Elisa raamat

Vaatasin eile telkut ja silma jäi Elisa raamatuäpi reklaam. Mul kulgeb sel aastal raamatute lugemine väga vaevaliselt. Üldse ei ole lugemistuju, aga see reklaam mõjus. Ega mulle arvutist ka raamatuid lugeda ei meeldi ja mu nutitelefon on tavalise suurusega. Algselt tundus nii pisikesest august raamatut lugeda imeliku mõttena, aga ma muutsin oma arvamust.

Tõmbasin äpi ära ja vaatasin, mida nad pakuvad. Ülemises reas on popimad raamatud ja alumises uued. Popimatest oli kohe alguses Kersna “Ei jäta elamata.” Tõmbasin alla. Umbes pool tundi sain lugeda, kui äpp teatas, et prooviosa on nüüd otsas. Kuna ma sain juba aru, et räägitakse ainult haigusest ja mul on haigustest ebameeldiv lugeda, siis mõtlesin et proovin veel mõnda raamatut.

Mõni raamat edasi oli Lea Dali Lioni “Joonista valgus.” Ka tema kirjutas oma haigusest, aga lisaks kirjutas ta ka oma esoteerikaharrastusest ja maailmanägemusest ja see oli päriselt huvitav. Vähemalt minu jaoks. Seda raamatut sain ma mitu tundi lugeda. Ma juba mõtlesin, et äkki mul õnnestuski kogemata tasuta äpi variant telefonis käivitada, kuid kesköö paiku teatas ka see raamat, et rohkem ei saa.

No kuidas ei saa? Mul hakkas just täiega huvitav! Proovisin teisi raamatuid avada, enam ühtegi ei lubanud, käskis ära registreerida. Vajutasin telefonis nuppu, et tahaksin tasuta kaks nädalat lugeda ja äpp läheb neti lehele, kus tuleks Elisa lehele sisse logida – kas id-kaardi või mobiili-id-ga. Aga ma ei kasuta telefonis panka, mul pole vaja. Ja ID-kaarti ma ju mobiilile taha ei lükka. No ja nii ma pidingi rahutuna magama minema.

Mulle hakkas isegi telefonist raamatu lugemine meeldima. Täiesti käed-vabad-süsteem! Ma loen paberraamatuid voodis külili, aga raamat ju ise ei seisa, sa pead seda käte vahel hoidma. Mobiil seisab padja najal ise, ainult lehe keeramiseks peab näpu välja sirutama. Päris mugav. Ainus jama, et peale paari tundi lugemist ajas nutma. Ei, raamat polnud kurb, silmad väsisid ära.

Täna hommikul kohe peale isiklikke toiminguid logisin päris arvutiga end Elisasse ja käivitasin id-kaardiga äpi. Esialgu, ma arvan, et loen ainult need kaks nädalat, millal tasuta saab. Silmadega on isegi jama, pole vaja ligi 9 eurot peale maksta, et viimasestki nägemisest ilma jääda.

1500 raamatut, siit ma tulen!

riiul

Üks mu päris raamaturiiulitest

Mulle ei meeldi raamatuid endale osta, kunagi ei tea, millal jälle kolima hakkan ja raamatud on rasked. Parem juba laenata või virtuaalselt lugeda.

5 thoughts on “Elisa raamat

  1. Indigoaalane 19. november 2015, 09:52

    Ei väsi soovitamast e lugerit. silmasõbralik.

    Like

  2. Manjana 19. november 2015, 13:24

    ma pole kunagi lugeri peale mõelnud. kas nad töötavad ka androidiga ja sinna saab igasugu äppe panna?

    Like

  3. Indigoaalane 19. november 2015, 16:20

    neid on erinevaid , minu Kindlega saab minna ka netti ja kuulata muusikat, aga point ongi selles, et see ei ole arvuti v tahvelarvuti. see on mõeldud eelkõige ja ainult lugemiseks. netti niipalju, et töötaks sõnastik, wikipedia ja saaks raamatuid juurde osta/ alla laadida. Kui mängida tahad, siis ikka arvuti:)
    lugeri mõte on teistmoodi ekraan, see on nagu paber, aga veelgi kontrastsem, tähti saab muuta suuremaks- väiksemaks. Moodsamatel on ka taustavalgus, saad pimedas lugeda ( nagu oleks seda vaja;).
    Kristallkuuli blogist loe ka, ta hiljuti ostis ja jagas kogemusi.

    Like

    • Manjana 19. november 2015, 17:15

      aitäh selgituste eest. ma olen ennegi märganud neid lugeritest rääkivaid postitusi, aga ma tavaliselt lasen mulle mitte vajamineva info lihtsalt mööda minna. nüüd tekkis huvi natuke. aga mul lugerit ikka vist vaja pole, paberraamat tundub loomulikum.

      ma ei mängi põhimõtteliselt ühtegi arvuti- ega telefonimängu, juba üle 10 aasta. aga androidile on palju toredaid äppe, millega saab erinevaid asju teha, aga telefon on liiga väike, et kõike lõpuni nautida.

      Like

  4. vanaiinlane 19. november 2015, 18:21

    Raamat, ehkki meie, hiinlased, leiutasime paberi kui sellise,
    on tänapäeval samasugune rämps, nagu leib, teile eestlastele.
    Seda ei ole ole võimalik süüa mitte ühestki otsast.😀
    Üritame rahuneda, analüüsida, miks see nii on, …läinud.
    Noh, vana testament on ka raamat ja uus ka, aga jutt on sisust,
    mitte paberist kui kui mingi sõnumi kandjast.
    ISIS ei levita oma raamatut paberil.😦
    Need nõukaaja raamaturiiulid ehk sektsioonid,
    mis veel hiljuti kultuuri kuulumist näitasid,
    on tänapäeval “kultuuriallergia” põhjus,
    sest vana paber laguneb…
    seda tunneb iga nina.

    Vanaiinlase pilusilmad niiskuvad kui mõtlen kuidas nooriinlane
    kahe suure kohvriga Tallinna saabus, kohvrites ainult raamatud.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: