Kust ma riideid ostan ja mida kannan

Kui riiete ostmisest rääkima hakata, siis tuleks alustada sellest, et ma olen koonerdaja. Ma pole eluaeg ihnuskoi olnud. Enne lapse saamist teenisin ma eesti keskmisest rohkem ja siis meeldis mulle ka kallemaid riideid osta. Need on siiani alles, sest hinnas väljendub tihtipeale ka kvaliteet. Tol ajal käisin ma iga päev kontoris tööl ja pidin enam-vähem välja nägema. See “enam-vähem” oli väga veniv mõiste, kuna mu viimases töökohas enne dekreeti oli meid kontoris vaid neli inimest. Kuid ikkagi siginesid mu grarderoobi kraega pluusid mitte t-särgid. Kallimad riided on Eestis tihtipeale ka nii ajatu ja igava lõikega, et neid võib 100 aastat kanda ja keegi ei ütle, et pole moes.

Nüüd ma töötan juba üle 10 aasta kodus ja mu raamatupidamiskliendid on head tuttavad, ehk nendega võin ma omas kodus suvalises katvas riietuses kohtuda ja minu fototöötluse klientide jaoks olen ma kunstnik, kellele on ju ka igasugune riietus lubatud. Mul on olemas üks sinine viisaka pikkusega pihikseelik, mida ma kannan uue raamatupidamise kliendiga esimesel kohtingul väljaspool kodu.

Korsi kleit-tuunika

M. Korsi kleit-tuunika

See tähendab, et juurde ostan ma ainult mugavaid riideid, millega ma saan õues (linnas) jalutamas käia, sõpru külastada ja kõrtsis õlut juua. Mul ei ole sõpru, keda huvitaksid fänsid brändiriided. Mind küll huvitavad ja tänu instagrammile olen ma ka viimaste trendidega kursis, aga mul endal poleks firmariietega mitte midagi teha. Ma alles eelmisel nädalal avastasin, et üks kleit, mille ma sõbrantsilt kaks aastat tagasi niisama sain, sest ta arvas, et see sobiks mulle väga hästi, on Michael Korsi firmamärgiga. Ma kannan seda suht harva, sest mul pole selliseid üritusi, kuhu see sobiks.

Ma pole kunagi eriline kleidikandja olnud. Seelikud meeldivad mulle rohkem, kuid kõik mu seelikud on kas väga lühikesed või maani. Viimasel ajal pigem see esimene variant. Õnneks pole ülekilod pepust allapoole jõudnud😀 Ja lühikesed püksid meeldivad mulle ka, need on isegi mugavamad kui seelikud. Aga loomulikult kannan ma kõige tihedamini pikki pükse. Sellel kleidiga pildil on mul enda õmmeldud püksid sametisest venivast mustriga kangast.

Kuid enamus minu riietest on ostetud ühest kohast – Seppäläst. Ma ei tea täpselt miks, aga mulle nende stiil sobib. Ja eriti sobib mulle nende hind. Nende jalanõusid olen ma üks kord ostnud, pettunud ja rohkem ei osta. Peale üleriiete ostan ma ka sealt sukkpükse, sokke, sääriseid, pesu. Sikupilli keskuses on neil kõige soodsama hinnaga kaubad. Näiteks täna ostsin ma endale sealt teksad viie euroga ja teksadega sobiva suure krae-salli kahe euroga. Ma mõtlesin, et kas peaks ostma endale suured mustad palmikutega säärised ja tuttidega valged või hallid kootud sokid ka, aga ei ostnud. Nii säärised kui sokid maksid kaks eurot paar. Sukkpükse ostan ka tavaliselt ühe või kahe euro eest. Jah, ma tean, et need asjad on valmistatud Aasias laste poolt, kellele normaalset palka ei maksta. Et ma ei peaks sellist kapitalismi toetama, aga ma ei saa toetamata jätta. Ma olen ihnuskoi, kes armastab vaheldust ja natuke hipster välja näha.

Vot siuke tibipostitus.

Minu täna ostetud teksad ja sall

Minu täna ostetud teksad ja sall

Tagged:

5 thoughts on “Kust ma riideid ostan ja mida kannan

  1. vanaiinlane 4. november 2015, 23:34

    See on nii irr ja märgiline samal ajal,
    et istun mina laua taga ja lappan õhtust veebi,
    seljas Seppälä kollane pusa ja jalas Seppälä mustad püksid
    (tõsi, pesumasin on need üsna hõredaks loputanud aja jooksul).
    Ja siis, mu vana tuttav, kellest ma üritan distantseeruda, teatab,
    et tema ka ainult Seppäläst toitubki ja katab ennast. No mida veel?

    See on tõsi, et need tooted on valmistatud… kas nüüd just Aasias,
    aga Lasnamäel kindlasti. Elasin ise ka pikalt Lasnamäel ja nägin oma
    köögi aknast kuidas I.Nikkolo mehed vastas lasteaias trendi tootsid.

    Seppälä on muutunud, ja Sikupilli on muutunud mõnusamaks, aga
    ma ise ei viitsi enam Ülemistest linnale lähemale tulla.
    Teksad on mul kõik Balti Jaama turult, see on koht,
    Hotel Koplifornia ja Liinid😀

    Like

    • Manjana 5. november 2015, 00:01

      miks sa must distanseeruda üritad? ja kuidas vana tuttav?

      mul praegu on seppalast aint alukad. kleit on New Yorkerist ja retuusid ostis mu ema lapsele, aga too ei olnud nõus loomamustriga retuuse kandma ja ma sain need endale.

      nii, nüüd kõlab see värk siin juba nagu telefoniseks😀

      kõik mu “uued” kraedega pluusid on keskturult kaltsu osakonnast. kvaliteetne hea kaup.

      Like

      • vanaiinlane 5. november 2015, 01:15

        Ei midagi isiklikku, lihtsalt võimalik pedofiilia paragraf
        hoiab meid mehi vaislikult lastest ja lapseohtu naistest eemale.
        (Head isadepäeva siinkohal kõigile meestele, pidage vastu :D)
        Ma usaldan ainult küpseid naisi 60+, kel mees maetud,
        lapsed Austraalias või kus iganes jalust ära.

        Kisub jah tasulisele numbrile helistamiseks😀
        Ma ennist mõtlesin sama, jälle!, et kui me oleks ka riieteta,
        siis kindlasti leiaks sa ikka mingi ühisosa justkui juhuslikult
        (noh, tilli sul ei ole, ma loodan;) aga sama hambaarst või
        proktoloog leiduks, ehkki ma ei ole elu sees arstil käinud😀

        Like

        • Manjana 5. november 2015, 01:28

          mul on väga värvikas hambaarst, ma külastan teda järgmisel nädalal ja äkki isegi kirjutan sellest.

          pedofiilia? võtan seda kui komplimenti😀

          tilli pole jah, juba ammu pole ühtegi näinud ka (internetis olen näind).

          Like

        • vanaiinlane 6. november 2015, 16:45

          Ehh, tasus nüüd sul seda hambaarsti mainida,
          kollektiivne blogiaju noppis selle vihje kohe üles,
          ja terve nädalavahetuse saame me hambaarsti muljeid:D

          Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: