Mida ma nädalavahetusest arvan

Tegelikult polnud mul üldse plaanis oma nädalavahetusest rohkem kirjutada. Kultuurne postitus reede õhtust ju oli, keda minu eraelu maisemad küljed huvitavad, mitte kedagi. Kuid ma lugesin Costany’s Sparkles blogist, et blogide võistlusel pidavat rebimine toimuma. Et Marimell avaldab killukaupa eesriide taga toimuvat. Läksin spetsjomm Marimelli blogisse ja sain teada, et jah, just arvamus- ja elulistes blogides pidavat mingi üllatus olema. Ma ei tea, mis võiks Marimelli üllatada. Ma isegi ei tea, kas ma tahaksin arvamusblogide kategooriat võita või mitte, aga ma tean, et mulle ei meeldi kaotada. Seega teen ma nüüd oma nädalavahetusest postituse, et ühtlasi anda teada, et kui te soovite, et loll hüppaks veel kõrgemale, siis minge andke arvamusblogide all hääl blogile lastejutud.wordpress.com. ja kiitke lolli. Sisse logima vms keerulist tegema ei pea, otsid õige koha ülesse, klikid, kerid lehekülje alla ja vajutad “hääletatud” vms.

Nii, nüüd ma pean vaevatasuks lugejatele oma nädalavahetuse kohta arvamust avaldama. Kõik juba teavad, et laupäeval, üle pika aja, sadas mõnusat kevadvihma. Aga juba mitu nädalat tagasi palus Nõmmel elav sõbrants, et sõbrad tuleksid appi ja aitaksid mõningaid töid teha. Kuna minu kokkupuude füüsilise tööga on sisuliselt null, siis kõlas see pakkumine kui puhas eksootika, millele pole võimalik “ei” öelda. Neil on Nõmmel jube suur aed, milles kultuurpõõsaste vahel kasvavad suured männid. Ilmselt paljude nõmmekate aed asub männimetsas. Teate kui hästi lõhnab männimets? Kuid minu lapsepõlv möödus kuuse- ja segametsade vahel. Männimets on minu jaoks alati tähendanud puhkust ja merd. Või Peipsit, mis on ka nagu meri.

Vot ja sellisesse puhkerajooni ma laupäeval sõitsingi. Erinevate tööde hulgast valisin välja puuriida ühest kohast teise vedamise. Abivahendina kasutasin käru. Ma põhimõtteliselt tean kuidas puuriita laotakse, kuid päriselt ladusin ma seda umbes algklassiealisena vanavanemate pool. Laupäeval aga ma ei saanud nendest puudest sileda servaga riita laduda, sest puud olid erinevad ja sirge on igav. Seega sain lisaks füüsilisele treeningule ka kunstiürituse põneva puuriida valmistamise näol. Kaks ülejäänud sõbrannat, kes sama tööd tegid, olid kunsti loomisega nõus. Päris märjaks saime.

Kui pimedaks läks, sai minust tõeline mees. Nimelt tegelesin mina grilli jaoks puudest söe põletamise ja liha grillimisega. Grillimine on ju meeste töö ja ma avastasin, et ma polegi vist kunagi ise üksinda grillinud. Laupäeval ma seda tegin ja kuna enamus söödi ära, siis võib töö õnnestunuks lugeda. Tütarlapsest kasvas mees!

Nüüd tuleb postituse arvamusosa. Meil oli seltskonnas üks täiskasvanud mees, kes tahtis Eurovisioni vaadata. Kuna kõik teised tahtsid verandal istuda ja süüa-juua-lobiseda, mitte toas telkut vaadata, vaatas ta üritust oma telefonist. Ma siis küsisin temalt, et kas ta ikka teab, et Eurovisioon on peaasjalikult geide üritus ja mida see tähendab, kui ta nii innukalt seda vaatama peab. “Seda, et ma olen tolerantne inimene?” küsis tema vastu. Jah, vot sel hetkel tõusid selle mehe aktsiad minu silmis mitu korda – mehel on hea huumorisoon ja ta on tolerantne. Jee!

Kui ma Nõmmelt tagasi koju jõudsin, laulis parasjagu Timberlake. Kuna ma olen teda peamiselt erinevates filmides näinud, siis muarust on ta paksemaks läinud. Vanemaks ka, see pole oluline, aga nägu oli ümmargusem. Ta laul oli normaalne. Muid Eurovisiooni laule ma ei tea, sest ma vaatasin ainult esimest poolfinaali Pootsmanini ja mulle jäi sealt meelde ainult üks tore  Türgi onu, kes esindas mingit väikest riiki, mille ta ära ostis ja vene mees, kelle mööda seina ronimine oli lahe.

Hääletamine on veel tuhat korda igavam kui sirge puuriida ladumine, seega ma läksin peale Timberleiki magama. Hommikul sain teada, et Ukraina võitis. Mind üldse ei huvita, mida ta laulis, ma riietuse järgi oletan, et punk lugu see küll ei olnud ja Ukraina poliitika on liiga tobe, et ma veel viitsiksin selle muusikalist väljendust uurida.

Vot selline jutt laupäevast. Väga arvamuslugu ei tulnud, aga hääletage ikka🙂

koht1

Reede õhtust üks foto ka. Minu kodukõrtsist. Kuna ma ei tea, kas sõbrants tahab blogisse oma pilti saada, siis tegin tema näost põõsa🙂

Tagged:

4 thoughts on “Mida ma nädalavahetusest arvan

  1. Põõsas 16. mai 2016, 18:39

    No kuna su blogi on vist ainus blogi, mida ma loen, siis hääletasin su antud lingil. Sai täitsa hääletada, jättes kõik muu tühjaks. Aga oleks ma tsipa enne põõsa avastanud, siis võib-olla poleks hääletanud🙂

    Like

  2. Muf 17. mai 2016, 07:02

    Haaletatud!

    Like

  3. Pastakas 17. mai 2016, 21:11

    Ukraina lugu rääkis muide ajaloost, mitte mingist tänapäevahuijoovinast…niiet esimest korda elus ei ole sinuga nõus

    Like

    • Manjana 17. mai 2016, 21:35

      kuskil kirjutati, et 1944 aasta küüditamisest. ma ei tea ise midagi.
      esimest korda elus pole nõus, vot see on küll põnev, aga ma kardan, et ikkagi liialdus. ma siin mõnikord ikka “natuke” liialdan ka.

      Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: