Kui palju peaks võõraid muresid kuulama? Unenägemisest

Andres kirjutas unenägude vaatamisest ja mulle meenus oma tänaöine unenägu. Ma olen seda varem ka vaadanud, aga ära seletada pole oskanud. Ma olen unenägude seletamisega juba paarkümmend aastat tegelenud. Vahepeal oli unenägude vaatamises ja seletamises auk sees, sest ma lihtsalt ei mäletanud omi unenägusid eriti. Kui aasta tagasi suitsetamise maha jätsin, hakkasin uuesti mäletama.

Võimalik, et ma ise olen keerulisemaks läinud, aga praegu oskan ma omi unenägusid halvemini seletada kui noorena. Minu unenäod, nagu enamuse inimeste unenäod, on alateadvus, kes olemasolevat infot omamoodi analüüsib ja piltidena öösel tagasi saadab. Päris nõme endale tunnistada, et ma pean oma alateadvuse lahti selgitamiseks internetti kasutama, aga tavaliselt leian ma unenäole seletuse googeldades. Internet on täis erinevaid unenägude selgitajaid.

Kuid täna nägin ma unes peldikut. Tualetti, mis asus mu ema juures ja kus oli lisaks WC-potile veel põrandas eriti suur auk servani täis mingit paska. Kõige parema selgituse oma unenäole leidsin siit. See hirmutav peldik tähendab, et ma olen hankinud endale vastikuid emotsioone, millest ma vabaneda ei suuda. Need üleliigsed emotsioonid seostuvad emaga.

Ja mulle meenus ema eilane telefonikõne, kus ta jälle rääkis, kuidas ta ei suuda arvutist internetti minna. Ma selgitasin välja, et ilmselt on asi juhtmetes ja ta peaks juhtme poodi kaasa võtma ja uue samasuguse ostma. Et tema esimene hüüatus, et ta peab uue arvuti ostma, on liialdus. Pealegi me alles jõuludeks viisime talle uue arvuti, sest eelmine oli pensionäri jaoks liiga aeglane, aga juhtmed jäid vanad. Aga kuna mina uut arvutit ei ühendanud, siis ma ei tea milline see juhe välja näeb, mida ema kirjeldas kui traadipusa. Laps ühendas, talle arvutid meeldivad, väga.

Juba eile ma korraks mõtlesin, et kas emale ikka on oma arvutit vaja, kui ma pean pidevalt sel teemal mingit hala kuulama, mida ma lahendada ei saa, aga mis jubedalt tuju rikub. No ja kui täna ema helistas ja rääkis, et laps pidi issiga sõitma seda juhet tema juurde vaatama, siis ma ladusin talle need mõtted välja, et kas talle ikka on arvutit vaja ja mulle ei ole üldse neid jutte vaja, kuidas ta peab uue arvuti ostma, mida ta, loomulikult, tegelikult osta ei plaani.

Järgmisena rääkis ta mulle veel oma õe ja tema lähedaste muredest ja mu tuju läks aina kehvemaks. Küll oleks ikka tore sotsiopaat olla – üldse ei huvita, kui teistel kehvasti läheb, vastupidi. Samas ei taha keegi sotsiopaatidega kaua suhelda, sest nad ei viitsi kuulata ja hakkavad hoopis omi jutte rääkima. Mõnikord mulle meeldib võõraid muresid kuulata, aga need peaksid ikka selle inimese isiklikud mitte teiste inimeste mured ja pärismured, mitte mingi ülessepuhutud mure “mittetöötavate” asjade pärast.

Kuigi võõrad pärismured on ka pahad, sest siis tekib tahtmine inimesele mingit abistavat nõu anda, aga enamuses ei taha keegi su nõuandeid kuulda. Vähemalt naised ei taha. Mul on üks sõbrants, kes käib päris tihti oma muredega arstil ja tal läheb nende imelike mõtetega vahetevahel ikka hullukanti lappama. Meil on kokkulepe, et kui tal katus sõidab, siis me ei suhtle, sest ma ei oska ta paha tuju händlida. Päris aus kokkulepe, muarust.

Kui ma väike olin, siis meil oli emaga selge värk – kui mul oli paha tuju, siis ma ütlesin talle seda ja siis ta mõnda aega minuga ei suhelnud, et ma saaks omaette olla. Kuid nüüd see enam ei tööta. Nüüd ta rikub mul ise oma mustade juttudega tuju ära ja kui ma ütlen, et mul on nüüd paha tuju, hakkab ta mulle minu paha tuju ette heitma.

bffe987f80b86b50a91d3b032f91a3d0

Muideks, täna läks Merkuur retrograadi ja pidurdab seal kuni 25. jaanuarini. Merkuur on planeet, mis tegeleb suhtlemise, rääkimise, tehnikaga. Ehk jaanuaris võib kõigil olla probleeme suhtlemise ja tehnikaga. Ma täna toksisin poes kõigepealt sisse vale pin-koodi ja siis unustasin, enda arust, õige ära ja panin mingi suvalise, mis oli õige. Täielik sürr, mul ei juhtu tavaliselt nii.

Tagged:

%d bloggers like this: