Blogide võistlus 2016. Kes on kõige ilusam?

Kõik mu lugejad võib-olla ei teagi, et ka sel aastal toimub blogide maavõistlus erinevates kaalukategooriates. Kusjuures – kõige imetlusväärsem võistluse juures on see, et korraldajaks on üks inimene, kes tegutseb omast vabast tahtest. See inimene on Marimell (Tipp ja Täpp, kui keegi nii paremini teab). Kui ma oleksin kapitalistlik koduloom, siis ma mõtleksin sügavalt järele kuidas Marimelli enda kasuks tööle palgata, sest ma ei tunne eriti palju inimesi, kes viitsiksid-oskaksid-suudaksid midagi sarnast organiseerida. Siit leiab Marimelli kirjelduse mis värk on. Ta kirjutab, et kokku võistleb 2016. aastal 379 blogijat – hull mass ikka! Kes ütles, et blogimine on välja surnud!

Eelmisel aastal esitasid blogisid võistlusele lugejad, sel aastal pidi blogija ise oma blogi esitama. Ma olen äärmiselt kehv kaotaja, aga ikka tahtsin võistlustulle ronida ja esitasin oma blogi arvamusblogide alagruppi. Enamusi asju (kaal, ilu, noorus, beebid, mees jms) mul pole, aga oma arvamus on mul küll.

Blogivõistluse jälgimiseks on mitu kohta. Facebookis on fännileht. Internetis ripub ülevaatlik kodulehekülg http://bestblog.ee, kust saab mõnede osalevate blogide kohta kategooriate lõikes tutvustusi, autasude kirjeldusi jms vaadata. Sinna tutvustavale leheküljele sai oma kirjelduse siis, kui saatsid Marimellile eraldi kirjelduse ja pildiga e-maili. Enam end registreerida ei saa, sest nüüd on juba hääletamise aeg.

Hääletamine toimub surveer leheküljel. Seal on väga suur hulk blogisid kategooriate kaupa ja igast kategooriast saab (aga ei pea) valima ühe lemmiku. Igal blogil saab olla ainult üks kategooria, minu blogi on arvamusblogide all aadressiga lastejutud.wordpress.com. Kui mu jutud meeldivad, hääletage.

Kuid arvamusblogide all on veel mitu blogi, keda ma loen, sest meeldivad: marca, indigoaalane, ebapärlikarp. Üldisest pikast nimekirjast on jube keeruline tuttavaid leida, kuna ma loen läbi feedly ja seal aadressi ei näita. Minu blogi otsitakse tavaliselt Manjana blogi järgi, lastejutte ei otsi keegi.

Enamus blogide katekooriad ei huvita mind üldse. Või äkki huvitaks, kui seal keegi nii kirjutaks, nagu mulle lugeda meeldiks. Seega jääb palju nimekirju mul hääletamata.

Ma tean, et Hundi ulg kandideerib ilublogide kategoorias ja kuna tal on tõesti ilule suunatud kirjutised, seega – jah, ainus ilublogi mida ma loen. Välismaal elavate eestlaste blogid meeldivad mulle ka. Ühte lemmikut ma ei leidnud – Jaanikat Ljubljanast.  Kuid mitu väga suurt lemmikut on seal küll ja valik on keeruline. Näiteks Anu on Kanadast nii kirjutanud, et Kanada on minu jaoks tõusnud riikide hulgas, kus ma elada tahaksin, väga kõrgele kohale. Ma olen Kanadast filme näinud, aga ma ei saanud aru kui võrratu loodus seal on, tänu Anule ma nüüd tean.

Kuid ei ole kahtlust kelle poolt ma välismaal olevate eestlaste blogidest hääletan – Diibi kunstinimese poolt loomulikult. Ma olen ikka päris vana inimene,  mälu on korras, aga ei meenu, et terve elu oleks keegi minu kohta öelnud nii palju ja ühekorraga häid asju, mis päriselt mulle loevad, kui Eveliis selles postituses, kus ta blogivõistlusest kirjutab. Praegu läks seda kirjutades pilk uduseks. Minu jaoks ei ole Eveliis päriselt Eestist ära läinud, vaid ajutiselt Norra tööle ja seepärast ma teda seal kategoorias ei näeks, aga ma ma ikka hääletan tema poolt, sest ta kirjutab kirega, isegi siis kui see kirg tuleb parasjagu pahast tujust või naerust läbi pisarate.

Peamiselt loen ma ikka elulisi blogisid, aga seal on ka kandideerijaid jube palju ja samuti tuttavaid. Ritsik näiteks, kuhu ma viimasel ajal mitu korda kommenteerima olen sattunud, kuna teema erutab. Kristallkuul, kes on nii armsalt aus ja otsekohene, et tahaks aeg-ajalt talle vastu vaidlema minna, aga hoian end tagasi. Enamasti. Ja veel terve hulk, keda ma loen ja keda kommima ei tõmba ja loomulikult Eesti blogimaastiku esileedi Mallukas, kelle postitustel on nii miljon kommentaari, et ma tavaliselt ei näe mõtet enda oma lisamisel. Aga ma olen seda teinud. Mallukas blogieelistustest saab lugeda siin, tänud soojade sõnade eest ja tasuta erieduka blogireklaami eest ka. Jessas, ma olen Mallukale ikka täiega võlgu, tänu sellele tema postitusele tõusis reedene klikkide arv kahe tuhandeni!

Kuigi minu blogi postitustel pole tavaliselt palju kommentaare, sest ma tavaliselt ei esita eriti küsimusi ja püüan kirjutades vältida neid mõtteid, mis kedagi väga ärritada võiksid, arvan ma, et hea blogi on ikka see, kus kommenteeritakse palju. Ükskõik milliste sõnadega. Et inimene kirjutab ikka nii, et lugeja haarab pastaka järgi, kuna teda teema erutab.

Kultuuriblogidest loen ma Laiapead, kuigi ta on vahest jube põhjalik, liiga põhjalik minu jaoks. Vanasti kui ta poliitikast kirjutas, oli ta samuti väga põhjalik. Aga põhjalik on ju hea, sest makstud ajakirjanduses valitseb kohutav pealiskaudsus, eks siis blogijad pea tasuta paremad olema.

Tulles vastu lugejate soovidele pildistasin täna kammimata peaga ja unise näoga oma uut seelikut. Kõhu tõmbasin ka sisse, et üleliigseid kilosid varjata. Seeliku värv on enam-vähem õige hoolimata sinisest uksest, mis tegelikult on valge.

Ma ei tea kaua täpselt oma lemmikute poolt hääletada saab, aga 11. juuni õhtul kell kaheksa toimub pidulik autasustamine kohvikus Vabadus ja sinna võivad kõik tulla. Ürituse lehel on kirjas, et sealt saab ka tasuta Vabanki kutseid. Ma olen sellest klubist nii palju põnevat kuulnud, et ma tahaks küll vaadata, mis toimub kohas, kus tavaliselt käivad naised riietuses, mis otseselt vihjab nende ajuvabadusele. Kuigi tol ööl saab seal olema palju blogijaid, seega tasakaalustub ajumass ära ja äkki polegi naljakas. Aga need kummalised mehed, kellele neist veel rumalamad naised (juhul kui see on üldse võimalik) meeldivad, ju jäävad 😛

Lugegem, hääletagem, pidutsegem!

PS! Mul on feedlys umbes 60 eestikeelset blogi ja need kõik meeldivad mulle mingil põhjusel, et kui ma siin postituses neist kõigist kirjutada ei jõudnud, ärge hinge võtke!