Laululaval on laat, mida müüakse ja mida ma ostsin

Leidsin eile internetist, et Laululaval peetakse sel nädalavahetusel jõululaata. Reklaamis lubati, et outlet-värk, kõik hinnad hästi odavad, saab kingitusi osta. Kuna laululava on mu juurest kiviga visata, siis otsustasin pilgu peale heita.

Täna poole nelja aeg kasvava tormituulega hämarduvast pargist läbi jalutades, ei suutnud enam uskuda, et kuskil võiks elu olla. Park oli täiesti tühi, paar kiirustavad inimest ja mina, kes sisemuses rõõmust kiljus: “Kui põnev tuulemürin! Milline õuduka setup!”

Laulukaare taha pargitud autosid nähes mõistsin, et laat toimub. Ilmselt tuleb nädalavahetusel rohkem rahvast. Reedel võis seal näha minusuguseid lullilööjaid ja kärudega lapse-emmesid. Umbes üks kolmandik asju oligi lastele – riided, mänguasjad. Lisaks riideid, ehteid jm asju täiskasvanutele.

Ma ei oska öelda, et kas hinnad olid odavamad kui mujal. Mõnedel asjadel äkki olidki. Ma nägin ka väga kehvast materjalist maitsetuid kleite 65 eurtsiga. Või maksvadki tavalised tädi töölkäimise kleidid nii palju, isegi kui nad on koledad?

Mina lasin end ära rääkida kahel meesterahval, kes müüsid massaaži tegemise vidinaid. Selline kahe käe peopesast suurem asjandus, mille sees käivad munad mõnusalt ringi ja tekib tunne, nagu asjatundja käed mudiksid selga. Lisaks veel infrapuna soojendus. Mõnus! Aga mulle pole sellist asja isegi väga odavalt vaja ja 160 eurtsi ei saa inimene, kellele eriti tööd teha ei meeldi, mitte letti lüüa. Kuid mulle meeldib meestega vestelda😛 Too noorem mees oli nummim.

Teisele korrusele minnes tekkis mul korraks dejavu-tunne – koolilaat! Minuvanused ja vanemad inimesed vast mäletavad, kuidas vanasti laululaval kooliriideid ja muid koolitarbeid müüdi. Mu mälu järgi rippusid tervel ülemisel korrusel stangedel ühesuguseid kooliriideid. Mu kooli ajal oli kogu eesti lastel ühesugune koolivorm, mis minu 11 kooliaasta jooksul muutus kaks korda: kõigepealt oli sinine villane mustade pükste või pihikseelikuga vorm, siis teksakostüüm ja lõpuks too punasekirju ruudulise seelikuga kostüüm. Me sõitsime emaga maalt linna Lauluväljakule, et neid enne kooliaasta algust koju osta. Ma ei tea miks oli vaja Tallinna sõita, kas Paidest või Tapalt pole saanud, aga me sõitsime.

Ja nüüd tekkis mulle korraks sama tunne nagu koolilapsena, kuna kohe trepi juures oli stangetäis tumedaid pükse.

Kuid sealt edasi minnes sattusin ma ehete leti juurde, kus mind tabas vaimustus ja ma võtsin välja telefoni, et pilte teha. Mäletate, ma kirjutasin mõni aeg tagasi, et pärlitest saab imeasju teha? Nüüd oli üks Tallinnas elav naine need imeasjad ära teinud ja müüs suht olematu hinnaga. Mina küll ei müüks oma raskelt vaevaga pusitud käsitööd nii madala hinnaga, sõpradele kinkimine on teine asi. Jah, tegelikult, pole ma suutnud veel seda tehnikat omandada, kuna see on jube pusimine. Makramee tundub hoopis lihtsam. Kuid küll ma üks kord ära teen, Ülemistes ühes poes müüdi 5-eurtsiga täpselt seda “beading loomi”, mida tööriistana vaja oleks.

Minge vaadake sinna laululava teise korruse saali ühte otsa, saate ilma mingi isetegemise vaevata väikese rahaga imeasju osta. Käsitöö pole Eestis kunagi eriti hinnas olnud, eriti nn. naiste käsitöö. Näiteks sepised ja puutöövärk, mida enamuses mehed teevad, on täiesti arvestatava müügihinnaga. Selline hindade ebavõrdsus tuleneb naiste alaväärsemast positsioonist ühiskonnas, nagu meil üldiselt naiste tööd madalalt hinnatakse. Kurb.

Sealt pärlite käsitööletist edasi müüdi tööstuslikult toodetud ehteid, mille materialide omahind on odavam kui neil pärlitel ja mille valmistamiseks kulub isegi käsitööna umbes 5 minutit, kõvasti kõrgemate hindadega.

Kuid ma ei ostnud sealt laadalt midagi, ei tekkinud ostmise tuju. Ma ei teagi, mida ma emale kingin, kuid veel on aega mõelda. Laps õnneks ütles (küsimise peale), mida ta soovib saada.

Aga ma sain täna kätte Ostast 10 sendiga saadud 70-ndate eriti nunnuka seinalambi! Mul oli vanaemal ka selline. Valmistatud päris materjalidest, nagu klaas ja metall, mitte plastikust nagu mul varem seinal seisis.

Vot selline oli mu reede esimene pool. Ühe käevõru punusin ka, makramees.

1kee

Kaelaehe 25 eurtsiga

 

 

2kee

Ja 35-ga

3kee

Ja täiesti tasuta, ehk 15 eurtsiga

 

lamp

Minu uus vintage seinalamp 10 sendiga + transpordikulud.

Tagged: ,

5 thoughts on “Laululaval on laat, mida müüakse ja mida ma ostsin

  1. vanaiinlane 4. detsember 2015, 19:23

    Laululaval on laat… c’mon… laat
    Täna on see päev, kus kõik trenditeadlikud kogunevad teleka taha.
    Kõik, alates Z.Fokinist on varunud suupisteid ja joodavat, et selle
    aasta tähtsama ülekandest mitte ühtegi sekundit maha magada.
    Soome itsenäisyypäiva juhlat (meie pingiivideparaadi isa ja ema)
    algavad (algasid veebis juba) ja kõigil õmblusmasiana, näpitsate
    ja kääride omanikel käed niiskuvad…

    Like

    • Manjana 4. detsember 2015, 19:29

      aa kõik ju teavad, et soomlased pole ida-eurooplased, kes alaväärsuskompleksides vaeveldes endale tööinimese aastaapalga eest kleite muretsevad. soomlane on igavalt riietuv heaoluriigi inimene, mis tast vaadata.
      PS! mul on toa-antenn, see soomet ei näita.

      Like

      • vanaiinlane 4. detsember 2015, 19:51

        Voi, vitt-vitt-vitt, nagu vihased mu akna taga, nõuavad,
        kus on seemned mees? kus on heaolu? kus on linnuõigused?
        P.S. Toaantenn vannis on vist vähe ohtlik?

        Like

        • Manjana 4. detsember 2015, 20:24

          kell alles 7 ja sul samm juba sirge. tubli poiss!

          Like

  2. vanaiinlane 4. detsember 2015, 21:11

    Tuul on tõesti hullult tõusnud,
    aga õnneks on katus veel paigas😀

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: