Facebook soodustab passiiv-agressiivset käitumist

Kõik, kes Facebookis on natuke suhelnud või teiste suhtlemist jälginud teavad, et hullemat suhtluskeskonda on raske välja mõelda. FB avab inimestes nende halvemad küljed ja nad ise lähevad koledaks muutumise mänguga vabatahtlikult kaasa. Kes on näinud filmi Zuckerbergist teavad, et ta oli tugevate suhtlemishäiretega. Nüüd on ta meile kõigile loonud keskkonna, mis teeb meist samasugused suhtlemishälvikud, nagu ta ise on. Kusjuures  – tundub, et mitmed edukad IT tüübid on samasuguse probleemiga. See film, kus Kutcher mängis Steve Jobi, jäi mulje, et too vend oli täielik sotsiopaat. Ma pole vist B. Gates’st filmi näinud. Kas on mõni tehtud? Kuidas tema teistesse inimestesse suhtub?

Kuidas ma täna uue FB-vaenuliku idee sain? Hommikul internetti minnes leidsin FB-st teate, et sellel nädalavahetusel toimub mitu üritust, kuhu erinevad inimesed on mind kutsunud. Tegin ühe kutse lahti ja seal avanes kolm vastusevarianti: interested (huvitatud), going (lähen), ignore (ignoreerin). Vanasti sai kutsetele normaalsemalt vastata – lähen, võib-olla lähen, üldse ei lähe. Võimalik, et ma ei tea, mida passiiv-agressiivne tähendab, aga ma vihkan inimesi, kes päriselus üritavad teha nägu, et mind ei ole olemas (ehk ignoreerivad mind) kui ma neid kuskile kutsun. Või teevad näo “oi, kui huvitavat juttu sa räägid” (ehk on huvitatud), aga tegelikult mõtlevad, et las lollike räägib, mind tegelikult üldse ei huvita. Keegi ju ei tahaks sellist inimest enam kuskile kutsuda, kas pole? Aga FB just sellist üleolevat sõpradega käitumist õpetabki.

Enda harimise mõttes võiks üle vaadata, mida tegelikult passiiv-agressiivne käitumine tähendab. Mingi aeg tagasi keegi blogija kurtis, et inimesed kasutavad seda mõistet valesti. Mõiste ise tähendab, et tegemist on kaudse vaenulikkusega. Kiire googeldamine pakkus mulle kaheksast punktist koosneva nimekirja, mille järgi saab kontrollida, kas keegi (kaasarvatud ma ise) on passiiv-agressiivne.

  1. Ohtlike küsimuste esitamine. Küsimused, mis tekitavad vajaduse ennast kaitsma hakata. Näited. Loll oled v? Miks sa küll nii arvad?
  2. Ümber nurga rääkimine. Näited. Sõber ütleb, et läheb pittu. Sina, selle asemel, et küsida “kas ma võin ka tulla?” ohkad “Soovin, et ma saaksin ka tulla.” Selline ohkamine tekitab sõbras ebakindlustunnet: tahab ta ka tulla või ei. Või teine näide. Töökaaslane näitab omi uusi kingi, sina ohkad “Ma tahaksin ka endale uusi jalanõusid, aga kogu mu raha läheb üüri maksmiseks.” Uute kingade omanik tunneb end peale sellist ohkamist süüdlasena, et kingad ostis ja neid teistele näitab.
  3. Imelikud komplimendid. Tihtipeale on omavahel seotud kadedus ja passiivne agressiivsus. Selle asemel, et teise heale uudisele positiivselt reageerida, ütled mingi ebaviisakuse. Näide. Sõbranna saab abieluettepaneku, aga sina ootad seda oma poisilt juba mitu aastat. Kui sõbranna näitab sulle oma kihlasõrmust teatad talle, et sõrmus oleks võinud ikka suurem/ilusam/kallim olla.
  4. Ignoreerimine ja vaikimine. No selle kohta ma tõin juba üleval näite ja varem olen kirjutanud a la teine räägib sinuga ja sa uurid oma telefoni või kõnnid minema. Lisaks kuulub sinna alla ka telefonikõnedele, teadele jms mitte vastamine, rikkis televiisori (pilt on, häält pole) mängimine. Ehk kõik see tüüpiline jama, mida filmides õpetatakse, kuidas naine peaks käituma, kui tahab uut meestuttavat (enda järele) hulluks ajada.
  5. Prokrastineerimine. Inglis-eestikeelne sõna, mis tähendab tahtlikku tegevuse edasi lükkamist ehk viivitamist ja selle asemel millelegi muule aja kulutamist. Suhtlemises tähendab see ka valetamist, et ma tahaksin küll sinuga aega veeta, aga ma pean hoopis midagi muud palju tähtsamat tegema (arvutiga mängima, lakke vaatama, aga seda ma sulle ei ütle). Või sa hiljem leiad “hea vabanduse” miks sa tulla ei saanud, selle asemel, et tunnistada tõde – Sa ei tahtnudki tulla.
  6. Kellegi (ühisest asjast) välja jätmine. Juhtub suuremas kollektiivis, kui kõiki kutsutakse näiteks lõunale, aga ühte inimest mitte. Või kõigi arvamust küsitakse, aga ühe inimese oma tahtlikult mitte.
  7. Kellegi saboteerimine. Eelmise punkti jõhkram variant. Töö juures ei anta inimesele infot, mida tal on töö tegemiseks vaja, ei saadeta vajalikke e-maile edasi, ei öelda, kui tähtaegu vm töötingimusi on oluliselt muudetud, ei öelda, et toimub oluline koosolek. Selle asemel tehakse süüdimatu nägu, nagu ei teaks midagi. Eraelus väljendub see näiteks dieetipidavale sõbrale koogikeste kinkimises, suitsetamisest loobujale suitsu pakkumises.
  8. “Ristikeste seinale tõmbamine”. Pead arvestust selle üle, kas keegi soovis sulle sünnipäevaks õnne või mitte, kas ta aitas sind, kui sa abi küsisid. Täiesti normaalne on tunda pettumistunnet, aga siis tuleks seda otseselt väljendada ja ära unustada, mitte seinale riste maalida ja teisele kättemaksu haududa stiilis “Sa ei tulnud mu sünnipäevale, ma ei tule sinuga kinno.”

Noh nüüd tuli küll kena nimekiri, kas pole. Ma olen päris mitmeid neid punkte eraelus rakendanud. Ega sellest kasu pole tõusnud, aga endale on tundnud, et ehh küll ma olen ikka hull tore bitš😀

Muideks – passiivselt agressiivne käitumine võib vikipeedia andmetel olla ka käitumishäire, mida peaks ravima. Kergematel juhtudel saab inimene ise ka oma käitumist reguleerida. Ma küll saan.

2005suu1

 

Erinevalt eelmise postituse fotost, see on pilt minust, aga 10 aastat vana ja tehtud vist blogi jaoks, et uut huulepulka demoda. Mu arust võiks üks korralik bitš umbes selline välja näha.

Tagged:

3 thoughts on “Facebook soodustab passiiv-agressiivset käitumist

  1. Jere 25. märts 2016, 09:40

    Eheh, sa oled ikka vinge naiska, Manjana!🙂

    Like

    • Manjana 25. märts 2016, 16:04

      tänud! kuigi ma üldse ei saa aru, et miks järsku.

      Like

  2. […] tüüpiline valetamise koht on kirjas agressiiv-passiivsusest rääkivas postituses. Inimesed valetavad selleks, et kedagi ära võrgutada. Mulle on see täiesti tundmatu maa. […]

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: