Päkapikkude uued kombed

Ma juba kahe emme blogist loen ja imestan kui tublid on tänapäevased päkapikud. Huvitav, millal nad nii tublideks hakkasid? Mida ma silmas pean? Seda, kuidas päkapikud valmistavad novembri lõpus 25 pakikest ja kui lapsi rohkem, siis veelgi rohkem. Ja üks pakike sisaldab mitut asjakest.

Ma enam ei mäleta, kes see igasse pakikesesse legokomplekti pani, aga Jaanika pildistas oma kauni käsitööna valminud erinevaid maiustusi sisaldavad pakikesed kenasti ülesse ka veel. Ilmselt on sarnaseid tublisid emasid lugematul arvul.

Kui mul veel pisike laps oli, ma küll nii palju ei rabelenud. Me ostsime paar pakki kommi ja igal hommikul leidis laps sussi seest ühe kommi. Kordan – ühe kommi. Kui emme ja issi kommi panemata unustasid, oli kurbus majas, sest kommi puudumine viitas asjaolule, et majas häid lapsi polegi.

Kusjuures – mina olin kogu päkapikunduse äge vastane, aga issi arvas, et lapsele on ikka muinasjutte vaja. Minu arust oli see puhas väljapressimine ja hirmutamistega valetamine. Ma mäletan oma lapsepõlvest, et meil lasteaias võeti nendel lastel komm sussi seest ära, kes vahele jäid, et lõuna ajal ei maganud. Avalikult võeti, ei mingeid muinasjutte hiilivatest pahatahtlikest päkapikkudest.

Aga meil käis lapsega küll jutt: “Kui sa paha laps oled, siis päkapikud näevad ja ei too öösel sussi sisse mitte midagi!” Kuidas seda teismoodi nimetada kui mitte omakasupüüdlikuks valetamiseks? Ma vihkan sellist valetamist! Ja omakasupüüdlikke tüüpe vihkan ka. Ma iga detsember anusin meest, et lõpetame nüüd selle valetamise ära ja räägime talle kogu tõe ära. Ma ei mäleta, kui vana laps oli, kui issi lõpuks nõusse jäi, et nüüd võib juba rääkida.

Advendikalendreid ostis lapsele minu ema. Kuna minu lapsepõlves neid polnud, oli temal nende poole eriline tõmme. Siiani on, veel sel aastal küsis, et ega lapsele enam advendikalendrit osta pole mõtet.

Igatahes kasvatasime me ülesse teismelise, kellele nüüd paar viimast aastat ei tohi sõna “jõul” mainidagi, kuna võitlev ateist mingeid Jeesukese muinasjutte ei armasta. Kingitusi polnud ka vaja. Ma ei teagi, mis sel aastal saab. Peaks julguse kokku võtma ja küsima. Ega talle asjad ka eriti meeldi, talle pole kunagi midagi vaja. Ma tavaliselt ostan talle asju, mis mulle ka kõlbavad, kui talle ei peaks meeldima. Aga kingitus võiks ikka meeldida. Oeh, raske.

Mida te oma teismelistele kingite või kinkida soovitate?

gimli.png

Seda päkkarit teab mu teismeline väga hästi – Gimli.
Muideks – mul pole kodus ühtegi jõuluvidinat ja vist ei tule ka. Äkki peaks pajuoksa tooma ja vaatama, kas aastavahetuseks pajutudusid saab. Loodetavast orgunnib Ilmataat õigeks ajaks jõuluromantilise pildi akna taha, saab oma talvesaapad lõpuks kapist välja pakkida. Siiani olen kingadega õues käinud.

Tagged:

5 thoughts on “Päkapikkude uued kombed

  1. Haldjapiiga 2. detsember 2015, 03:24

    Ausõna, ma kuuse tooksin ikka. Eestis oli esimene ehitet kuusk, ei saa ju pärandit raisku lasta.

    Like

    • Manjana 2. detsember 2015, 12:28

      ma ise olen pigem looduskaitsja kui pärandihoidja ja mulle ei meeldi okkad põrandal.

      Like

  2. marca 2. detsember 2015, 10:55

    Meil käivad päkapikud, aga ilma ähvardamata, üldiselt nad on mul väga head lapsed ka ja pole tulnud seda mõtet, et vot täna ei too päkapikk sulle midagi. Ma pole aga üldse veendunud, et see nii tore on, kui laps iga päev päkapikult Lego saab. Meil toob päkapikk ikka ka ühe kommi või küpsise vms, aga olen kuulnud, kuidas laps ütleb, et a la sellele sõbrale tõi päkapikk Monster High nuku vms. Olen siis seletanud, et mismoodi see vaene väike päkapikk selle nuku küll kohale vedada jõuab. Eks alati leidub vanemaid, kes selle peale, kui öeldakse, et palun tooge oma lapse jaoks mingi väike pakike, toovad kohale 150 eurose ponide lossi ja samas kõrval seisavad need, kelle pakis oli värviraamat. Johhaidii, mu meelest.
    Teismelisi meil veel pole, aga see eest on kass, nii et ei tea, kas julgeb üldse kuusega jamama hakata…

    Like

    • Manjana 2. detsember 2015, 12:31

      kassile kindlasti kuusk meeldiks, on kus ronida😀

      ega me seda kommi sellepärast panemata jätnud, et ta paha laps oleks olnud, ma ei mäleta et kunagi nii oleks olnud. me lihtsalt unustasime panna, mõnikord. jube häbi oli hiljem.

      ponide loss, no küll ikka mõtlevad välja! vanasti käisid ponid koos teiste hobustega tallis😛

      Like

  3. vanaiinlane 2. detsember 2015, 18:21

    Tere. Mina olen vanaiinlane ja jõulusõltlane.
    Ma olen nüüd juba üle 10 aasta jõuluvaba olnud,
    aga tahaks teile rääkida oma lapse loo, hoiatuseks.

    Olid ENSV 80ndad, ehkki arvuti oli meil juba siis,
    kõik muu eluks vajalik tuli ikka mu naise vanematelt.
    Vaese IT mehena, tuli ka laps ise teha, arusaadavalt.

    Laps oli äge, kuni kooliminekuni ei olnud isegi haige,
    aga tagasi teema, jõulude ja päkapikkude, juurde.
    Päkkapikkudest vist kõik algaski…

    Sel ajal suurt midagi ei olnud, MehuKatti oli ja Safir Gin,
    seda mäletan, aga laud oli ikka kaetud ja kui siis kui SoomeTV
    ja RockRadio köögis oli vaikseks keeratud, oli ikka mingi kolin:D
    Ema ja laps hiilisid vaikselt rõdule vaatama…
    Ja oligi, kilekott täis kingitusi, päkapikud olidki käinud!

    Me ise, lapsest rääkimata, olime ka pikalt vait, sest see
    heli seal rõdul kordus aastast aastasse nagu tellitult.
    Sel ajal olid veel talved, tuuled ja tuisud, ikkagi.
    Uskusime ise ka juba väikest viisi, vist.

    Juba siis mõtlesin ma, et kuidas päkäpikke seletada
    kui lapsest ükskord noor neiu saab ja kooli läheb?
    Tundub, et me magasime selle hetke maha, enne
    tuli Skizo ja siis tuli Krishna…
    ja päkapikud põletati…’

    Meil kõigil on tagauks. Võti on kadunud või seda justkui ei olegi,
    aga mingi lihtsa häälitsusega avaneb see su salamaailm imeväel.
    Jõulumuusika ja jõuluvalgustus kaubanduskeskustes…

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: