Pirukaelamus Gonsiori tänavalt. Tasuta

Kui teised blogijad saavad midagi tasuta, siis tekib neil kohustus oma kahtlasest vidinast blogida. Kui mina saan midagi tasuta, siis on selles süüdi minu meeldiv isiksus või tabab mind lihtsalt õnn, kes vastu naeratab. Täna oli tegemist viimase variandiga.

Tegin täna lõuna paiku asja linna peale ja kuna ilm oli imeilus, paike säras soojalt ja linnukesed laulsid, otsustasin linnast koju jalutada. Et jalutamist pisut huvitavamaks muuta, kõndisin paremal pool tee servas (jessas kui lihtne mu elu ikka on, vahetan tee serva ja kohe tundub huvitav :D). Ma tavaliselt lähen koju mööda Gonsiori tänava vasakpoolsemat serva.

Mõtlesin, et vaatan, mis poed sinna juurde on siginenud. Kõigepealt oli riidepood Factori. Võimalik, et kirjutatakse kuidagi teist moodi, aga kes tänapäeval enam eesti keelest hoolib, ei tee juu riidepoodi nimega Vabrik või Tehas, liiga labane, kõik oskavad vigadeta kirjutada. Fuih! Valmisriided mind ei huvitanud.

Kuid järgmine silt teatas, et nemad müüvad pirukaid. Jalutasin aeglaselt mööda ja vaatasin aknast sisse – keegi istus ja sõi. Ja mul tekkis ka pirukaisu. Keerasin otsa ringi ja läksin poodi sisse. Tegelikult on see kohvik, aga nad kutsuvad seda bar-buffe, mida iganes see tähendab. Kahtlustan, et nad mõtlesid venepärast asja puhvet, mitte Buffet‘, sest ühel pool ruumi oli pikk lett täidetud erinevate suurte kaunistatud pirukatega ja leti taga seisis kena noor tütarlaps.

Nagu ma neid pirukaid nägin, teadsin kohe, et olen õiges kohas ja tühjade kätega ma siit küll ei lahku. Pool letti oli täis magusaid ja pool soolaseid pirukaid, tundus mulle pealiskaudsel vaatlusel. Pooled pirukad olid ümmargused ja pooled piklikud. Kõik kauni vene kombe kohaselt pealt taignast vormitud peenikeste mustritega kaunistatud.

Mu vanaema küpsetas ka erinevaid piklikke kinniseid pärmitaignast pirukaid, kui ma väike olin. Eriti maitses mulle porgandipirukas, aga vanaema ei teinud pirukatele kaunistusi. Kuid kauni porgandipiruka ma kohviku baariletilt leidsin.

Küsisin müüjalt, et kas ma saaksin pirukast ühe tükikese, aga ta ei kuulnud vist hästi ja siis ma kordasin vene keeles igaks juhuks üle. Ta vastas vene keeles,  lõikas piklikust pirukast paraja tüki ja pakkis selle kenasti paberisse, mille omakorda pakkis veel paberist kotikesse. Mina ootasin kannatlikult suu vett jooksmas, et ta ütleks, kui palju ma maksma pean, sest pirukate juures hindu polnud ja ma menüüst ei viitsinud ka vaadata. Mul oli kaasas vaid sularaha – kümnekas ja kahene münt.

Siis ulatas ta pakikese mulle ja ütles eesti keeles, et ma ei pea midagi maksma, kuna ma olen nende mingi number külastaja. Ma ei saanud aru mitmendana ma neid külastasin, aga ma olin väga meeldivalt üllatunud. Kui meie vahel poleks baariletti olnud, siis oleksin ma teda kallistanud, sest täpselt selline tunne mul tekkis. Korraks tekkis mõte, et äkki peaks kniksu tegema, nagu ma Krikile tegin, kui ta ootamatult mulle oma plaadi kinkis.

Tänasin, pistsin kohmetult pirukatüki mantlitaskusse ja kepslesin õnnelikult koju. Tee peal mõtlesin, et nüüd ma küll blogin!

Ja pirukas oli meeletult hea! Palju parem kui see, mis mu vanaema lapsepõlves küpsetas. Ausalt! Ma vaatasin nüüd nende leheküljelt järgi, palju ma oleksin maksma pidanud – 1,50. See on ilmselgelt kohutavalt vähe nii suure ja hea koogitüki eest. Kesklinna kohvikus ei saa selle raha eest peksa ka ja 1,50 eest ma oleksin nõus blogima ainult postituse pealkirja. Mina lähen sinna kindlasti tagasi. Loodetavasti ei lähe nad oma odavate hindade pärast pankrotti.

pirukas1pirukas2pirukas3

Tagged:

7 thoughts on “Pirukaelamus Gonsiori tänavalt. Tasuta

  1. valkoinenvaris 29. detsember 2015, 17:17

    Need pirukad on tõesti maru maitsvad.😉

    Like

  2. impala 29. detsember 2015, 18:31

    oi, nende lihapirukas on mega!

    Like

  3. Shamio 29. detsember 2015, 20:41

    Mmmm… nende pirukad on sellised, et ma lahkun rahakotis suur auk, sest pisut seda ja pisut toda ja siis taarun hunnikuga välja.

    Like

  4. Miumiu 30. detsember 2015, 21:02

    Olen ostnud korduvalt nende kanapiruka tükki hinnaga 2.50. Aga nüüd onnad tõstnud hinda 2.75 ja mina olen solvunud. Ma ei ütleks, et see üks odav koht on. Kuigi ka nende kanapuljong on v. hea.

    Like

    • Manjana 31. detsember 2015, 13:15

      Nojah, kana ongi kallim kui porgand. Ma väga tihti kohvikutes kookide hindu ei vaata, aga alla 2 euri, muarust, eriti kuskilt kesklinnas kooki ei saa.

      Like

  5. Pastakas 31. detsember 2015, 10:50

    Kas selle koha omanik ei ole mitte üks endine kuulus ma ei mäleta mis ta nimi on sportlane, kusjuures see pole üldse täthis…pirukad on head.

    Like

  6. Miumiu 31. detsember 2015, 20:33

    Endine kuulus korvpallur Enden oli jah omanik. Aga enam pole, sest lahkarvamused teiste (venelastest) omanikega. Ja tagajärg on käes – hinnad on tõusnud!

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: