Kuidas 40ndates on tšill ja prillid ei lisa seksikust

Õhtulehes on jutt, mida üle 40-aastased naised ei tohiks enam selga panna, kui nad tahavad, et neid tõsiselt võetaks. Ma olen juba nii palju üle neljakümne, et eile valetasin, kogemata, ühe blogi kommentaaris endale selle vanuse, mille ma alles suve lõpuks saavutan. Sest suurem vanus on oluline. Eriti naistel. Meestel ka, aga teist moodi. Mehed muutuvad vananedes aeglasemaks ja aeglus mõjub soliidselt. Mingi hetk muutuvad nad nii aeglaseks, et see pole enam soliidne, vaid annab rauga mõõdu välja. Naistega nii ei juhtu. Kõigi meestega, muidugi, ka mitte.

Naised saavad vanemaks saades lahti probleemist, et mida ma kõike ma teha ei tohi ja mida küll teised minust arvavad. Seepärast on artiklid teemal “Mida ma peale 40-aastast sünnipäeva enam selga ei tohi panna” paljas meelelahutus, sest keda huvitab. Kui nooremast peast naised kogu aeg põevad, et kas ikka näen piisavalt fotogeeniline välja ja kas minu kaalunumber mahub mingisse ettenähtud piiri, siis alates 40ndatest saab selgeks, et 20-aastastega enam välimuses ei võistle ja kaalu langetamine on neile, kes mõnusalt elada ei armasta. Elu nautlemine versus enda piitsutamine jääb võitjaks nautlemine. Või siis tekib tahtmine hullumoodi sportima hakata, kuna see tekitab samuti mõnuhormoone.

Jah, ega kõigi naistega täpselt nii pole, aga ma küll ei mõista, miks ma peaksin muretsema teemal, et keegi mind tõsiselt võtaks, kui enamus inimesi on minust nooremad ja nad automaatselt võtavad mind tõsiselt. Isegi siis kui mul on seljas tekstiga t-särk ja lõhkised teksad. Ausõna. Juba vähemalt terve aastakümne pole keegi üritanud mind bussis istekohta vabastama sundida😀

Ma mäletan, et 20-aastasena ma mõnikord kandsin prille. Mul olid klaasid -0,5 vist, et kogu aeg ei olnud vaja. Ma panin prillid ette, kui ma tahtsin, et mind tõsiselt võetaks. Umbes 30-aastasena läks mul nägemine ise korda. Nüüd hakkab mul nägemine jälle uuesti untsu minema ja ma ei taha endale prille, sest tundub nagu nüüd oleksid need lõplikud. Et ma tunnistaksingi end vanaks ja pimedaks. Soliidsusest pole siin enam mingit juttu. Lühinägelikkusel ja soliidsusel pole minu silmis enam mingit ühisosa.

Üks kummaline pluss prillide kandmise poolt on vahepealse aja trend, kus mõned inimesed pidasid prillide kandmist seksikaks. Trendikad inimesed kandsid 0-klaase. Vot seksikusega on 40-ndates ka pisut teisiti kui nooremana. Aga ma ei oska seda hetkel veel analüüsida. Igatahes kannan ma lühikesi pükse või miniseelikut siis, kui ma olen nii piisavalt aseksuaalses tujus, et mu välimus mind ennast segadusse ei ajaks. Väljakutsuv välimus pole kindlast väljakutse. Pigem vastupidi. (20-aastase tüdruku seksikas välimus pole samuti väljakutse, aga 20-aastane tüdruk ei taha niikuinii seksi seksi pärast). Ja prillid on kehva silmanägemise näitaja ja ei midagi muud.

2007

Otsisin endast prillidega pilti, aga ei leidnud. Aga leidsin sellise pisut hirmutava portree aastast 2007, kui mul olid pikad juuksed. Inimese olemus ja lugu tema ümber teevad inimese tõsiseltvõetavaks või niisama rõõmurulliks. Kui ma räägiksin, et see foto on tehtud vaimuhaiglas, oleks lugu kohe teine kui lihtsa elutoa selfiga.

Tagged:

9 thoughts on “Kuidas 40ndates on tšill ja prillid ei lisa seksikust

  1. ebapärlikarp 24. mai 2016, 15:20

    Kuigi sa siin pildil näed välja nagu Mona Lisa😀, siis kahju, et juuksed oled maha ajanud😦

    Like

    • Manjana 24. mai 2016, 16:11

      juustel on hea omadus uuesti kasvada, ma just praegu tegelen selle protsessiga, eks vaatame, milllal jälle ära tüütab.

      Like

  2. Kati Maarika 24. mai 2016, 19:06

    Olenemata vanusest saab ise ka palju ära teha, vanus on ainult number ja ei tohiks mitte kuidagi langetada inimese saavutusvõimet, vastupidi aegamööda inimene saab targemaks! http://omg.ee/kuidas-fotodel-hea-valja-naha/

    Like

    • Manjana 24. mai 2016, 20:02

      Need fotodel poseerimise soovitused on päris naljakad umbes sama naljakad kui nood õhtulehe riietumissoovitused😀 Pakun, et Kati on alla 30-aastane?

      Like

  3. Maia 24. mai 2016, 19:48

    Kui mina ületasin 40 piiri, siis küll ei kirjutatud kusagil, mis selles vanuses sobib ja mis mitte. Aga võib olla ma ei mäleta ka, sest see oli juba päris ammu.
    Kuid enesekindlust tuli kindlasti juurde, kuna hakkasin oma miinusprille igapäevaselt kandma.

    Like

    • Manjana 24. mai 2016, 20:03

      need vanuse järgi ahistamise kirjatükid ongi pigem viimase kümne aasta trend, kus ajaleheruum tuleb täita juttudega, mis inimesi lihtsalt närvi ajaksid, aga mingit uba ei sisaldaks.

      Like

  4. Jaanika 24. mai 2016, 22:13

    Ilusad põsesarnad. Nagu mul.🙂

    Liked by 1 person

  5. w 24. mai 2016, 22:16

    Inimestel on liiga palju mugavusi ja kõht liiga täis, et selliste lollustega tegeleda.

    Vaatasin siis ka artiklit – pole eluski midagi loetletutest selga toppinud, va katkised teksad, aga katkiste kohtade alla oli must riie õmmeldud (juba tehases).
    Prillide üle ma ei mõtle muul juhul kui nad kadunud on, nt väga unisena ebaharilikku kohta jätsin.

    Kuidas osta sisustusega harmoneeruvat prussakalõkse ning kuhu neid paigutada? Kas toote värvierinevused mõjutavad ka efektiivsust?

    Like

    • Manjana 24. mai 2016, 22:19

      jeeh, prussakaid mul pole, aa kui kunagi olid, siis tuli lõks sinna panna kus nad ringi jooksevad, elementaarne, watson. meil olid kraanikausi all, seal kus hiirelõkski.

      Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: