Kuidas töökasvatust õpetatakse?

Inimesed on juba jupikese aega bloginud, mille arvelt nad raha kokku hoiavad ja kus mitte. Ma mäletan end nii laristaja kui koonerina. Kõik sõltub sissetulekutest ja kui palju sellest kohustuslikus korras tuleb ära anda. Kui ma olin vallaline ja teenisin hästi, meeldis mulle kalleid asju osta. Raha ju oli, miks mitte. Hetkel teenin ma kuuarvestuses vähem kui kulutan ja seepärast ei tõuse käsi ka kalleid asju ostma. Kuigi mul raha ju tegelikult on, sest korralik raamatupidaja omab alati finantsilist puhvrit rasketeks aegadeks. Muarust on koonerdamine patt, aga kui peab vastutama veel kellegi eest, ei saa ju viimase sendini kõike ära raisata.

Enamus asju, mida ma toidupoest ostan, valin allahindluse või kõige odavaima hinna järgi. Tavaliselt on enamlevinud kaubagruppides alati ühele asjale odavam pakkumine. Kuna ma ostan ainult tooraineid, mitte valmistoite, siis ei tähenda odavam hind halvemat kvaliteeti. Tihtipeale pakutakse odavama hinnaga mõnda uut toodet. Ma olen niimoodi ostes häid uusi kaupu leidnud, mida hiljem olen ka normaalhinnaga ostnud. Näiteks Rukkisepik. Minu arvates parima lõhna ja maitsega sepik. Leibadel pole erilist vahet, kõik on omamoodi head, aga sepikud mulle küll kõik ei maitse.

Kuid lastele kulutamine on mitme otsaga asi. Ma kellegi blogist lugesin näidet, et keegi pani oma maja panti, et laps saaks väljamaale näitlejaks õppima minna. Väga ekstreemne näide, muarust. Mul üks tuttav ema õppis endale uue oskuse, millega saab raha labidaga kokku lükata (ilusüstid), et laps välismaale kooli panna. Mul on aastake jäänud, kui ma tahan selles võistluses hea ema tiitlit välja teenida ja mul jääb see tiitel küll saamata. Mul pole vähematki aimu, kuidas aastaga rahaauk leida. Õnneks ta ei taha välismaale õppima minna, piisab kodulähedasest ülikoolistki, aga ikkagi. Peale gümnaasiumit lõpevad kõik lastetoetused ja alimendid ära ja siis haigutab mu eelarves kena auguke. On muidugi väike võimalus, et minust saab kuulus näitleja, keda võib igas võimalikus reklaamklipis näha. (Huvitav, kuhu see r-kioski reklaam jäi, kus ma tervelt 25 eurtsi sain). Mulle piisaks iga kuu lisaks vähem kui tuhandest eurostki.

Üritasin lapsele entusiastlikult rääkida, et äkki ta läheks ise suveks päristööle. Ta nagu isegi tahtis, tundus mulle eile. Ta käis talvel kooli kõrvalt tehnikaülikoolis progemiskursustel, tal on selle värgi peale nutti. Eelmisel suvel ta korjas tuttavate juures mustikaid. Sel aastal pidavat mustikatega kehvasti olema ja sinna metsa tööle ei saa. Kui ma täna tema käest läksin üle küsima, et kas ta rääkis isaga sellest, et too küsiks oma tuttavatelt it-tüüpidel, kas kuskil ei taheta suveks arvutisõbralikku töötajat, küsis laps vastu, et kas ma vihkan teda. Ma üldse ei vihka. Ma ju ei sunni teda ju kõrtsi joodikuid teenindama, kuhu enamus temaealisi linnas tööle satub. Ma arvasin, et äkki talle meeldiks tööl käia. Kuigi korraks tundus, et mingi värk tal selle töötahtega ikkagi oli.

Ma käisin kooli ajal igal suvel tööl. Ma ei mäleta, kas see mulle meeldis. Kõplamine oli ikka suht nüri töö küll ja ega saadav raha ka eriti suur polnud. Aga miks ma iga suvi siis tööl käisin? Sügisel oli kartulikorjamine kohustuslik, suvel kõplamine ei olnud kohustuslik. Maal ei kaasnenud töötamisega ka mingit erilist lõbutsemist. Kõplasime, sõime lõunat ja läksime koju tagasi. Imelik.

Ja nüüd ma ei teagi kuidas hea ema tiitlit välja teenida. Et kas ma peaksin otsima rahaauku, või püüdma 18-aastast last veenda, et ta peaks ikka suveks tööle minema. Töökasvatus on ju ka osa vanemlikest kohustustest. Kus need õpikud on, kus lapsevanemaid lapsi lõplikule iseseisvusele tõukama õpetavad? Ta oma kooliasjade tegemise ja hommikuse tõusmisega on terve kooliaja (väljaarvatud esimeses klassis hommikuse tõusmisega) ise hakkama saanud, enamus lapsevanemaid on juba selles faasis põrunud, kuidas küll seda viimast faasi edukalt läbida?

kaktus

Kõik panevad blogidesse pilte kevadisest loodusest. Ma kogu aeg võtan hoogu, et haaran kaamera ja lähen ja pildistan, aga noo ei õnnestu. Ma pildistasin hoopis oma tubast kevadlille, mis õitsema läks. Ta pole eriti iseseisev, ilma (pesemata) aknale toetumata oleks ta täiesti küliti.

Tagged:

18 thoughts on “Kuidas töökasvatust õpetatakse?

  1. w 2. juuni 2016, 20:18

    a) Töö on ikka hea.
    Ma ise enne täiskasvanuiga palgatööd ei teinud (isa küsis “milleks – ma ju annan sulle raha” ja oleks vist solvunud). Mis oli viga, sest kellegi heaks töötamine on kohati päris jälk e võib vägagi motiveerida mõtlema, kuidas sellest “hirmust, armust ja sõltuvusest” e lõast pääseda.
    Mida varem mõtlema hakata, läbi subjektiivse kogemuse, seda parem.

    Muidu võib lõpetada Perekooli kontingendi hulgas, kes uhkustavad kui vähesega nad hakkama saavad ega mõista, mida üüratu 600 netoga inimesed oigavad. Aga kui meil ei oleks orjaturu kultiveerijaid … mis siis küll saaks.

    Kõrts või Uberijuhi amet olekski hea profülaktika, khm.

    b) Jaekaubanduse allahindlused peamistes gruppides ei ole väga üksi kui tegemist on kuukampaaniatega. Poed kopeerivad üksteist, konkurendid kopeerivad üksteist – eestlane on üllatavalt kampaaniausku rahvas, kampaania võib su kauba 4-5x tavalisest enam müüa.
    Päeva- või nädalalõpupakkumised on “üksi,” (või kaupluste lõikes erinevatel päevadel) + kliendilehe tooted on veidi teine muusika e sealt vbla näed, et Salvestil on mingi ale… a vaata poes, Põltsamaal on ka.
    Kvaliteediga ei ole sel tõesti midagi pistmist ja kui antud toodet nagunii tarbid, võtagi rohkem.

    c) Ilusüstid? Kas tänapäeval saab ilma elementaarse med (õe) hariduseta liht kursustega? “Vanasti” ei saanud, sest inimest botoxi, stylage v mesoga torkides on vaja üsna hästi anatoomiat tunda ning ma tean ühte med haridusega proffi, kes ka “väriseb,” sest palju võib valesti minna ja … labidaga maksad kohtukuludeks kui midagi p…se läheb.

    Like

    • Manjana 2. juuni 2016, 20:32

      c. tal oli õe haridus ja opiõe töökogemus, aga haiglas ju ei maksta nii palju.
      a. ma oma lapsega profülaktika mänge ei saa, ta on nii armsake

      Like

      • w 2. juuni 2016, 23:04

        ok, siis c) osas on elementaarne kord säilinud ja äri nimel inimeste elu ja välimuse rikkumisega äri nimel vabalt mängida ei lubata – positiivne.

        a) profülaktika võib olla parem kui reaalšokk, aga ma siin ei targuta, ma ei tunne sind ega sinu last, ju sinu kogemus ja kõhutunne on ses osas lõpeks õigem ja efektiivsem kui minu laia plaani arvamus.

        Like

  2. Nell 2. juuni 2016, 21:25

    Mina käisin kooliajal tööl nii palju, et korjasin maasikaid ja vanemana kurke. Kuna elasin maal siis nt jäätise müümiseks igapäevaselt linna vahet sõitmine oleks enamiku teenitust ära söönud. Aga sellest korjamisrahast jagus piisavalt, et sügiseks kooliasjad (riided) osta ja jäi nänni jaoks ka. No riided ja kooliasjad olid üldiselt niikuinii vanemate finantseeritud aga oma raha eest oma maitse järgi asju osta oli kuidagi mõnus. Ülikooli kõrvalt tööl ei käinud, elasin ühikas (oli odav) ja muudeks kuludeks oli kindel summa kuus. Kui selgus, et vanematel pole võimalik toetada siis võtsin õppelaenu ja sain kenasti arved makstud ja elatud.
    Ega mind tööle ei sunnitud aga need mõned nädalad kurgikorjamist oli mõnus vaheldus suvepuhkusele.
    Mina ostan teatud kraami (vetsupaber, pesugeel, hambapasta, kassitoit, suhkur, makaronid jne) ainult siis kui on soodukad ja sellise koguse, et järgmise soodukani välja veaks. Ei näe mõtet maksta rohkem kui saab odavamalt (ja kapis on ruumi).

    Liked by 1 person

  3. Klari 2. juuni 2016, 21:40

    Ma hakkasin suviti tööl käima umbes siis, kui ma 15-16 olin, aga ma enam ei mäleta, kas kästi või tahtsin ise. Samas puudub mul igasugune põllumajanduslik kogemus, minu töö oli alguses leti ja pärast kontorilaua taga.

    Praegu näen ma juba aastaid seda, kuidas tulevad tööle (tootmisettevõttesse) mingid vennad, keda meie majas piimalõustadeks kutsutakse, neil pole mingit arusaama sellest, misasi see töö on ja millega seda süüakse. Aga raha tahaks küll saada. Ja nad on ikka päris hämmingus, kui selgub, et selle raha saamiseks ei piisagi ainult sellest, kui hommikul liini peale kohale ilmuda.

    Teisalt, meie firmasse on aeg-ajalt suviti noori ka tööle võetud mingeid lihtsamaid asju tegema (tavaliselt on need oma töötajate lapsed). On kuulda olnud, et mõnele on see kogemus mõjunud väga kainestavalt, ja laps on otsustanud korralikult edasi õppida, sest väljavaade lõpetada tootmisettevõttes liinitöölisena ei ole tänapäeva noorele eriti äge tundunud. Mis on muidugi väga hea. Ja ühtlasi ka väga halb, sest meil on suur tööjõupuudus ja keegi ikkagi võiks seal liinide peal selle töö ära teha…😀

    Ühesõnaga ma olen väga selle poolt, et noored inimesed võiks töökogemust omandada, et hilisemas elus, kui tulebki PÄRISELT hakata tööd tegema, see shokk nii suur ei oleks.

    Liked by 1 person

    • w 2. juuni 2016, 23:21

      Sellist mõistet nagu tööjõupuudus ei eksisteeri.
      Kel “eksisteerib,” sel on töötaja vahend kasumi teenimiseks, lihtsalt vahend, nagu klammerdaja, arvuti, auto vms … mitte inimene.

      Ja just sellised tööandjad võiks näha mündi teist külge, et ka töötaja ongi kaup, nagu kõik muu.

      Kui kütusehind tõuseb, ei ruiga ju keegi bensu- või diislikriisist. Kas loobud sõitmast või maksad rohkem. Kauba eest. Puudus ja kriis on siis kui tankla tühi.
      Töötajaga sama – mingit puudust ei ole, liht kauba hinda ei soovita maksta.

      Like

      • Klari 3. juuni 2016, 09:04

        Jaa, väga õige – kuigi ma arvan, et meie linnas on siiski ettevõtteid, kes VEEL madalamat palka maksavad, kui see, kus mina töötan…. ma ARVAN… ma ei tea, võibolla Maxxxima…. on kuulda, et juba ka McDonaldsis teenitakse rohkem kui meil.

        Kohalikku “tööjõupuudust” leevendatakse Läti renditöötajatega. Neile saab veel vähem maksta nimelt. Ega’s rahvusvaheline suurkontsern pole mingi mittetulundusühing!

        Like

  4. marca 2. juuni 2016, 22:47

    Jube, millega mul veel rinda tuleb hakata pistma….kauges tulevikus.
    Ise tööl ei käinud enne kui ülikool lõpetatud sai, sest isa ütles, et tööl peab niikuinii terve elu käima. Eks tal oli võimalus toetada ka, elasin vanematekodus. Hoolimata sellest olen õudne kooner. Aga enda lapsed, no need võiks ju ikka ise teenima hakata🙂
    Tööga on mu meelest see asi, et see peab meeldima, muidu on ikka õudne piin. Kahjuks on palju töid sellise iseloomuga, et need meeldivad väga vähestele (igasugu liinitöö jms). Seetõttu ma vist olen ka inimene, kes on nõus haridusse panustama. Hariduse omandamine töö kõrvalt on jälle raske.
    Praegu lohutan end mõttega, et mõtlen sellele nii kümne aasta pärast uuesti…

    Liked by 1 person

  5. ritsik 3. juuni 2016, 00:00

    Ma olen rohinud EÕM-is, asutusi koristanud ja emal tehases abis käinud.
    Oma lastest ainult vanim käib ja sebib tööotsi – sekkaris müüb vabadel päevadel, filmifestivalil on piletikassas jne. Kaks nooremat ootavad, et hea, lihtne ja tasuv töö neile ise uksele koputaks, aga näe, senini pole koputanud.

    Like

    • Manjana 3. juuni 2016, 00:30

      aa kuidas see vanem ise töö otsimise peale tuli?

      Like

      • ritsik 3. juuni 2016, 19:30

        Ma ei tea, mina ei käskinud😊. Ta on lihtsalt avatuma loomuga kui nooremad. Algul käis siin-seal vabatahtlikuks, siis juba kutsuti raha eest.

        Like

  6. ... 3. juuni 2016, 00:04

    Olin muidu küll linnatüdruk, kuid kõik suved veetsin maal (muidugi mitte vabatahtlikult) ja esimene nö palgaline suvetöö oli siis, kui olin vist 9-aastane. Korjasime viljapõllult kive. See oli tore vaheldus, sest muidu oleks pidanud niikuinii vanavanematele abiks olema ja sealt sai vähemalt uusi sõpru ning oli kohe lõbusam. Alates keskkooli lõpuklassist käisin ikka iga suvi kusagil tööl (siis küll juba mitte enam maal). See ei takistanud üldse muid rumalusi tegemast. Töötamine oli siis selline tore aja veetmise viis. Mida üldse teevad suvel need noored, kes tööl ei käi?

    Like

    • Manjana 3. juuni 2016, 00:30

      arvutis istuvad, nagu ülejäänud vaba ajagi🙂 klassikaaslased pidavat vabal ajal lihtsalt jooma, mu laps joomist ei poolda.

      Like

      • ... 3. juuni 2016, 00:48

        Tööl on ju hulga huvitavam. Sain suuresti tänu neile uutele tutvustele, otse koolipingist, oma erialasele tööle.

        Liked by 1 person

  7. ebapärlikarp 3. juuni 2016, 10:56

    Kas töökasvatust on ERALDI vaja? Ma olen alati mõelnud, et kui inimene on normaalsete väärtushinnangutega ja kohusetundlik ning samas vaimus kasvatanud ka oma last, siis see tuleb automaatselt kaasa. Mul ja mu õel küll tuli😀

    Like

    • Manjana 3. juuni 2016, 13:29

      ma ka ei tea, aeg-ajalt tekivad mõtted, et äkki peab ikka kuidagi Kasvatama ka

      Like

  8. Kissu Blogib 3. juuni 2016, 17:49

    Las hoiab workabit’il silma peal – ehk jääb miskit silma, samas saab ise kindla kohustuseta raha teenida – ehk hakkab meeldima.

    Liked by 1 person

    • Manjana 3. juuni 2016, 17:56

      see on hea mõte – sisaldab ainult arvuti taga istumist🙂

      Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: