Mis on vihakõne? Sa, naiseajudega tibin, ei teadnudki v?

Teoreetiliselt on pealkirjas koos küsimus ja vastus, aga vastus on esitatud suhteliselt vänges vormis. Vihakõnena.

Lugesin mina täna õhtul rahulikult blogisid ja avastasin sesamy postituse, kus ta seletab ajakirjanduses sel aastal tihedalt kasutusel olevaid termineid. Tühja sest Ungarist ja pagulastest. Esimesed ei huvita suurt kedagi ja pagulastest rääkides kaotavad ka kõige tasakaalukamad kõik oma kaalud. Mind pani imestama Sesamy vihakõne definitsioon: termin negatiivse arvamuse avaldamise kohta mistahes teemal.

Kas teised inimesed arvavad ka, et igasugune kriitiline sõnavõtt on automaatselt vihakõne? Ja kas te teate, et sel juhul on Teie teadmised puudulikud? Olen ma siiani piisavalt viisakalt väljendunud?

Ma ei hakka oma lõpmatu teadmistepagasi ja särava intelligentsiga liialt liputama, vaid pöördun parem mõne tuntud teabeallika poole. Viki ütleb, et vihakõne (ing. k. hate speech)  on tavakasutuses selline kõne, kus mingit inimest või inimeste gruppi rünnatakse tulenevalt nende rassist, nahavärvist, rahvuslikust või etnilisest päritolust, usust, puudest või seksuaalsest orientatsioonist.

Ehk – vihakõne saab ainult teiste inimeste aadressil pidada.

Kriitiline sõnavõtt pagulaste teemal, näiteks “eesti on nii pisike riik, et siia ei mahu enam ühtegi juurde”, ei ole vihakõne, kuid tekst “meie siia moslemeid ei taha, sest nad hakkavad naisi vägistama,” on vihakõne. Ei ole ju keeruline aru saada, et kui su ainus argument kellegi inimese vastu, on tema sugu, usk, nahavärv jms, siis sa pole just kõige teravam pliiats, et ühiskondlikel teemadel kõva häälega sõna võtta.

Kriitiline mõtlemine ja oma arvamus ei ole ju kuidagi vihakõnega seotud, aga oma arvamus “naabri mari on loll” ei ole täiskasvanute maailmas väärt kõva häälega väljaütlemist. Mis sobib lasteaias, ei pruugi hiljem enam hästi kõlada. Sa võid näiteks öelda, et sa tahad, et kõik pagulased, kes Eestisse tulevad, peavad omama vähemalt bakalaureuse kraadi ja iPhone’i. See on täiesti pädev argument (kuigi naljakas). Aga nõuda, et kõik välismaalased peavad Jeesus Kristust jumalaks nimetama ja olema naised, on lihtsalt imelik.

Oeh, hoogu läksin. Minu lugejad küll kõik teavad, mis on vihakõne ja ei kasuta seda, sest nad on toredad ja targad inimesed.

4 thoughts on “Mis on vihakõne? Sa, naiseajudega tibin, ei teadnudki v?

  1. w 21. oktoober 2015, 00:05

    A kui ma ütlen, et kõik pagulased, kes Eestisse tulevad, peavad olenemata oma harjumuslikust kultuuri- ja sots taustast ning normatiividest aru saama sellest, et meil nt 12 aastasi lapsi ei näpita või vastasel juhul peaks nad kastreerima … kas see on vihakõne?

    Like

    • Manjana 21. oktoober 2015, 00:55

      mis sul nende lastega on? tavaliselt tullakse nädalavahetusel mu blogisse otsinguga “miks ma ei või oma vennaga seksida”, aga täna oli teisipäev ja küsimus oli vägagi õhus/netis. talitsege omi kummalisi ebaseaduslikke seksihimusid ja ärge neid teistele ka üritage kleepida. päriselt.

      ehk – see pole otseselt vihakõne, vaid pigem rumal jutt.

      Like

      • w 21. oktoober 2015, 11:05

        Kolmapäev.

        Mul ei ole nende lastega midagi, mul kisub pigem gerontofiilia kanti, tulenevalt enda kiirest kulgemisest gerondi staatuse poole.

        Enne sinu blogi lugesin BBC-st Hollandis kerkinud küsimust, et kuidas käituda teismelistega, kes on nt Süüris abiellunud “mingi kännuga” – kas lapsed peaks ka siin koos oma abikaasaga elama või on viimane siiski meie mätta otsast vaadatuna (Hollandis vanusepiir 16) pedofiil ja laste kaitseks tuleks midagi ette võtta.
        Saksamaa mälub sama küsimus, peale Hesseni laagri siseelu kirjeldust ajakirjanduses.

        Okkaline saab olema see etnogenees püha rahvaste sõpruse poole ja ma pakun, et “aborigeenid” lähevadki päris vihaseks kui õigusruumis tekivad “meie” ja “nemad” – st kui viimaste puhul ei rakendata kehtivat seadusandlust selliselt, nagu “kohalike” puhul senise praktika järele.

        Like

  2. vanaiinlane 21. oktoober 2015, 17:00

    Nooriinlane läks 70ndate lõpus vabatahtlikult CA-sse aega veetma,
    sest peod läksid pärast keskat nii rajuks, et midagi tuli otsustada.
    Erinevalt levinud müütidest NA kohta, oli se väga õige otsus:D

    Niisugust puhkust Valgevene männimetsades… see õhk meenub ikka…
    Kogu spekter tänapäeva väga vihastest sõdivatest rahvastest oli
    meie üksuses olemas, aga ainult ühe moldaavlasega oli ütlemist.

    Proportsioonid olid ka paigas, 1 eestalne ja 1 lätlane:D
    kogu divisiooni peale, kusjuures kõik olid kesharidusega!
    mis 18 aastase inimese kohta sel ajal oli norm.

    Minu parimateks sõpradeks, pärast koolitust, said kohe kuidagi
    ukrainlased ja venelased, neid võis usaldada. Nad usaldasid ka mind.
    See on imelik tunne kui kohe mitme saja seest pead need silmad leidma.

    Ma võin ka käe südame panna ja öelda, et MITTE KUNAGI ei olnud mu
    nooruses mõtet, et usbekid, kigriisid, tšetseenid oleks kuidagi
    imelikud, ja ka mind, ainust eestlast, koheldi samamoodi.

    Ma ei tee siin crabati, jah, nii oligi tegelikult.
    Millal see krõps käis, Hiiumaa Carli meelest, se aastal.
    Mu meelest ka.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: