus õpetab täpselt vastupidist – mõtle positiivselt ja sa saad elult kõike, mida ainult soovid. Ja vastupidi – negatiivsed ootused täidavad end ise ja tulevad reaalkujul tasuta koju kätte!

Filmis räägivad inimesed, kes tõestavad omi lugusid rohkete emotsioonide ja piltidega. Kuid isegi mina ei suutnud uskuda, et sa pead vaid uskuma ja saadki endale maja Miamisse. Täpselt sama maja, mille pildi sa kuus aastat tagasi ajakirjast välja lõikasid, et oma unistusi kergemini visualiseerida saaks. No ma ei suuda uskuda! Filmis väideti, et sellepärast ma ei saagi tema maja endale. Sest ma ei usu piisavalt. Ja ma usun, et ma ei usu piisavalt. Ma pole kunagi tõeliselt mingist kahtlasest majast unistanudki.

Ma olen mõttejõusse juba päris pikalt uskunud. Ma usun, et kui midagi väga kirglikult karta, siis sa selle saadki. Et kui inimene kogu aeg muretseb erinevate asjade pärast, mis isegi veel juhtunud pole, siis ta saabki kõike seda halba, mida ta kardab. Sest ta ju sisuliselt soovis seda ja hirm on päris tugev emotsioon. Ma olen üritanud seda ka oma muretsevatele tuttavatele rääkida, nad ei taha mind uskuda, nad eelistavad edasi põdeda. Ma võin teile rääkida, miks teid just selline õnnetus tabas, kui ma teie elust natuke rohkem tausta tean. Aga te ei usuks ju niikuinii. Te ei usu ju oma alateadvust ka. Või usute?

Filmis räägitakse, et soovide täitumiseks on vaja kolme etappi: Küsi, Usu, Võta vastu. (ingl.k. Ask, believe, recieve).

Selle aasta aprillis avastasin, et mul ei olegi väga konkreetseid unistusi, mida ma elult veel saada tahaksin. Tundub, nagu polekski mul millegi suunas liikuda. Kõik tundub niigi hea. Aga tegelikult ma pole päris rahul, et midagi vägevat ja suurt või armsat ja pisikest oodata pole. Võtsin märkmiku ja üritasin välja mõelda, mida ma tahaksin. Mul on läbi elu olnud mingeid unistusi, aga ma olen neid käidelnudki kui unistusi – nad ei peagi täituma. Kui oma unistusse ei usu, ta ka ei täitu. Filmis soovitatakse unistused ülesse kirjutada ja ka pildi kujul talletada. Võib ise maalida täpselt seda, mida sa tahad või leida foto asjast või olukorrast, mida sooviksid.

Filmis näidati meest, kel olid kodus vaid ärapööratud naistenägudega maalid ja ta suhted ebaõnnestusid pidevalt. Kuuldes “saladusest” maalis ta pildi naisest, kes talle maasikat söödab, ehk temast hooliva naise pildi. Ja ta leidiski sellise naise, kes teda päriselt armastas. Teine mees maalis 10 dollarilisele neli nulli juurde ja ka tal õnnestus nuts kätte saada.

Mina panin aprillis kirja 5 erinevat asja. Üks neist on praeguseks täitunud. See, millega ma tegelesin ka lisaks, mitte ainult ei uskunud. Kui mu käest küsida, mis mul suvel huvitavat juhtus, siis täpselt selle pisikese soovi täitumisest ma kõigile rääkinud olengi. Mitte küll nii, et panin kirja ja näe saingi. Ma räägin, mis päriselt juhtus. Varsti räägin teile ka.

Samuti õpetatakse filmis, et kui sul läheb hästi, siis ole oma õnnele ja heaolule tänulik. Õnnelik olemine versus õnnetu ja tänamatu olemine. Ära sisenda endale või teistele halbu asju. Miks ma pole tahtnud pagulaste teemal sõna võtta? Sest minu jaoks on selle ümber toimuv negativism sügavalt vastik. Ma ei saa aru inimestest, kes suhtuvad pagulastesse tõrjuvalt ja tahavad mingeid piiravaid numbreid sättida. Vihkamine on tugev negatiivne emotsioon ja toetab neid, keda sa vihkad. Ka nendesse, kas pagulasi siia eriti ei oota, halvasti suhtumine on negativism. See on kinnine ring mõlemalt poolt ja mõlemale poolele kahjulik. Miks inimesed ei võiks lihtsalt teisi inimesi ilma tingimuste ja piiranguteta austada?

Nojah. Filmis õpetatakse positiivselt mõtlema ja sama on kogu aeg soovitanud erinevad terapeudid ja psühholoogid. Filmis on astutud veel samm edasi ja väidetakse, et uskumisega saab ka raha ja asju. Ainult suure usuga saab. Ja sa pead pakkumistele avatud olema. Sa pead soovi sõnastama, visualiseerima. Sa pead soovi täitumisesse uskuma, sa pead positiivne olema ja sa pead ära tabama õige momendi ja õnnel sabast kinni haarama.

Minuarust väärib see dokumentaalfilm igal juhul vaatamist. Isegi kui sa ei usu, et peale füüsika ja keemia on maailmas veel asju, mis elu mõjutavad ja mida ei ole veel võimalik ära seletada. See film õpetab positiivset mõtlemist ja enne sügispimeduse saabumist oleks tore positiivselt mõtlemine ära õppida.

9 thoughts on “Kuidas saada kõike, mida tahad ja vältida õnnetut elu

  1. marca 8. september 2015, 10:32

    No ma ei tea, kas ma olen sinu meelest see kuri esoteerikavastane, aga ma leian, et sageli on nende asjade taga, mida esoteerikana esitatakse, üsnagi ratsionaalsed seletused. Ma olen näiteks väikesest peale tähele pannud, et seda, mida mina tahan, seda ma tavaliselt saan ka. Ja muidugi ei ole ma kunagi unistanud majast Miamis vaid ikka asjadest, mida mul ka teoreetiliselt võimalus saada oleks. Kindlasti on mõned asjad saamata ka jäänud, aga selles saamise õhinas “näed, ma nii tahtsin ja sain ka!” lähevad need ju meelest.
    Samas jagan ma Skeptiku arvamust sellest, et seda soovimise teemat ei tohiks päris kõigele laiendada. Me ikka ei saa kõike seda, mida me mõtleme – kas vähihaige laps mõtles selle haiguse endale või kas vaesusesse sündinud inimene on oma valede mõtetega selle olukorra tekitanud? Loomulikult on positiivne mõtlemine kasulik, aitab eluga paremini hakkama saada ja isegi haigustega võidelda, kuid asja teine tera on mu meelest see, et pelgalt positiivse mõtlemise puudumine ei too meile ka hädasid kaela. Hädad võivad tabada ka väga positiivseid inimesi.

    Like

    • Manjana 8. september 2015, 12:32

      ma olen varem ka maininud, et ma usun haiguste kohta seda sama teooriat, et inimesed mõtlevad endale ja mitte ainult endale, haiguseid külge.

      vaesust ma ei pea eriliseks probleemiks, mida halvaks saatuseks pidada ja millest kuidagi soovi korral vabaneda ei saaks. suur raha on tihtipeale hoopis hullem kui vaesus.

      aga, jah, ma ei ole nii julge, et sellistel teemadel otse blogida.

      Like

  2. vanaiinlane 8. september 2015, 21:45

    Hingedeaeg on käes, ei pea aknast väljagi vaatama.
    Avad vaid veebi ja seal need teemad ja deemonid ongi.
    Hinged riputatakse jälle välja nagu sokid advendiajal,
    lootuses, et hommikul ärgates on seal õnn sees.
    /
    Julge küsida jumalalt kasvõi jeruusalemma (alampalka).
    Miks sa kahtled? Usk ei saa olla nõder! (sa väärid seda).
    Võta vastu – shit happens, homme on uus päev ja uus algus.
    /
    Ära taha.
    Väärtusta tervist.
    Parem kerge nälg kui raske töö.
    Päevad on küll täis toimekat logelemist, kuid pole hullu,
    lõunavaheaeg ja 2 tundi lõunauinakut otsa taastab selle.
    Vahel tuleb küll ilge tööisu peale, siis ei aita muud
    kui tuleb pikali visata ja oodata kuni see üle läheb.
    Ja õnnetu elu koos sellega.
    Nii lihtne see ongi.
    Päikest:D

    Like

  3. lendav 9. september 2015, 18:28

    “Hinged riputatakse jälle välja nagu sokid advendiajal,
    lootuses, et hommikul ärgates on seal õnn sees.”
    Oh, see oli nüüd küll hea ütlemine! Juba nagu luuletus.

    Like

    • Manjana 9. september 2015, 18:41

      ee, aga kas see siis polegi luuletus? :O

      Like

  4. Britt 11. september 2015, 17:09

    Mulle küll meeldiks kui oleksid julgem ja blogiksid rohkem neil teemadel. Oleks väga huvitav lugeda!

    Rääkides mõttejõust, usun mina sellesse ka. Eriti just sellesse, et kuri kutsutakse tihtipeale endale ise kaela. Lisaks üritan ma teadlikult oma mõtteid hoida positiivsetena, mitte saata välja eitust/negatiivsust. “Ma ei taha haigeks jääda” versus “Loodan, et püsin tervena”🙂

    Like

    • Manjana 11. september 2015, 19:37

      kui astroloogiat uskuda, siis mu järgmine aasta saab olema tulvil igasugu esoteerikat, äkki ma siis muutun julgemaks ka.

      Like

  5. r 12. september 2015, 16:16

    Konkreetne film (raamatut ei ole lugenud) jättis üsna ebasümpaatse mulje, kuid mitte seepärast, et ma pooldaks skeptikute arvamust. Konkreetne Skeptik.ee leht, mida omal ajal sirivisin jättis üsna sellise “nõiad-ahju” tunde. Ma ise arvan, et tõde on kuskil Secret’i ja Skeptik.ee vahepeal. Konkreetne eesti lehekülg, aga tekitab minus suuremat õõva, kui see veidi (naivistlik Secret🙂. Kodanikud skeptikud unustavad ühe pisiasja oma suurtel ristiretkedel – teadus, ei ole vähem esoteerika ja vastupidi. Mõlemal on omad tulihingelised järgijad. Ja mis peamine – mõlemad on inimaju viljad. See, et meie põhjamaine karge aju aksepteerib rohkem matemaatilisi tõekspidamisi ei muuda reaalsust, mis tegelikult on. Nii nagu matemaatika-teadus loob oma sõnavara ning süsteemi ja siis vaatleb selles sündmusi, objekte, toimib ka esoteerika. Sarnaselt on mõlemad süsteemid mittetäielikud ja nendesse uskumine või mitte uskumine on üsna maitse asi ning on üsna kaugel tegelikkusest.
    Kui inimene usub, et saab Ferrari ning ta selle saab – võib ta vabalt uskuda, et tegemist oli tema tahte materialiseerumisega. Kui teadlane teeb kümne tuhande katse põhjal järelduse, et mingi asi X on nii ja mitte teisiti, siis ka selleks on tal õigus. Samas, mis on sellel pistmist reaalsuse ja tegelikkusega?
    Samas ühendab neid kahte, esmapilgul vastandlikku maailmavaadet, üks ühine nimetaja – mõlemad loodavad/väidavad, et meie käes on kontroll. Üks usub, et uskudes midagi mutub, teine kuhjab “fakte” ja usub, et piisava faktikogumi korral osutub mingi asi inimese poolt aimatavaks-kontrollitavaks. Tegelikkuses, aga🙂
    Pagulaste teema kohapealt on mul lihtsalt siiralt kurb, et nö keskmine eestlane on ikka nii kitsa rinnaga ja nii ebakindel. Samas, eks meil kõigil on oma ebakindlused ja hirmud. Samamoodi on igaüks meist oma arenguga just seal, kus ta parasjagu on ning tõepoolest pole minu asi öelda, et miski on kellegi jaoks hea või halb. Samas ma kaldun arvama, et kui ikka väga oodata mingeid rahutusi ja pingeid, siis küll need ka tulevad. Kui ikka päevast-päeva mõni arvamusliider püüab moel-teisel pagulasi hirmutavamaks maalida, unustades seejuures ära, et need reaalsed tuhanded ei ole veel tulnudki – kuid juba tark iseateadlik avaliku elu arvamisliider räägib, kuidas aafrikas elavad vaid kõrilõikajad ja piraadid. Vabandades hiljem oma ütlusi mingite tobedate lingvistiliste nõksudega. Kahju on sellisest ja veel rohkem kahju on tema järgijatest – ja neid on kahjuks eestis palju, väga palju. Eriti kurioosseks muudab olukorra see, et alles me olime ise need nö euroopa pagulased ja tõtt öelda oleme seda ju siiani – eksnõukogude maa…väga paljude maailmakodanike jaoks. Kas meile selline üldistus meeldib? Ei meeldi. Samas oleme väga varmad grupeerima palju üldisemalt ja palju väiksema alusega. Tõsi ta on, et meil on oma minevikutaak, kuid kaua me räägime oma taagast ja millal ükskord me lihtsalt läheme eluga edasi?
    Ja no mida siin rääkida pagulastest. See millise eduga on 99% eesti poliitikutest viimased 20 aastat vene keelt kõneleva eesti kodaniku vastandanud eestlasega….teeb kurvaks. Samas – mis see kurbus aitab🙂 See on reaalsus.
    Oh või võtame selle millise hasardiga eesti kirjanduseliit kaitseb raamatute pealkirju ja sisu…teadagi mis raamatust on jutt. Samas miks seda tehakse? Arvan seepärast, et selline suhtumine on popp keskmise eestlase seas. See müüb. Meenutame kasvõi Kreisiraadiot. Omal ajal ei saanud ma hästi aru, et tegemist ei olnudki naljaga.. Kui kuulata mida koosseisu liikmed nüüd arvavad, siis mnjah.
    Ei ole hea tunne, et nii vähe on empaatiat meie keskel…
    Ja ma ei olegi vihane nende inimeste suunal, pigem olen kurb ja kurb seetõttu, et tegelikult ei ole ju neid,noid ja teisi….

    Like

    • Manjana 12. september 2015, 18:47

      Aitäh nii pika kommentaari eest! ma olen enamvähem nõus sinuga.
      ma ei olegi täiuslikkuse otsija (ma loodan, et pole), ehk mu arust pole midagi halba, et enamus süsteeme pole täiuslikud. teaduslik teooria on vaid nii kaua teaduslik, kuni seda on võimalik ka ümber lükata. dogmad on halvad asjad.

      aga tundub, et sa tahtsid hingelt ära saada, mitte pikemat disskussiooni alustada. ma loodan.

      Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: