Pühapäevane retsept – kotletikook

Kotletikoogi tegemise mõte tuli juba eile. Mul jäi pool pakki hakkliha üle ja see verine loomajäänus tekitas erinevaid kokkamisideesid. Mulle meeldivad isetehtud kotletid. Tavaliselt panen ma hakklihale lisaks riivitud peeti, porgandit või muud taimset. Mu kotletid tulevad alati hästi välja, aga nende vormimine ja küpsetamine on natuke tüütu tegevus. Alguses mõtlesin, et võiks pikka poissi ahjus teha, aga pikk poiss on liiga tuntud toit. Teen midagi erilisemat. Enda stiilis. Teen kotletikoogi.

Mida selleks vaja läheb?

200 g hakkliha (mul oli 50/50 siga lehm)
1 muna
pool suurt sibulat – tükelda peeneks
värske kapsas – umbes sama kogus peeneks tükeldatuna kui sibulatki
väga suur supilusikatäis rukkijahu
soola-pipart

Peale läheb:
pool paprikat
pitsamaitseainet
riivitud juustu

Kotletitaigna tegemine käib nagu alati – võtad kõik ained ja segad nad kenasti kokku. Käega on kõige tõhusam. Vormid sellest (märja käega) pikliku pallikese ja vajutad ahjuplaadile pandud küpsetuspaberile laiaks. Järgmisena asetad sellele paprikatükid nii, et oleks ilus. Raputad peale pitsamaitseainet ja riivitud juustu.
Ahjus oli mul see kook umbes 20 minutit. Kuigi laps toorest kooki vaadates arvas, et nii see värk küll välja ei tule, jäi ta tulemusega väga rahule. Mina ka. Proovige ka, kui lihasööjad olete ja ühtegi paremat ja mugavamat hakkliha kasutamise mõtet ei tule.

Head isu!

Tükike kotletikooki kurkide ja karririisiga

Tükike kotletikooki kurkide ja karririisiga

Kotletikook peale ahjust väljumist plaadil peesitamas

Kotletikook peale ahjust väljumist plaadil peesitamas

Kui 13. reedest ja valgest kassist rääkida, siis minu reede lõppes väga hästi. Ma tegin endale ühe käevõru, mida ma üritan järgmine nädal ülesse pildistada ja käisin väljas. Väljas käimine läks ka ülihästi, sain head seltskonda ja ülihead seksi.

Poliitiline kommentaar
Tundub nagu oleks see pariisivärk selleks tehtud, et kõik saaks pagulastest, “terroristidest” jms rumalat juttu rääkida ja teeseldud kaastunnet etendada. Ajakirjanikud ja poliitikud on lausa nii sillas, et suudavad kogu vaba ajakirjandusliku platsi ühetaoliste hirmutavate uudiste, totrate ennastupitavate arvamuste ja piltidega täita. Jube tüütu! Kes palus nõmedaid pilte joonistada kui surra ei tahtnud? Joonistage veel, kui päris Euroopa sõda igatsete ja Süürias maade jagamisest väheseks jääb. Lõbusates värvides kujundatud Stenbocki maja võiks siiski esimese advendi ära oodata, mitte nii vara edvistama kukkuda. Nüüd ei taha enam toetada paela- või lillekeseaktsiooniga meie sõdurite välismaal sõdimise operatsioone? Kaastunne, mai äss!

Tagged:

2 thoughts on “Pühapäevane retsept – kotletikook

  1. vanaiinlane 15. november 2015, 20:09

    Sa oled nagu… valgustatud või… leidnud Jeesu… või…
    Kui homme on maailma lõpp, siis prae täna veel üks kotlett🙂
    Kui Luther Martinit* vabalt tsiteerida ja puuistikut käepärast pole,
    siis iga tegevus, mis näitab, et sa ei karda tulevikku, on kosher.
    Lõpuks on su kotlett ikkagi meie tuleviku väetis**,
    et siis viljakamasse pinda tammepuid istutada.

    * Martin Luther King’i mainimiseks on vaja Tartu Ülikool lõpetada.
    ** Meri on mära, iseloomustavad ilmaolulisid kalamehed…

    Like

  2. w 15. november 2015, 22:20

    Hmm…inimestel, kes kipuvad joonistama, sõrmed maha…vägivalla preventsiooniks või nii.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: