Süütuse kaotamisest. Laenatud teema

Marca kirjutas süütuse kaotamisest läbi feministliku ja endatehtud statistilise nägemuse. Ning ta tõi seal välja, et noortel süütutel naistel puudub kirg ja süütus kaotatakse, kuna kogenud ja vanem mees tahab seksida. Et patriarhaalne ühiskond töötab valemi järgi: mees-vallutaja versus naine-vastuvõtja. Kuna minuga esimesel korral nii polnud, siis mõtlesin, et võiks ju aasta viimasel päeval seksist blogida.

Minu süütuse kaotamise lugu kuulub haruldaste variantide alla. Mina olin 18-aastane ja noormees oli minust paar aastat noorem ja me mõlemad olime süütud. Me mõlemad tahtsime teineteisega seksida ja teineteisega süütust kaotada. Mul ei olnud ühiskondlikku survet, et nii vana ja ikka süütu, vabane oma lapselikkusest. Ma tahtsin temaga seksida ja tema minuga. Me olime juba palju kordi amelenud, aga lõpuni polnud läinud. Ja need amelemised olid väga erutavad olnud. Kuid seksi ees oli mingi hirm, tundmatu asi siiski. Kuid me tundsime teineteist piisavalt hästi, et just koos seda hirmutavat tegevust proovida. Minu pisut naiivsesse ja armastusesse uskuvasse maailmapilti sai mahtuda vaid süütuse kaotamine kellegagi, kellesse ma armunud olen. Ei saa nii, et tuleks lihtsalt keegi, kes selle hirmsa asja osavalt ära teeks. Ja ma usun ikka veel armastusesse.

Olen kuulnud jutte, et just ühiskondliku surve pärast võetakse kätte ja kaotatakse süütus ilma, et ise tahaks. Arvatakse, et on mingi vanus, millal enam ei tohi süütu olla. Et süütu olemine näitab midagi halba. Kuid on ka risti vastupidist “ühiskondlikku arvamust”. Kõige totram jutt, mida ma lugenud olen, et kuskil välismaal pidavat noored tüdrukud alustama hoopis anaalsete vahekordadega, et siis jääb süütus alles. Vaginaalselt pole seksinud, oled süütu. Mh-mh, tõesti või? Ehk on olemas vähemalt kaks eriti kummalist suhtumist ja mõlemat põhjustab kuidagitpidi väärastunud ühiskondlik surve või inimeste arvamus sellest, mida teisest neist arvavad.

Mulle nüüd täiskasvanuna meeldib suhtumine, et kui maandud kellegagi üheöökale ja kasutad kondoomi, siis see vahekord ei lähe üldse kirja. Nali! Sama hea nali, kui et anaal või aktiivne näpukas polegi seks.

Kuid tagasi tulles esimese vahekorra juurde, siis ei jäänud mulle sellest mingit spetsiaalset mälestust. Me tegime selle ära, pisut pusimist oli, aga ei midagi väga kohutavat. Loomulikult ka mittemidagi nauditavat, aga ma ei ootanudki, et esimene kord peaks väga hea olema. 18-aastasena seda ju ikka tead. Ja just sellepärast tuleks esimene kord teha inimesega, kes on oluline. See esimene kord jääb ju meelde. Ja mul on sellest positiivne mälestus, kuna see inimene meeldis mulle ja see oli meile mõlemale esimene kord.

Kuid Marca jutt, et esimest vahekorda tahetakse kogenenumaga, olen ma ka proovinud. Ma kunagi ammu, kui ma olin umbes 23-aastane, aitasin ühel noormehel üheööka käigus süütusest vabaneda. Ta oli minuga umbes sama vana, aga hirm vahekorra ees oli tal süütust hoidnud. Ma detailidesse ei laskuks ja ma ei tea, kuidas mina ta hirmust välja sain. See oli küll lõbus öö, aga mina tema asemel poleks tahtnud olla. Meie vahel polnud mingeid romantilisi tundeid. Mind ilmselt erutas idee, et ma saan kellegi süütuse enda arvele kirjutada😛 Me tegime seda tema töökoha põrandal. Ta sõber oli kõrvalruumis. Hommikul käisime üle tee kohvikus kolmekesi koos hommikust söömas ja läksime lahku. Hiljem me kohtusime vahetevahel juhuslikult, aga ei midagi rohkemat.

Teoreetiliselt võiksin ma nüüd öelda, et ma olen seksis kogenud, kuna ma olen seda palju aastaid teinud, aga ma üldse ei arva nii. Jah, ma tean, mis võiks mind kiirelt orgasmini viia, aga ma ei saa selle peale alati kindel olla. Üks kord on nii ja teine kord teisiti. Seks kahe inimese vahel sõltub nii palju kahe inimese vahelisest sobivusest. Minu jaoks on seksimises kõige olulisemad emotsioonid, mind käivitab kuidas teine inimene erutub. Kui ta on kogenud keelekategija, aga ma tunnen, et teda see ei eruta, jätab mind tema professionaalne keelekas külmaks. Mul läheb kirg üle, kui seks on vaid tehniline küsimus. Seepärast ma arvangi, et seksima peaks ainult nende inimestega, kes seksuaalselt erutavad. Ja seksuaalne sobivus selgub alles siis, kui seksini on jõutud. Kuid eelkõige peab olema soov just selle erutava inimesega seksida. Esimesel korral ja alati. Ma ei usu, et ma olen ainus, kes nii arvab. Miks siis otsitakse hoopis kogemust, mis ei tähenda mittekuimidagi?

Erutavat aastavahetust ja orgastilist uut aastat teile, mu kallid lugejad!

kook

Mina otsustasin oma aasta viimase päeva üksinda veeta ja siiani tunnen end hästi. Minu jaoks oli 2015. aasta sõltuvustest vabanemise aasta. Täna proovin, kuidas on olla vaba teistega koosolemise vajadusest ja nautida üksindust päeval, mil ma kunagi pole üksinda tahtnud olla. Tegin endale imehea õunakoogi, millest on pool juba söödud. Peale keskööd lähen ilmselt ikka linna. Neljapäev on ju uus reede😀

2 thoughts on “Süütuse kaotamisest. Laenatud teema

  1. w 2. jaanuar 2016, 02:11

    Ma olen harjunud, sinu eelmistest blogidest saati, et ma ei mõista sind, aga mis asja – seksid vaid erutavate inimestega, kellega siis ka kirg üle võib minna … krdi keeruline elu tundub olevat.😛

    Like

    • Manjana 2. jaanuar 2016, 11:58

      no kui nii üle lugeda, siis tundub jah keeruline, päriselt nagu poleks. enda arust ma ise olen ka täiesti arusaadav. ma vähemalt püüan võimalikult arusaadavalt end väljendada.

      Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: