Negatiivne kommentaar kahjustab enesehinnangut

1_1_30814654Mul on arvutis erinevaid faile ja alati ma ei teagi, kust ma need saanud olen. Igatahes leidsin, et mul on arvutis Kidroni raamat “Suhtlemine”. Kuna raamatutest blogimine paistab väga popp teema olevat, kirjutan teile ka põnevamaid asju, mida ma suhtlemise kohta teada sain.

Muideks, ma pole veel raamatut ära lõpetanud, aga ma kardan, et lõpuks läheb meelest ära, mida vahepeal põnevat kirjutati ja nii ma panen jupikaupa olulisema kirja.

Raamatu alguses öeldakse, et enamus inimesi omab võimet hoopis paremini suhelda, kui ta tegelikult seda teeb. Väga vähesed on sündinud suhtlemisgeeniused, enamus peab seda õppima.

Suhtlemise uba seisneb selles, et üks inimene räägib ja teine kuulab ja rollid vahelduvad. Mida paremini üksteist mõistetakse, seda lühemad on laused. Elementaarne! Ma mõistan sind poolelt sõnalt!

Tulemuslik suhtlemine väljendub informatsiooni hulgas, mis edukalt ühelt inimeset teisele jõuab. Edukaks suhtluseks saab ka seda pidada, kui ma ütlen sulle, et ma ei taha sinuga enam kunagi suhelda ja sa saad sellest aru ja enam ei suhtle. Tegelikult ei peakski suhtlema inimestega, keda me ei mõista või kes meid mõista ei taha. Kuid kõigepealt võiks ise suhtlemist õppida.

Suheldes anname rääkijale tagasisidet ja niiviisi mõjutame rääkija enesehinnangut. Positiivne tagasiside tõstab rääkija enesehinnangut, ükskõiksus ja muu negatiivne langetab. Madala enesehinnanguga inimesed ei suuda teise inimese juttu positiivselt kuulata. Positiivse enesehinnanguga inimesed on ka suhtlemises edukamad. Need inimesed, kes ei suuda teisi innustunult kuulata, ei oska ka ennast arusaadavalt väljendada. Vastupidist väidet, et kas hea kuulaja on tingimata ka hea eneseväljendaja, ma raamatust ei leidnud. Enesehinnang kujuneb välja, muuhulgas, vastavalt sellele, mida teised meist arvavad. Seega pole mõtet vestelda inimestega, kes sind kuulata ei taha ja keda sina kuulata ei taha, sest niiviisi võib teise enesehinnangu ära rikkuda.

See, et pole mõtet suhelda inimesega, kes sulle sinust halba räägib, on elementaarne. Seega on täiesti normaalne, et kui keegi kirjutab blogis blogija kohta halva kommentaari (ja ise arvab, et kriitika on sõnavabadus), siis tuleb see inimene ära blokeerida, kuna ta mõjub kirjutajale-loo jutustajale halvasti. Vanasti kui blogimine alles alguse sai, käituti nõmedate kommidega hoopis radikaalsemalt kui praegu. Mallukas vahepeal lausa innustab neid madala enesehinnanguga tüüpe trükkides oma blogisse neid eriti haigeid kommentaare ümber, selle asemel, et neilt igaveseks kommenteerimise õigus ära võtta.  Negatiivsete kommentaaride kustutamine on täiesti normaalne tegevus. Väga tugev ja positiivse enesehinnanguga blogija kannatab ära ka eriti nõmedad kommentaarid. Ma küll väga tugev ei ole.

screen-shot-2014-08-02-at-9-41-00-pmSee, kas inimene peab ennast ise heaks või halvaks suhtlejaks, sõltub näiteks sellest, millised on teiste hinnangud tema suhtlemisoskusele ja millised kogemused on ta suhtlemisel saanud. Kui suhelda pidevalt inimestega, kes suhelda ei oska ja lisaks räägivad ka sulle, et sa ei oska, võidki uskuda, et oled üks kehv suhtleja, kuigi tegelikult pole, lihtsalt seltskond on kehv. Keegi Mruki olevat 1992. aastal öelnud, et enesehinnangule ei loe kui hästi või halvasti me midagi teeme, vaid millise tähenduse (oluline või mitte) me oma tegudele (sooritusvõimele) anname ja kui heaks või halvaks me ise oma tegusid hindame. (Ma leidsin netist temalt sellise enesekindlusest rääkiva jutu, pdf).

Nii, nüüd on postituse mõõt täis saanud ja kehvad suhtlejad ei jõudnud sedagi läbi lugeda. Kuid ma loodan, et kõik said aru, et tegelikult pole olemas halbu suhtlejaid, lihtsalt tuleb õppida teisi kuulama ja endasse uskuda. Ning kõik teised, kes kumbagi ei oska, tuleb nii kaua pikalt saata, kuni me enesehinnang ikka veel kõigutamistele allub.

Kidroni raamat Suhtlemispsühholoogia (eesti keeles, pdf) asub siin, seda mida ma loen, ma netist ei leidnud.

Tagged:

%d bloggers like this: