Saingi peavalu

Mul valutab pea väga harva. Kord või paar aastas, ma pakun. Vanasti valutas mul pea juhul kui ma sattusin seltskonda, mille kohta alateadvus arvas, et tuleks kohe ära minna, aga teadvus ütles, et nii huvitavad inimesed, veedame nendega pikemalt aega, kuigi end väga hästi ei tunne. Nii nagu seltskonnast ära läksin, lõppes ka peavalu.

Aga täna hakkas mul pea valutama. Suhteliselt õrnalt. Ma arvan, et õrnalt. Ma olen blogidest lugenud, et need, kel tihemini pea valutab, valutab nii koledasti, et on vaja tablette. Ma on füüsilise valuga erinevad suhted. Tablettidega ka. Mul pole kodus tablette, sest need ei maitse mulle. Hambaarstillt ma süsti kunagi ei telli, sest süst on ebamugavam ja valusam kui puurimine. Minu füüsiline valu ei pane mind kunagi nutma, muude valude pärast nutan ma suht igapäevaselt. Mitte palju, paar pisarat. Võõra füüsilise valu pärast on tihti valusamgi.

Ma ei vaata telekast õnnetustega seotud uudiseid, panen teleka kohe teisele kanalile. Kõige hullemad on need uudislõigud, kus auto on mingile loomale, näiteks põdrale, otsa sõitnud ja siis näidatakse vigastatud looma ja kedagi ei huvita kui valus tal võib olla ja keegi aitagi teda kunagi, ta lihtsalt tapetakse pärast, kui aega üle jääb. Või kui keegi inimene on surma saanud ja siis küsitakse šokis tuttavalt või sugulaselt, kes seda pealt nägi, et kuidas tunne on.

Ma ei tea kellele neid külmalt vägivalda näitavaid uudiseid tehakse. (Tegelikult tean). Selline uudis ei oma grammigi uudisväärtust, vaid on puhtalt haigetele instinktidele rajatud. Kui minul on neid kurb vaadata, siis kellelgi teisel on mingi teine emotsioon, mis talle salajase naudingu valmistab. Ja neid teiste valu nautivaid inimesi peab päris palju olema. Või täiesti ükskõikseid, kes ka “klikivad”. Neid väikeseid õnnetusi näitavaid “uudiseid” tehakse, kuna need toovad “klikke”, need müüvad. Juhul kui on traagika ja veri. Teile meeldib võõrast valu telekast või internetist vaadata?

Nõuka ajal oli selliste “uudiste” näitamine välistatud. Ajakirjanduse asi ei olnud inimestele labast  verd ja adrenaliini pakkuda. Uudiseid ei tehtud kommertshuvist lähtuvalt. Uudise vaatamine ei pidanud erutama. Ainus erutus tekkis sellest, et said midagi uut ja huvitavat teada. Ja inimesed ei elanud sellises hirmus nagu nüüd, kus nõrgema närvikavaga inimesed arvavad, et Šnelli pargis kõnnib alati ringi kurikamees ja kui keegi pimedas Tallinnas peksa ei saa ja talt midagi ära ei varastata on ta õnneseen.

Kuid täna hakkas mul pea valutama pärast seda, kui ma olin õues ühe pikema tiiru teinud. Käisin kliendi juures, bürootarvete kaupluses ja Stockmanis. Kliendi juures läks tuju kehvaks, sest pabreid oli jälle kohutav kuhi, aga mu kirjale lisatasu kohta ta vastanud ei ole. Sekretär ütles, et ülemus lubas vastata, kui ta aega saab. Ma arvan, et olenevalt tema vastusest sõltub, kas ma saadan ta kohe pikalt või ootan aasta lõpuni. Ma arvan, et selle firma pärast mul pea valutama hakkaski, kuid ma pole kindel.

Bürootarvete kauplusest ostsin uue id-kaardi lugeja, sest vanal oli juhe kummaline, ega andnud enam korralikult ühendust. Koduteele jäi Stockmann oma Hullude Päevadega. Pood oli keset tööpäeva puupüsti rahvast täis. Kuna mul midagi vaja polnud, siis ma sealt midagi ei leidnudki, kuigi ma käisin kõik korrused läbi. Stockmann müüb hulludel päevadelt igasugust suvalist ja tavalist kaupa keskmise Tallinna poe hinnaga. Ma vaatasin ühte taldrikut, mis kaugelt tundus ahvatlev. Võtsin taldriku kätte ja kujutasin ette, et samasugune oleks müügil Balta turul väikeses nõusid müüvas putkas. Jah, see taldrik oleks sinna putkasse sobinud, aga natuke madalama hinnaga.

Naiste osakonnas müüdi eriti koledat ühevärvilist pikka pesu sildiga “retuusid” ja seal ümber sebis mass naisi. Ma ei ole kunagi nii koledaid retuuse kandnud ja pikk pesu võiks ka seksikas olla, kui tõesti tahad soojas olla. Kas inimesed ostavad hulludelt päevadelt asju, kuna see toimub Stockmanis ja neil on arvamus, et kõik, mis seal müüakse, on kuidagi parem? Aga kui nad selle kaubaga koju jõuavad, siis ei ole enam vahet, kus nad ostu sooritasid, siis nad näevad kui koleda asja nad koju tõid. Või nad ei näegi?

Aga mul hakkas pea valutama. Ma olin soojalt riides, isegi mütsi panin pähe. Esimest korda sel sügisel. Tulin  linnast koju ja mõtlesin, et nüüd ongi mul kohvijoomise lõpetamise tagajärjed käes. Täna hommikul jõin suure tassi pärnaõieteed. Eile jõin aniisiteed. Mitu korda oli päeval mõte, et tahaks ühte mõnusat magusat koorega kohvi. Eile panin tee sisse koort ja suhkrut. Kotikesega lendava-draakoni-nimelise rohelise tee sisse. Üldse ei sobinud.

Kui täna koju jõudsin, lõikasin kapsa tükkideks, panin keema ja võtsin välja oma killer rohelise tee. Tolle kliendi käest, kes mulle närvidele käib, üle-eelmise aasta jõuludeks sain. Ehtne hiina roheline tee. Kui õigesti doseerida, saab kohutava energialaadungi kergemini kätte kui kohvist. Tegin hoolega süüa ja unustasin tee tunniks ajaks tõmbama😀 Kui blogima hakkasin, tuli tee meelde ja alustasin joomist. Umbes 40 minutit tagasi äkki? Nüüd on teetass tühi ja peavalu läbi. Joomise alguses oli pea kummaliselt paks, energiataset ülesse ei kütnud. Praegu on pea selge ja ei valuta. Kas ma tõesti sõltun kofeiinist? Oo õudust! Ma tahaks kliendi peale pahaneolemist süüdistada. Või inimmasse Stockmanis. Büroomaailmas oli väga nummi müüjanoormees, temaga suhtlemine oli puhas nauding ja rõõm ja naeratuse eest saadud 5% allahindlust. Ta ise pakkus.

Või peaks hoopis seksima, seda pole ka ammu saanud. Kolmas nädal läheb juba ilma. Eneserahuldamine pole see. Kas kofeiin, rohelise tee erguti ja seksist saadav positiivne energia on suhteliselt samad? Mul peale suitsetamise lõpetamist on seksi vastu huvi pisut leigemaks läinud, iga nädal enam ei viitsi kedagi hankida.

Nädalavahetusel käisin sellisel sillal

Nädalavahetusel käisin sellisel sillal

3 thoughts on “Saingi peavalu

  1. vanaiinlane 8. oktoober 2015, 16:47

    See asi on sul geenides:D
    /Ainus erutus tekkis sellest, et said midagi uut ja huvitavat teada./
    No, pole hullu, uut ja huvitavat on jätkunud minu eluajal ja jätkub ka sulle.

    Näiteks, peavalu eile oli meil seotud viimase Nobeli preemiat väärt avastusega,
    nimelt neutriinod Päikeselt, mis tekistasid imeilusaid rohelisi virmalisi öösel,
    jõudsid meie ajuni hoopis teise orientatsiooniga neutriinodena, kui me oletasime.

    Uue id-kaardi lugeja ost ei lahenda sinu ega meie probleemi, sest uued ID-kaardid
    on lihtsalt veidi õhemad ja nende saledam kontaktpind ei ulatu enam vana riistvarani.
    Tuttav tunne:D

    Aga kirss tordil on ikka😀
    /Koduteele jäi Stockmann oma Hullude Päevadega.
    Pood oli keset tööpäeva puupüsti rahvast täis.
    Kuna mul midagi vaja polnud, siis ma sealt midagi ei leidnudki,
    kuigi ma käisin kõik korrused läbi./

    How beautiful it is to do nothing, and then rest afterwards…

    Like

    • Manjana 8. oktoober 2015, 19:45

      virmalistelt saadud peavalu – see kõlab hästi, tänud!

      no ei ole sul selgeltnägemise võimet. ma võin sulle oma vana id-kaardi juhtmelt näidata kohta, mis enam ühendust ei andnud. lugemise otsast umbes 15 senti edasi. ilmselt oli kuskile vahele jäänud. mul sai tema õrnast messeerimisest siiber. nende käeliste oskustega võiksin juba silmamassaaže pakkuma hakata.

      kui midagi riistvarani ei ulatu, pole süüdi mitte saledus vaid ülekaal või riistvara lühidus😀

      Like

      • vanaiinlane 8. oktoober 2015, 20:09

        mh, ID-kaardi lugeja juhtme katki närimise juhtum on küll harukordne.
        ma saan aru kui inimesed külmkapi kooma peksavad, et see tühi on,
        aga oma identideedi kallale, niimoodi siis…

        Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: