Talvelõpu veebipäevik

Mõnikord on päris tore lugeda neid blogi sissekanded, kus inimesed tähendavad lühidalt ülesse konkreetsel perioodil toimunud sündmused, tunded, jamad. Neid lugedes olen mõelnud: “Aga mul polegi midagi märkimisväärset juhtunud.” Kui ema helistab ja küsib: “Mida sul uut on?” siis ma alati vastan, et mittemidagi. Ja siis ta räägib 20 minutit kõigest sellest mittemidagist mis ta on kuulnud või näinud. Mõnikord meenub, et tegelikult mul ikka juhtus midagi eriti vägevat. Näiteks ostsin teisipäeval endale uued saapad.

Ma käisin kaks talve vaheldumisi kahede saabastega – kui teed olid märjad või lumised käisin pikkade talvesaabastega, aga kui tee oli külmunud või kuiv käisin 5-euroste Hiinast pärit vakstust tehtud imekergete ja mugavate saabastega. Või kingadega. Neil hiina saabastel olid originaalis suht maaligi õhuaugud, seepärast ei saanud nendega veega käia. Mulle õhuaugud meeldivad. Mu jalad on enamasti ise soojad ja ei vaja õues soojasid jalanõusid. Kuid nüüd läksid need 5-eurosed saapad lõpuks nii katki, et poodi minemiseks pidin neid tukk- ja kahepoolse teibiga parandama.

Esmaspäeval kammisin Viru keskuse jalanõupoed üle. Praegu on saabaste allahindlused, aga ma ei leidnud mitte midagi. Ainsad saapad, mis mulle meeldisid, maksid umbes 200 eurot. Alla hinnatuna. Ei, tänan! Mingeid enam-vähem saapaid leidsin veel, aga numbrid ei sobinud.

Teisipäeval käisin Ülemistes. Kolmanda poena sattusin kohta nimega Famclub. Pärast netist uurisin ja mulle jäi mulje, et see on Läti firma. Igatahes leidsin ma sealt samsist 20-euroseks allahinnatud saapad, mis mulle kohe meeldisid, kui ühe jalga olin tõmmanud. Kinniseid pole, madalad, kerged, täpselt jala järgi. Ainult konts on natuke liiga kõrge, ma eelistaksin umbes sentimeetrist. Sellised:

saapad

Ma käisin neid eile õhtul-öösel sisse õnnistamas, aga päris tantsuks kolmapa öösel ei läinud.

Te teate, et pühapa hommikul vara-vara algab kevad? Minu nina arvab, et kevad algas juba umbes 1. märtsil. Sest lõhnab. Hullumeelselt lõhnab! Kõikide aastaaegade algused lõhnavad hullumeelselt hästi, aga kevade algusega seonduvad igasugused asjad.

Mul isiklikult täitub selle kevade alguses 18 aastat emaks olemist. Sisuliselt peaks see tähistama hetke, kus ma olen täiesti ülesse kasvatanud ühe inimese. Minu arvates on see mul päris hästi õnnestunud. Enamuse aja ex aitas ka. Isegi objektiivselt vaadates ei oska kohe täiskasvanuks saavast inimesest midagi rohkemat tahta, kui ta on. Nii füüsiline kui vaimne pool on igati kiiduväärsed. Meie omavahelised suhted on ka juba mitu kuud väga head.

Kõige kummalisem kevade lõhn oli eile, kui ma nina õue pistsin. Selles lõhnas kajastusid lisaks vaikselt ärkavale loodusele pisikese armsa kevadise grillipeo lõhnad. Teate küll kuidas tundub aasta esimene grill, kui natuke on kuskil veel lund, aga päike paistab ja tahaks õues midagi asjalikku teha? Tegelikult tuli lõhn ilmselt lähedal asuvast grill-baarist, aga talvel lõhnas see teist moodi – kõrbema läinud liha ja ebatervislikkuse järgi. Igatahes tekkis mul eile tunne, et ma võiksin suvalisesse vähegi sobivamasse isasesse, kes tänaval vastu tuleb, hetkega ära armuda. Kevad!

PS! Mul see lühidalt kõige ülessetähendamine ikka ei õnnestu.

Tagged:

%d bloggers like this: