Manjana

Blogide kommenteerimisest

Eelmise postituse kommentaarides selgus, et mitte ainult mina ei muretse blogide kommenteerimise pärast, teistel on ka probleeme. Erinevaid. Kauril näiteks, et kui postituses on mitu erinevat teemat, siis ta lõpuks ei suuda enam otsustada, millist teemat ta täpselt kommenteerida võiks. Murca lubas lahkelt, et kõiki võib. Samas ei andnud ta ise ühtegi  pead, et kommentaaridele ka vastab.

Ma olen vanakooli inimene ja see teeb tänapäeva maailmas elu raskeks. Minu kasvatus ütleb, et kui keegi inimene sulle kirjutab, on viisakas talle vastata. Aga tänapäeval enam see reegel ei kehti. E-mailidele vastatakse tihtipeale siis kui alla kirjutada eraldi märkus, et sooviksin vastust ka. Jah, mõned inimesed vastavad ka ilma.

Sama probleem on ka kommentaaridele vastamisega. Mu kasvatus väidab, et igaühele peaks midagi vastama. Samas – igale kommentaaridele ju pole midagi vastata. Ja mõnikord on, aga ei taha. Ja kui ma ei vasta, siis mul hakkab süda piinama, et kuidas ma nüüd nii ebaviisakas olin?! Inimene tuli spetsiaalselt minu blogisse, luges mu juttu ja kommenteeris ja ma isegi ei vasta talle. Jumal, kui ebaviisakas minust! Umbes nagu pööraks kellegi jutu kuulamise ajal pea kõrvale ja hakkaks oma telefoni näppima. (Nii käituvaid inimesi tahaks mõnikord paljaste kätega kägistada, aga pigem ma valin vait jäämise, olgu üksi oma rumalas teadmatuses minu eriti targast jutust). Samas ma ise ju käin ja kommenteerin igal pool ja üldse ei oota alati vastust. Uhh, raske!

Nüüd kirjutas Triangel, kuidas tema loeb teiste postitusi hiljem ja seepärast ei saa enam kommenteerida. Kas selline kole reegel on ka veel olemas? Oo õudu! Minu blogi võib küll tagantjärgi kommenteerida. Mul väga vanadel postitustel on kommenteerimine kinni, sest seal käisid netirobotid rumalaid linke postitamas, aga kui auk on lahti, siis palun, kommenteerige ikka. Ma saan iga uue kommentaari kohta e-maili ja wordpressil on veel eraldi värvidega süsteem uute kommentaaride, laikide ja jälgijate teavitamiseks, nii et üksi kommentaar ei jää tähelepanuta. Välja arvatud need, kus on üle 3 lingi, need lähevad prügikasti ja ma käin prügikasti natuke liiga harva tühjendamas.

Ja siis ma olen veel kuulnud juttu, et kõik inimesed ei saagi mu blogi kommenteerida. Minu teada peaks kõik saama, mina olen oma lubaduse andnud. Ka anonüümsed kommentaarid on lubatud. Kui keegi ei saa kommenteerida, siis on wordpress mingi jama teinud ja wordpress on tugevam kui mina, ma ta vastu ei saa.

Vot sellised lood kommenteerimisega. Kommenteerige (kui saate) ja kui teil on ka kommenteerimisega seonduvaid muresid.

heeringas

Selle foto tegin Heeringa nõuannete saate võtetelt. Mulle tundus, et see võiks sobida jutu lõpetuseks. Ikkagi inimesed ja ainult üks näpib telefoni.

 

20 comments

  1. Esmalt meenus kohe 2FA, ehk Google kampaania,
    kus kõik peavad ennast avalikustama kahes asendis:)
    See pidavat välistama midagi, ja selleks on infi vaja.

    Ehk siis, lisaks mölale, tuleb ka möla esitav pilt avalikustada.
    Noooh, kui Manjana sellise ’dresscode’ oma blogis paika paneb,
    siis me peame kodukorraga kohanema, ja mitte kobisema.
    Respekt.

    Ma, essa nagu ma olen, üritan seda Murca piltidega juttu jätkata

    Naiste pilk on alati kõõrdi ehk kahetine:
    üks silm kahtlustab, teine aga hindab 😉
    —
    Vittu, kui efektiivne võib üks blogija olla?
    Ma siin maadlen alles maieitea mis tema postitusega.
    Kommenteerimisest (end kokku võttes)…

    Meeldib

  2. Minu häda netis kommenteerimisega on, et ma kirjutan ainult siis, kui ma pole nõus. Kui minu arvamus on kommenteeritavas teemas või lõimes seni esindamata. Kui küsimus on “kas Reima kombekad on head” ja ma arvan “jah” ja enne seda on kakskümmend “jahhi”, siis ma olen vait. Kui ma arvan “ei”, siis ma võtan sõna. Seega olen ma absoluutselt igal pool parajasti valitseva mõtteviisi või vaatenurga VASTU ja isegi mulle endale jääb mulje, et ma võitlen kogu maailmaga.

    Samas – miks peaks keegi üldse kirjutama 20 “jah” sappa 21. “jah”-i või “me too” kommentaari?

    Mu teine häda on naiseliku empaatia puudumine. Kui keegi blogib v kirjutab silmnähtavalt selleks, et lihtsalt lohutust või (pärismaailmas puuduvat) positiivset tagasisidet saada, ja kõik kirjutavad truult “pai, kullake, päikest sulle”, siis minu ainus reaktsioon on “türa sa halad”. Ma õnneks sellistes kohtades väga ei käi, aga mõnikord ikka tuleb ette ja siis on tükk enesekontrolli, et seda mitte kirja panna.

    Kolmandaks on maailm täis tekste, millega ma lihtsalt ÜLDSE nõus ei ole (sinu blogiski on selliseid palju) ja on samuti ainus viisakas võimalus suu kinni hoida.

    Õnneks olen ma juba ammu saanud lahti anonüümse kirjutamise kombest. See on muserdav, kuidas anonüümsus toob inimeses (minus endas noh) välja sarkasmi, tigeduse ja õeluse.

    Liked by 1 person

    • oo, sa tunned nii hästi omi halbu külgesid ja kirjutad neist otsekoheselt. Juhul kui sa neist vabaneda tahaks, siis on esimene samm tehtud. Kuigi ma ei oska täpselt selgitada kuidas maailmaga võitlemise kombest lahti saada. Ma olen enam-vähem saanud. Ma pakun, et maailmaga võitlemise tahtmine on tegelikult ülekanne kodusest- või tööelust, kus sul on keegi lähedane, kellega sa oled pidevas vastasseisus ja see kandub edasi igale poole. Juhul kui sa selle inimesega leiaksid rahu ja üksmeele, kaoks ära ka vajadus võõrastele vastanduda. aga see oli vaid 1 mõte, võimalik, et see pole õige.

      Meeldib

      • Kui keegi blogib v kirjutab silmnähtavalt selleks, et lihtsalt lohutust või (pärismaailmas puuduvat) positiivset tagasisidet saada, ja kõik kirjutavad truult “pai, kullake, päikest sulle”, siis minu ainus reaktsioon on “türa sa halad”.

        Hmm, huvitav, ma kirjutan alatasa sellest ja selleks, ja Kaur polegi kunagi “türa sa halad” kirjutanud. Ju pole siis piisavalt läbipaistev olnud.

        Aga jaatavaid kommentaare saab panna ka täpsustamise mõttes. “mul on nii sellepärast, et xyz, huvitav, kas sul ka, või on mingi teine mehhanism?”

        Meeldib

  3. Oh, mina pidasin hilise kommenteerimisega seda silmas, et kui ma juba leian teksti, mida tahan kommenteerida (vaielda vastu nagu Kaur ülalpool mainis, tuua mõni omapoolne näide vms), siis ma tahan sel teemal arutada. Kui postitus on nädal või rohkemgi vana, siis keegi teine enam kommentaare ei loe ja arutelu jääb soiku. Ma olen proovinud teiste vanu postitusi kommenteerida, aga kuna keegi pole reageerinud, siis ma olen mõelnud, et mida ma ikka tuulde hõigun, parem kirjutan oma seinal, saan rahus ära öelda ja kui keegi tahab kaasa mõelda, siis ta on teretulnud.

    Liked by 1 person

    • seda vist jah, et arutelu ei tule, kuna enamus inimesi vist ei saa teavitusi, kui nende kommentaaridele vastatakse ja teema ka juba ununenud. kuigi wordpress annab küll teada, kui keegi on mu kommentaarile otse vastanud.

      Meeldib

  4. Ma olen ise kehv kommenteerija- kohe kuidagi ei oska öelda lühidalt ja täpselt, tahaks ikka pikemalt heietada. Ja olen tähele pannud ka seda, et minu kommentaar sageli lõpetab diskussiooni 😉 seega ma parem ei kommenteerigi.

    Ja mis seal salata, üldiselt on minu lugemisilisti kuuluvate blogide kommentaarid pigem ” mul oli ka ükskord nii..” Mida on väga huvitav lugeda, aga see on kinni teemas.
    Selliseid, mis toovad täiendavat infot, uusi vaatenurki, on vähem.

    Ning olen ka halb kommentaaridele vastaja. Kui kommenteerija on minuga nõus- mida siis veel ning kui pole, mu seisukoht on ju juba kirjas….
    Ja mul ka pisut kripeldab, sest kui ise kusagil kommenteerid, siis on kena, kui on märgatud.
    Väga oleks vaja seda ” like” või “sul on õigus, hea mõte” nuppu sinna alla.

    Liked by 1 person

    • mul juhtub kah kogu aeg, et minu kommentaar lõpetab diskussiooni, iga kord on tunne, et kas ma olengi nii hirmus või? Marca pool kõige sagedamini.

      Meeldib

      • Nodsu räägib nii tarka juttu lihtsalt, et sellele pole enam mõtet midagi lisada. Päriselt ka.
        Ja ühtlasi on see jutt sõbralik, st ei teki erilist tahtmist vaieldagi.

        Meeldib

  5. Jah, minu meelest võiks ka kommentaaridel mingi “like” nupp olla, sest tõesti ei saa kuidagi märku anda, kui kommentaariga nõus oled ja midagi nagu lisada polegi. Äkki tõesti inimene arvab, et teda on ignoreeritud? Isiklikult loen küll kõik läbi ja vastan, kui oskan, ja need, mis vastuseta ongi vaid need, millele tahaks lihtsalt kaasa noogutada.
    Minu probleem on aga teiste blogidesse jäetud kommentaaridega. Et kuidas ma tean, kuhu midagi lisandunud on. On küll olemas mingi võimalus, et saad meilile teavituse, kui keegi kommenteerib postitust, mida sa kommenteerinud oled, kuid see oli jube kohmakas ja niimoodi ma üldiselt üritangi lihtsalt meeles pidada, kus ma kobisenud olen. Teisalt on ka palju põnevaid kommentaariumiarutelusid, kuhu ma kobisema ei ole jõudnud, aga kaasa elada tahaks. Kunagi tellisin ühe blogi kommentaarid RSS-na, aga see ujutas kiiresti feedly üle ja pealegi tekkisid kommentaarid siis suvalises järjekorras.

    Liked by 1 person

  6. WordPressis vist kuskil on see kommentaari laikimise nupp, sest just sel nädalal Kristallist elust tuli mulle teada, et ta on mu kommentaari laikinud. ma olin väga üllatunud, sest ma küll ei tea, kus see nupp on.

    eks ma kirjutasin selle postituse ka umbes selle ideega, et inimesed, kes kommenteerivad mu blogi ja ma neile ei vasta, siis nad teaksid, et ma kindlasti lugesin nende kommi ja isegi põen, et ei vastanud.

    Et hea olekski kokku leppida, et alati ei pea blogi kommentaarile vastama, et nii on ka viisakas ja keegi ei pea põdema.

    aga mu kommentaar jääb tavaliselt viimaseks siis, kui ma olen liiga hilja kohale jõudnud ja nagu Kaur mainis, et ütled selle viimase ütlemata asja ka veel ära ja siis polegi kellelgi enam midagi öelda.

    Meeldib

  8. Ma võtan asja nii, et mitte kommentaarile ei pea vastama vaid kommentaar ise ongi vastus. Postitusele.
    St aegajalt oleks ilmselt kena märku anda, et jah, ma lugesin neid kommente siin, aga igaühele personaalselt vastama küll ei pea. Indigioaalasel on kena disklaimer selle kohta blogis.

    Kusjuures mul oli su e-raamatutest rääkiva postituse all kohutav tahtmine lõpuks tögada, et noh, viimane sõna peab alati sulle jääma või? 😛

    Meeldib

Kommenteerimine on suletud.