Mis vanemaks saades paremaks läheb

Lugesin eile kuidas Ebapärlikarp revideerib oma elu vastavalt Directoris mõned aastad tagasi ilmunud artiklile “35-aastaste dilemma”. Enda kohta ma avalikult nii pikka analüüsi teha ei taha. Osad neist punktidest tundusid mulle liiga igavad, sest ma olin need juba enne 35-eluaastat ära lahendanud, aga osad mitte, kuna ma just parasjagu tegelen nendega. Ma ei tea kui palju ma endaealistega sarnanen, osa seal artiklis pakutud 40ndate asjadest mul on, mõnesid mitte ja enamus probleemidest sõltub ju sellest, kuidas 20ndad ja 30ndad on läinud. Kas inimene on ka juba varem “inventuure” teinud ja kuidas elusse suhtunud.

Ma ei mäleta, kas ma olin 20-aastaselt muretum kui praegu, aga ma kahtlen selles tugevalt. Noorena ju põetakse pidevalt millegi tarbetu pärast, kuna ei osata ebaolulist olulisest eristada ja kardetakse asju, mida pole vaja karta. Ma võiksin praegu osta Austraaliasse üheotsapileti hoopis lihtsamalt kui noorena, kuna ma olen nii palju reisinud, et ma tean, et tegelikult on kõik linnad ja inimesed ühesugused – majad on kandilised ja nahavärv ei loe. Jama on selles, et mul on aastatega kogunenud kole palju asju, milledest vabanemine võtab jube palju aega. Kuidas asjadesse ükskõiksemalt suhtuda, olen ma vanemana paremini selgeks saanud. Hauda neid kaasa ju ei võta😀

Kas ma olen nüüd harjunud mingite hüvede ja rutiiniga? Ma pole kunagi oma elus raha puudumise tõttu millestki, mida ma väga tahan, loobuma pidanud. Jah, nooremana oli mul väiksem korter, aga siis polnud suuremat vaja, sest last polnud. Enne last ostsin ma kallite firmade riideid, nüüd tundub nende peale raha raiskamine totter. Ma ei pea tööl käima, sest ma oskan kodus ka töödata. Tööl käimine oli tõesti rutiin, mis mulle ei sobinud. Rutiini muutmine on mulle alati oluline olnud, aga ma tean kui raske on rutiini muuta, kui see puudutab ka teisi inimesi. Mu laps on nüüd 18, ma olen vaba haldjas! Aga sokke on liiga palju.

Kuid seal artiklis on väga õrnalt puudutatud seda, millega ma tegelikult praegu tegelen. Ma tegelen nüüd lõpuks enda ja teiste inimeste tundmaõppimisega. Vaimse poolega, mitte füüsilisega. Tervis on mul korras, unehäireid pole, suitsetamine-joomine-söömine on kontrolli all. Seksivajadust oskan päriseluga enam-vähem sünkroonis hoida.

Ma olen alati inimestest huvitatud olnud, aga nooremana oli mul kole palju energiat ja jube vähe kannatust. Nüüd olen avastanud, et ma ei olegi selline, nagu ma endast arvasin. Ma olen teisi inimesi rohkem ja hoolikamalt kuulama hakanud ja see on aidanud mul ka ennast paremini mõista.

Minu jaoks on sealt artiklist oluline küsimus “Kas ma tegelen oma uskumuste ja hirmude analüüsimise ja muutmisega, emotsioonide valitsemisega?” Eriti see viimane. Ma ei tea, kas ma olin varem ka, aga praegu ma tean, et olen osaliselt empaat. See tähendab, et ma tunnen teiste inimeste emotsioone, nagu need oleksid minu omad. Enda sees. Õnneks mitte kogu aeg ja mitte kõigi omi. Ma avastasin selle alles paar aastat tagasi, kui ma aktiivsemalt omi ja teiste emotsioone analüüsima hakkasin. Ega ma praegu ka alati avalikus kohas aru ei saa, kas mul on sees enda probleem või kellegi teise inimese oma, aga nüüd ma vähemalt tean enda sellisest “võimest”. See ei tee mind rohkem või vähem kaastundlikuks kui ma tunnen ilma põhjuseta sama mida teine inimene tunneb. Enamuses on “nakkavad” halvad emotsioonid nagu närvilisus, viha, ebakindlus.

Mõnedel psühholoogiaga seonduvatel teemadel olen ma ka siin blogis varem kirjutanud – inimeste tugevus ja nõrkus, valetamine, manipuleerimine, domineerimine. Võimalik, et veel mingeid ja kindel see, et neid tuleb veel. Kummaline, et noorena ma neile teemadele eriti tähelepanu ei pööranud, kuigi just neist teemadest on mulle pidevalt probleeme tulnud, aga ma ei osanud näha millega on tegemist. Ma lihtsalt ei teadnud, millest ma lugema peaksin, et end paremini ja õnnelikumalt tunda. Ja ma kohe kindlasti olen 40ndates palju õnnelikum kui oma varasemas elus. Sest ma tean palju rohkem.

25

Umbes 30-aastane mina püüdliku blondiinisuuga

3 thoughts on “Mis vanemaks saades paremaks läheb

  1. vanainimene 11. aprill 2016, 21:27

    Vanemaks saades inimene rahuneb, definitely.
    Mitte et oleks oma 12+3+2+ kooliaastatega targemaks saanud.
    Lihtsalt inimene saab aru, et 90ndate jõmmlus ja vabadus on out.

    Mingit vabadust tegelikult ei ole, sest kohustused on nöörina kaelas.
    Inimesed on vabatahtlikult asunud oma privaatvanglatesse 30+ aastaks
    ja tellivad sinna kaupu lisaks igal kui viimsel hullul päeval.

    Mingi hulk siiski pääseb sellest tänapäeva võlaorjusesse küüditamisest.
    See võtab pinged maha ja inimene avastab 35 aastaselt seksi, elu,
    ja koos sellega inimese ja looduse suhete uue paketi: enda.

    Lõpp on siiski kõigil üks ja seesama.

    Like

    • Manjana 11. aprill 2016, 21:41

      miks sa kellestki teisest kirjutad? isegi mina lõpetasin 11 mitte 12 klassi ja vanasti sa kirjutasid, et oled üle 60ne. sinuvanustel on kõigil oma kinnisvara, mille te rohelise kaardiga (või misse oligi) saite, mis teil viga võõrast võlaorjusest rääkida.

      Like

      • vanainimene 13. aprill 2016, 22:44

        Mina ka lõpetasin 11 klassi!!
        Aga lõpetasin ainult sellepärast, et vuntsidega onu tõi meie klassi APARATUURI!
        Aparatuur oli mõeldud INGLISE keele õpetamiseks ja mind määrati Administraatoriks😀
        (Administraator ei olnud sel ajal IT mõiste ja IT ise ka ei olnud siis veel sündinudki)
        Igatahes, algatuseks, uus tehnika (korralikud lindimakid) tõmbas käima klassipeod;)
        Pood oli kohe kooli kõrval, korralikud punased peedikarva veinid toimetati klassi.
        Klassid (klassiruumid) olid sel kinnistatud ühele seltskonnale ja õpetajale,
        ka minul olid klassiruumi võtmed (Administraator:) ja nii oligi, et hommikul,
        avas vene keele õpetaja rutiinselt esimese asjana aknad ruumi tuulutamiseks,
        sest osa seltskonnast oli ööbinud klassiruumis enne tundide algust.
        (ja seda, seltsimehed, selle aja Eesti suurimas seda tüüpi koolis)

        Miks ma lõpetasin 11 klassi?
        Anna lastele võimalusi ja tuleb…

        Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: