Kas teha põrandavaip vanast pluusist või trikoopaelast? + Spordijutt hantlitega

Tundub, et mingit osa blogijatest on tabanud trikoopaelaga heegeldamise vaimustus. Juba siis kui ma nägin kõige töökama Jaanika blogis trikoopaelast tehtud vaipu meenus mulle, et mul on ka umbes samasugune vaip, aga ma ei teinud seda trikoopaelast.

Vahepala. Ma nimetan seda Jaanikat kõige töökamaks, sest ma ei kujuta mingi valemiga ette, et ma suudaksin niisugusel haldjakergusel hakkama saada sellise suure majapidamisega, nagu tema õlgadel lasub ja lisaks rabeleda veel väljaspool kodu ka. Täielik respect naisele!

Vaiba juurde tagasi. Mina heegeldasin oma vaibakese juba vähemalt aasta tagasi, aga kuna töö jäi poolikuks, siis ma vaibast ei bloginud. Mina kasutasin trikoopaela asemel isetehtud kaltsupaela. Mul on terve korvitäis erinevaid kangajääke, mida ma aegajalt erinevateks projektideks kasutan. Sealt sain sinise villaselaadsest materjalist eriti karvase paela, mida näeb vaiba keskel. Musta ja valgega pael on üks mu vana ruuduline seelik, mille ma lühemaks lõikasin ja nii jäi terve jupp kangast üle. Pruunides toonides on mu vana ruuduline pluus, mille ma nii hõredaks kandsin, et ühel hetkel pluusi selga pannes rebenes ta selja pealt pooleks. Enne pruuni on kitsas riba halli, mis tuli õmblemisega untsuläinud pükstest.

Kuidas saab vanadest riietest kaltsuvaipa teha? Tuleb asjad peenikesteks ribadeks lõigata. Mina lõikasin umbes 1,5-sentimeetri laiusteks. Hakkad ühest otsast lõikama, edasi-tagasi, nii kaua kuni võimalik. Need otsa peal tagasikeeramise kohad ei jää heegeldades näha, aga tasub nii lõigata, et väga tuntavalt laiem ei tuleks, nurki võib eraldi kääridega ümardada. Kui kangastest on samajämedused paelad välja lõigatud, siis õmblesin käsitsi paari pistega need paelad otsapidi kokku ja võiski heegeldama hakata. Kuna ma kasutasin tavalist harunevat kangast, siis tuli ka vaip mõnusalt karvane. Heegeldamise ajal oli kõikjal toredaid niidijuppe, hiljem enam mitte. Kui näiteks t-särkidest või muust trikooasjadest teha, siis ei jää karvane. Kogu vajaminevat paela ma korraga valmis ei teinud, siis peaks seda paela keradesse kerima ja ei tasu endale liiast tööd juurde leiutada.

Mina heegeldasin kahe erineva silmusega – ühekordse samba ja vahele väikeseid kettsilmasid. Mingit mustrit ei kasutanud, ise sättisin, et korviks ei läheks või lokkima ei hakkaks. Heegelnõel on mul metallist 5,5 mm jäme. Plastikust nõel läks kohe pooleks, kuna tegemist on päris füüsilise tööga.

Sel fotol on näha, et mul põrandal on juba kaltsuvaip. Poest ostetud. Enda heegeldatud vaip jäi alguses tooli peale ootama, millal ma teda edasi viitsin teha, aga tundub, et ma ei viitsigi ja ta jääbki sinna kiiktoolile katteks.

Kui ma oma kaltsuvaipa pildistama hakkasin, jäi kaamera ette jalgade toetamise tool, mis hetkel tegeleb mu hantlite hoidmisega. Mul on tõelised vanakooli hantlid. Üks kaalub oma kolm kilo. Algselt ma kasutasin neid jalataldade massaažiks. Ülimugav! Aga kuu aega tagasi selgus, et mul on kätesse jõudu vaja. Hädasti. Sest nad on liiga nõrgad ja ma tahaks endale veel ühte hobi, mille jaoks on tugevaid käsi vaja. (Vanaiinlane norib muhku! Nali, hahaa, me ei kohtu, ilmselt, kunagi päriselt :D)

No ja nii ma nüüd mõned korrad päevas vehingi hantlitega. Kõige lõbusam on nii, et panen mõnusa tantsumuusika mängima ja siis tantsin hantlid käes. Võib niisama vehkida või lihtsalt käsi üleval hoida. Kuna hantlid on jube rasked, siis ega ma üle paari minuti ei jõuagi karelda. Igatahes on see lõbusam kui vihase näoga niisama harjutusi teha. Ma ei tea, kas ma olen juba tugevam või mitte, igatahes muskleid füüsiliselt näha veel pole. Kui ma kunagi tulevikus selle uue hobiga juba midagi ära teen, siis kirjutan siia ka.

Nii, nüüd sai kahel populaarsel teemal korraga blogitud. Kuidas teil käsitöö ja enda liigutamisega läheb? On ikka piisavalt lõbus või pigem sarnaneb enesevägistamisega?