Õmblesin rattale koti. Imelikud võõramaalased.

Ma olen juba mitu päeva kirjutanud ühte postitust, mis ikka veel pole valmis ja nii on kõik muud teemad vaikselt järjekorras oodanud. Eile korraks mõtlesin, et peaks tegema postituse kummaliselt otsekoheselt külgelöövatest võõramaalastest, aga ei teinud.

Aga laupäevahommikusest juhtumist pean ikka kirjutama. Käisin reedel väljas ja umbes viie paiku hakkasin kodupoole kõmpima. Üks otseteesid viib mind läbi Protesti eest. Tavaliselt ma lihtsalt kõnnin sealt peatumata läbi, aga sel nädalavahetusel toimus seal ülivõimas lõpetamise pidu ja sealt hoovist lihtsalt polnud võimalik niisama läbi jalutada. Võtsin endale platsi servas vaatluspositsiooni ja seisin natuke rahvast uurides. Tuttavaid väga palju ei olnud, aga mõned ikka. Kell oli natuke viis läbi. Hommikul. Valge oli.

Läksin Protesti sisse ja mõtlesin, et teen mõned tantsuliigutused. Jube rahvamass! Tossu lasti. Diskorineiu kutsus rahvast “minu bitšid” (või oli mingi muu sõna, mõte sama). Trügisin end rahvast läbi, suhteliselt ette, sest seal tundusid hüplejad kõige entusiastlikumad. Sain natuke aega end välja elada, kui avastasin, et mingi lõunamaalase välimusega eriti koleda näoga mees mind jõllitab. Täiega jõllitas, üldse pilku ära ei pööranud. Mulle meeldivad küll hispaania tüüpi mehed, aga koledad ei meeldi. Hoidusin vastu vaatamisest. Ta isegi ei tantsinud, ainult vahtis mind. Korraks kogemata  vaatasin ta poole ja ta kohe küsis, et mis mu nimi on. Ma küsisin vastu et mis sinu nimi on. Tema nimi oli keeruline, minu oma ilmselt talle ka. (Välismaalastele kõlab mu nimi nagu üks väga sõjaline riik). Muusika mängis kohati nii kõvasti, et ma kartsin kuulmisest ilma jääda, aga mees jätkas peale paariminutilist nimeseedimist vapralt minuga tutvumist. Küsis veel kord nime ja laskis mul tema nime öelda. Ma ei tea, miks ma üldse vaevusin, oleks võinud ju tüüpilist eestlase kalanägu teha. Aga järgmise küsimusena tuli tõeline pirn. See kole mees küsis keset tossu ja röökivat mussi, et kus ma töötan. Ma vastasin, et ei kuule ja gentlemen tegi ettepaneku õue minna ja sel teemal pikemalt vestelda. Päriselt, ausõna! Ma ütlesin, et ei taha ja ta kaotas momentaalselt minu vastu igasuguse huvi. Miks ma kohe ei oleks võinud ebaviisakas olla ja teeselda, et ei oska inglise keelt vms, aru ma ei saa! Kell oli umbes pool kuus laupäeva hommikul.

Kuid neljapäeval olin ma eriti tubli ja õmblesin oma jalgrattale koti. Mõte tuli kolmapäeval, kui käisin rattaga sõbrantsil Meriväljal külas ja asju polnud kuskile panna. Ma olen mõelnud rattakorvi ostmisele, aga see pole ikka sobiv asi tundunud. Nüüd suutsin 20-minutise sõiduga välja mõelda millist kotti ma rattale tahan. Mäletate, vanasti oli rattaga kohe kotike kaasas ja kotis olid kruvikeerajad ja kummiparandusasjad jms?

Punane kunstnahk seisis mul kodus ajast, mil ma sellest kitarrile koti õmblesin. Ülemise serva kinnitamispandlad lõikasin ma maha vanadelt saabastelt, mis äraviskamisele läksid. Alumise serva kinnitused käivad trukkidega. Trukke on jube lihtne ise kinnitada, koos trukikomplektiga müüakse kõik vajalik, peale haamri, kaasa. Ülevalt käib kott kinni lukuga. Koti sees on üks tasku ja koti peal on üks tasku.

kottkott1

Esimene reis kotiga toimus neljapäeval Pirita randa ja seal ma teda ka pildistasin. Kuna mul kotti palju asju toppida polnud vaja, on ta natuke lontis, aga ma olen rahul. Ma pole eriti kannatlik õmbleja, aga mõtted on mul head. Reedel ma õmblesin endale väga ilusast punasest lilledega kangast maani seeliku. Ilus seelik! Ma pildistada ei viitsi.

Tagged:

4 thoughts on “Õmblesin rattale koti. Imelikud võõramaalased.

  1. vanaiinlane 8. mai 2016, 20:21

    Mu muidu mahe-feministlik-mehelikus meeles läks tuluke põlema!
    Mis mõttes õmblesin endale (oma rattale) koti?
    Anna tädile rattad ja kohe nõuab ta kotte ka.
    Kott jalge vahel annab hoopis teise tunde?
    Lootuses võõramaalasi tõugata/tõmmata?

    Like

    • Manjana 8. mai 2016, 22:32

      ma tean ühte sugu,
      kes väidab, et just tänu munadele
      on nemad õrnem sugu!
      ärgem mingem robustseks.

      Like

      • vanaiinlane 8. mai 2016, 23:27

        Ei olnud mõtet allapoole vööd panna.
        Eriti tüübile, kel kindralikepike püksis,
        või kus iganes, vahet pole, sellistel asjadel.

        Robustne – on kahjuks eesti keeles valesti aru saadud.
        Tegelikult tänendab see eriti täpset ja detailset kirjeldust.

        Like

  2. Maia 9. mai 2016, 10:02

    Äge kott!
    Palun seeliku pilti ka!

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: