Jessas, kui mõnus kevad! Pesust ka

Tundub, et ma blogin siis, kui ma end eriti mõnusalt ei tunne. Mind ajavad kirjutama rahutus ja rahulolematus. Võimalik, et te pole sellest aru saanud. Elu on õpetanud, et mitte keeegi ei taha sinu halba tuju näha ja targem on end naeratuste taha varjata. Mõnikord naeratan ma nii edukalt, et jään ise ka uskuma, et kõik on hästi. Alles hiljem avastan, et ei tea mida mul tookord nii õitseda oli, tegelikult ju elu peksis parasjagu otsesuunas näkku.

Kogu sissejuhatus on tingitud asjaolust, et praegu on aasta kõige ilusam aeg. Mu ema arvab nii ja ma olen nõus. Kõik puud läksid just lehte ja korraga õitsevad toomingas, kastan ja sirelid. Terve tuba on täis maikellukeste lõhna (klient kinkis)  ja õhtupäike paistab pikalt sisse aknast, kust päikest näeb ainult põhjamaiste pikkade ööde aegadel.

Eelmisel nädalal sattusin Koplisse ja kuulsin seal ööbikuid. Pärast ööbikute ärakuulamist sain ülihead keppi. Kaisusmagamise ja hommikukohviga. Ei, armastust ei ole. Ei, juhuslik ka ei olnud. Ma ei viitsi juhuslikega, ma tahan garanteeritud headuses ameleda.

Sel nädalal sain vähemalt ühe uue kliendi ja neljapäeval sain kokku kolme kliendi ja ühe sõbraga. Tavalistel tööpäevadel kohtun ma umbes 0,2 tuttavaga.

Ma olen iga päev end umbes tund aega aktiivselt liigutanud ja saavutanud normaalkaalu.

Ja ma olen sel nädalal teinud blogisse ainult kaks postitust. Üldse pole kirjutamise tuju tulnud. Ainus järeldus, mida ma teha oskan – kui olen endaga ülimalt rahulolev, kirjutada ei viitsi.

Aga täna teen ühe postituse, sest lisaks raamatupidamisele tegelesin ma ka ühe oma lemmiktegevusega – käisin kangapoes, ostsin hunniku pitse ja õmblesin endale pesu. Ma olen siin varem ka kirjutanud, et mul on pesuga mingi kiiks. Ja pitside-kangaste-paelte-pärlite ostmisega. Mu blogilistist leiab ka ühe pesu blogi The lingerie addict, aga neid kohti on veel, kust ma viimaseid pesutrende vaatamas käin. Ja selliseid asju ei müüda. Või kui müüakse, siis kasukahinnaga. Aga mulle meeldib asju ise teha. Ja nii ma teengi endale ise aluspesu. Endale, teistele ma neid näitama ei kipu. Aga blogilugejatele ikka võib😛

Täna tuli mõte, et peaksin endale suveks pluusi alla õmblema midagi, mis nibusid varjaks. Mulle ei meeldi rinnahoidjad, ma kannan neid väga erandjuhtumitel, kuna need ahistavad hirmsasti ja ei lase rahulikult hingata. Aga nüüd kevadel, kui tuli kätte ainult pluusiga õues käimise aeg, hakkas mind häirima, et läbi pluusi on rinnad ja nibud liiga hästi näha. Ja siis ma mõtlesingi, et vaja oleks väikest pitsist asjandust, mis rinnad ära kataks. Muideks – ma olen rinnahoidja avamisel ilmselt palju kobam kui mõni mees, kuna ma olen nende avamisega väga vähe tegelenud. Seega ei tohi pitsist asjandusel olla mingeid kinniseid, vaid see käib üle pea. Vot ja sellise ma õmblesingi, nagu piltidel näha. Kuna ma ei tahtnud endast paljastavaid pilte teha, siis võite mu b-korvi vaid kunstilises fotos vaadata. Muidu ei saa üldse aimu, kuidas see seljas võiks olla. Ja teine pilt on niisama sinisel alusel.

1h2h

Alumisel pildil on värv natuke liiga kollane, tegelikult on ta suhteliselt ihu värvi nagu ka ülemiselt pildil. Selle eseme omahind on umbes 20 senti, kuna praegu on Abakhanis pitsid 6 eurot KILO.

Muideks, üks mu 22-aastane tuttav, kellel on C-korv rääkis, et ta on ka end vaikselt ilma rinnahoidjata käima harjutanud ja ostis paar spordi rinnahoidjat, et nii on ikka palju mugavam. Mu rinnahoidjate kahjulikkuse propaganda kannab vilju!

PS! Jep, see postitus on ühtlasi kevadine kompliment minu meeslugejatele😀

Tagged:

%d bloggers like this: