Kas feissbuk toob õnne?

Täna öösel tekkis mul meeletu tahtmine oma FB konto ära kustutada. Alustasin kustutamist fotoalbumitest. Kuna kõiki albumeid paari nupuvajautusega kaotada ei saanud, kippus lõpp venima ja otsustasin magama minna. Ma olin kindel, et hommikul viin alustatu lõpule. Kuid millegipärast nii ei läinud.

Kuid kogu lugu sai alguse sellest, et mul oli eile sünnipäev. Eelmisel aastal tegin FB-sse evendi ja kutsusin sõpru läbi selle pittu. Mugav ja lihtne, aga hiljem tundus, et tekitab ka probleeme. Paar sõpra, kes algselt panid, et nad kindlasti tulevad, otsustasid õigel päeval, et neil on laupäevaga targematki teha, kui mulle külla tulla. Mingid tuttavad heitsid hiljem ette, et miks neid ei kutsutud. Ma ei tea, miks ma ei kutsunud. Juu mulle siis tundus, et me pole piisavalt sõbrad.

Sel aastal otsustasin, et panen oma FB-sõprade jaoks lihtsalt teksti seinale, et tulgu pühapäeval külla. Sünnipäeva ma tekstis ei maininud, kuna ma kasutan FB-s peale indiaaninime ka suvalist sünnikuupäeva. Mõnel aastal olen õiget kuupäeva ka avalikkusele näidanud, aga mulle ei meeldi see kuiv õnnitlustesadu, kus enamus õnnitlejaid ei pea õnnitlemist oluliseks, aga millegipärast ikka kirjutavad PÕS ja mina pean viisakusest nende viisakusavaldust laikima. Päris õudne, tegelikult. Veel umbes kolm aastat tagasi oli päris palju neid inimesi, kes õnnitlesid mind seinal kuigi mu sünnipäev polnud avalik, nad lihtsalt teadsid. Eelmisel aastal oli selliseid õnnitlejaid ainult üks jäänud ja ma olin väga üllatunud, et tema mu õiget päeva mäletas.

Võimalik, et ma olen kiiksuga, aga minu jaoks on sünnipäev ja selle mäletamine ja sõprade päriselt õnnitlemine väga oluline rituaal. Headele tuttavatele ma alati helistan sünnipäeva puhul. (Mõnikord ei helista ka, siis kui päev otsa õiget helistamise tuju ei tule). Ma ei saa midagi teha, aga minu jaoks on see tähtis päev. Kui mõni tuttav tahab mind solvata, siis kõige lihtsam on lubada, et tuled mu sünnipäevale, aga ei tule ja ei õnnitle ka. Ja vastupidi – sa saad kohe mitu plusspunkti, kui oled suva kauge tuttav, aga mäletad mu sünnipäeva või kutsud mind enda sünnipäevale.

Vot ja eile oligi mul sünnipäevapidu, mis lõppes linnas väikese tiiruga. Koju tagasi jõudsin öösel ja millegipärast oli mul halb tuju. Pidu oli väga tore, aga viimane pooltund enam mitte. Tundus, et FB-ga suhte lõpetamine võiks olla õige tegevus uue vanusenumbriga aasta alustamiseks. Õige tegevus, et lõpetada ühe hetkega enese petmine pealiskaudsete sõbrasuhetega, kus inimesed ei peagi kokku saama, et üksteise eluga natuke end kurssi viia. Haige keskkond, kus inimesed soovivad õnne sünnipäevaks, sest arvuti väidab, et tal on täna sünnipäev, kuigi sul on sellest täiesti ükstaspuha. Keskkond, mis võtab ära vajaduse inimestega päriselt kokku saada ja neile päriselt helistada.

Jessas, miks ma kohe hommikul oma FB kasutajat ära ei kustutanud? Ma teen seda kohe praegu! Nüüd!

Kimbuke sügislilli

Kimbuke sügislilli

PS! Blogi kommentaarides tagantjärgi õnnitlemine ei ole ka okei tegevus.

One thought on “Kas feissbuk toob õnne?

  1. Ing. 15. september 2015, 07:14

    Mul on sama tunne tekkinud, et aeg on kriips alla tõmmata. Vastu pidasin aasta. Ise pole kunagi kellelegi friend request’i saatnud, aga ikka on mul üle “150 sõbra”. Pole mul seal ka pilte perest ega muud isiklikku infot ega uudiseid. See timeline on viimasel ajal sellist pahna täis (kes mida laikis ja kommenteeris), et ma ei jaksa selle solgi vahelt vajalikke ja huvitavaid asju üles leida.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: