Kohvivaba nädal

Nädal tagasi esmaspäeval leidsin veel ühe harjumuse, millest võiks vabaneda – hommikune kohvijoomine. Minu puhul oli see küll pigem lõunane, aga saate aru küll, mida ma mõtlen. Alguses ma arvasin, et ma polegi kohvisõltlane ja joomise maha jätmine on käkitegu. Juba kaks päeva hiljem pidin vastupidist tõdema. Esiteks käisid mul pidevad neelud ja teiseks sain endale peavalu. Vanaiinlane küll üritas kommentaarides mind lohutada, et peavalu oli tingitud samast tegurist, mis kolmapäeval taevasse virmalisi tekitas, aga ma ei usu seda. Reedel valutas mul ka pea, aga virmalisi polnud kuskil.

Kolmapäeval vabanesin peavalust tänu tugevale rohelisele teele. Reedel proovisin kõigepealt peavalust lahti saada sooja vahuvanni ronides. Minu loogika ütles, et mu pea hakkas valutama tänu välisele ärritajale (Ikka too klient, keda ma varemgi kurtnud olen) ja ärritusest  vabanemiseks tuleb maha rahuneda ja soe vann on hea rahusti.

Kuid tundub, et ma ikka ei tea kuidas ärritutakse, sest vannis oli ülimõnus, klient ununes, aga peavalu ära ei läinud. Juu ma siis polnudki ärritunud😀 Juba kolmapäeval tundus, et tegelikult oli mu organism harjunud normaalset vererõhku hoidma tänu kohvile. Seepärast aitas ka tugev roheline tee, aga vann vererõhule ei mõju. Vererõhku mõõtma ma ei hakanud. Lihtsalt oletasin. Kuskilt olin kuulnud, et alkohol mõjub ka vererõhule. Ja ennäe imet  – 1 kiire shot rummi võttis peavalu ära paari minutiga.

Õhtul selgus, et kohvijoomise lõpetamine on ka mu temperamendile mõjunud. Tuttavad väitsid, et ma olen kahlaselt vaikne ja rahulik. Mulle uus vaikne mina täitsa meeldis. Energiat jagus, aga välja ei pulbitsenud. Pärast paari õlut tuli vana möllu-mina tagasi. Reede lõppes laupäeva hommikul kell kaheksa kahetunnise tantsumaratoniga. Jah, Tallinnas on kohti, kus saab hommikul vara tantsida ja tegemist on kõrtsi mitte spordiklubiga.

Painav isu endale kohvi teha kadus ära umbes pühapäevaks. Aga ma lubasin siin blogis, et täna, ehk esmaspäeval, teen endale kohvi, et teada saada kuidas mõjub kofeiin neile, kes seda nädal aega proovinud pole. Ma ei tundud peale kohvi ärajoomist midagi erilist. Ainult kohvikoor, mis oli nädal aega oodanud ja mida ma kõigepealt kuumas vees proovisin, kas tükki ei tõmba, haises jube vastikult pesemata lehma järgi, aga tükki ei tõmbunud. Võimalik, et mul oli rohkem energiat, aga ma ei oska seda objektiivselt hinnata. Ma ei saa ju isegi aru, kas ma olen päriselt ärritunud või mitte.

Igatahes ei kavatse ma regulaarset kohvijoomist jätkata, sest peale reedet mul enam pea valutanud pole ja ma ei taha, et kofeiin mu vererõhu ja peavaluga tegeleks. Ei ole kasulik midagi regulaarselt iga päev juua või süüa. Organism võib ennast sõltuvustega kummaliselt koostööle sättida ja sõltuvust omal moel, näiteks läbi valude, tagasi nõudma hakata.

Piparmündi-vaarikatee

Piparmündi-vaarikatee

4 thoughts on “Kohvivaba nädal

  1. […] on kohvist loobumise käsile võtnud. Tubli! Ma ei saaks never hakkama sellega […]

    Like

  2. vanaiinlane 13. oktoober 2015, 16:39

    Ohh, jälle pean mina olema see sõnumitooja,
    mitu korda ma olen juba endale lubanud,
    et mu näpp ja muu ei tõuse enam…
    Ei, ta oskab manipuleerida:D

    Seekord pildid, KOHVi jutu juurde!?

    Kui millestki vabaneda, siis alusta nendest.. asjadest.
    Ma ei teagi, mis nende kohvivabade asjade nimi on või…
    igatahes Z.Fokin’it parafraseerides, korista see sitt.

    Like

    • Manjana 13. oktoober 2015, 16:51

      ma pole miskit provotseerinud.
      ma lihtsalt meeldin sulle😀

      järgmine kord panen selhvi

      Like

      • vanaiinlane 13. oktoober 2015, 18:07

        Jah, ongi, ma olen ka ise täheldanud, aga kas see on mingi sõltuvus,
        et hommikul ärgates, hambaid pestes, mõtlesin tavaliselt tööasjadest.
        Nüüd sülitan pastat ja vaidlen juba hommikul mingi Manjanaga. Loll ju.

        Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: