Vanus ja haigused. Kuidas jääda kurdiks.

Kõrge vanusega seondatakse igasuguseid erinevaid hädasid. Tihtipeale öeldaksegi, et üks või teine haigus tuli inimesele ligi tänu tema kõrgemale vanusele. Mõnes mõttes on erinevate haiguste tekkimise süüdlaseks vanuse pidamine õigustatud, kuid tihtipeale on seos vaid kaudne ja tegelikuks haiguse põhjustajaks on inimene ise. Kui nüüd keegi arvab, et ma hakkan süüdistama suitsetamist, joomist ja muid lõbusaid tegevusi, mida arstid tõsise näoga  nimetavad, te eksite. Mulle meeldivad hoopis need teooriad, kus pea kõikide haiguste põhjused on kinni inimese mõtlemises. Kõik, keda selline idee närvi ajab, ei peaks edasi lugema.

Eile näidati Radaris lõiku kuulmise kaotanud vanemast naisest. Kuulmise halvenemine vanemas eas on päris levinud nähtus. Tihtipeale on kuulmise halvenemise põhjuseks see, et inimene ei suuda enam kiiret teksti jälgida ja ta kuuleb küll, aga ei saa aru. Näiteks oli minu vanaisaga nii. Teised sugulasid rääkisid temaga kõvema häälega, kuna mul on loomulikult päris kõva hääl, proovisin ma aeglasemalt rääkida. Ja siis ta sai minust aru. Ma räägin muidu päris kiiresti.

Kuid tihtipeale on inimesed oma kuulmise kaotamises ise süüdi, sest neid ei huvita kuulamine. Kui te eile Radarit vaatasite, siis see naine ütles mille mittekuulmine oli talle kurdiks jäädes kõige olulisem: ta ei kuulnud enam omi samme ja merekohinat. Ta ei maininud teisi inimesi.

Palju teie teate inimesi, kes räägivad, et teised inimesed on nii rumalad? Et poliitikud räägivad telekas ainult rumalat juttu ja naabrinaine on lollakas ja töökaaslased ei oska ka millestki muust kui igavatest asjadest rääkida? Mida sellised inimesed teevad, kui neile teiste jutt ei meeldi? Nad püüavad seda mitte kuulda. Nad vaatavad telekat, aga ei kuula, mida seal räägitakse. Samamoodi käituvad nad teiste inimestega. Nad teevad näo nagu kuulaks, aga tegelikult ei kuula. Endal on ju palju rohkem toredaid mõtteid, mida samaaegselt veeretada.

Mu emal on naabrinaine, kes kuuleb ainult neid jutte, mis on talle huvitavad. Muidu ta teeskleb päris kurti inimest. Ta isegi ei tee nägu, et kuuleb, kui keegi midagi tema jaoks ebameeldivat või igavat räägib.

Mõni alustab mittekuulamise õppimisega juba kooliajal. Paljud inimesed lülitavad oma kuulmise alati välja, kui midagi kuulama peaks ja tavapäraseid asju nagu enda sammud või merekohin pole nad kunagi jälginud. Kuna inimene kuulata ei soovi, siis tuleb kuulmine käsutaja soovile vastu ja lõpetab vaikselt oma tegevuse ära. Nii nagu lihased kärbuvad ära, kui inimene voodirežiimile jääb.

Kindlasti on võimalik kuulmist ka mingi haiguse tagajärjel ära kaotada, kuid ka haigused tabavad inimesi siis, kui nad on mingi hoiatuse tähele panemata jätnud ja teevad ikkagi endale või teistele kahjulikku tegevust edasi. Haigus on kiire võimalus inimene rivist välja lüüa, kui ta kergemaid hoiatusi ei märka. See, et haigekassa ei maksa haiguspäevade eest või tööandja tahab vabaneda inimesest, kes on liiga tihti haige, ei ole piisavad põhjused, et pisikese haigusega edasi rabeleda. Või milline on piisav põhjus end ribadeks rabeleda?

lilled

Selle jutuga tahtsin ma öelda, et tasub end jälgida.  Vanusega saab inimene põhjendada ainult seda, et ta on targem, sest ta on kauem elanud kui noored inimesed. Alati kui üritatakse vanuse selga midagi negatiivset veeretada, on tegelikult inimene ise oma probleemides süüdi. Samuti on inimene ise süüdi, kui ta vanemaks saades end rumalaks peab. Õpitud abitus on mingis mõttes tarkus, kui eesmärk on loll näida. Lolluse vastu aitab õppimine ja ka õppimisoskus väheneb, kui seda ei kasuta, aga päriselt ei kao kuskile.

PS! Mulle ei meeldi kõrvaklapid ja kõva muusika, seega ma ei tea, miks inimesed neid kahte armastavad ja kuidas see kuulmisele mõjub.

Tagged: ,

21 thoughts on “Vanus ja haigused. Kuidas jääda kurdiks.

  1. Klari 8. juuni 2016, 16:07

    Minu kuulmine on tänu mu valju muusika armastusele ja väga ohtratele kontserdikülastustele küll kehvemaks jäänud. Ma arvan. Sest et olukord, kus normaalne kuulmine taastub kaks päeva pärast pidu, ei saa kuidagi tervisele hea olla🙂 Ja arvestades seda, KUI palju kordi mu elus seda juhtunud on, siis ei ole siin ka midagi imestada.

    Like

    • Manjana 8. juuni 2016, 16:10

      kaks päeva :O see on ikka jube kaua, hea et ikka taastub. sind ei hirmuta kurdiks jäämine?

      mul tavaliselt kohiseb ja vilistab kõrvus, pärast seda kui ma lihtsalt väljas käin ja tavaliselt on kõrtsis ikka muusika ja palju inimesi ja müra, aga see on hommikuks alati kadunud.

      Like

      • Klari 8. juuni 2016, 16:15

        ei hirmuta, siiani pole ju jäänud🙂 okei, see kaks päeva oli natuke üle pingutatud. päris nii hull see asi ei ole. ja tuleb tunnistada, et viimastel aegadel on helitehnikute tegevus ikka ka juba niipalju tasemel, et mingit suvalist müra ja vilistamist ja ootamatuid feedbacke enam ei esine nii naljalt kui üheksakümnendatel…

        Like

  2. Elviina Ikonen 8. juuni 2016, 16:43

    Igasugu teoriaid liigub ringi, näiteks bioloogilisest east, hakkab ju inimene vananema juba pärast kahtkümmet, kuue/seitsme kümneselt kudedes esineb juba palju mutatsioone ja nad ei taastu, sealt need vanadusega tulenevad hädad tulevad. Kes ei kuule, kes ei näe, kel kukuvad hambad suust. Liigesed valutavad, mälu halveneb, rääkimata mitmetest lihaste haigustest. Aeg kulutab kõike ja kõiki.

    Like

    • Manjana 8. juuni 2016, 17:07

      kogu minu postitus rääkis just vastupidisest. et kõik, mida inimene ei kasuta, see ka enam ei tööta ja vanus ei puutu asjasse, vanus on ainult vabandus, inimene hakkab vananema kohe sünnihetkest alates, mitte peale 20. eluaastat.

      Like

  3. juhuslik mööduja 8. juuni 2016, 16:45

    Mnjah. Mina tundsin 20-aastaselt, et minuga on midagi korrast ära. Mingeid riskikäitumisi või valesid eluviise ei olnud, olin viks ja viisakas tudeng. Esimene arst ütles, et minge mehele, läheb korda. Teine arst andis oma käekotist tabletid, mis pidid mu peaaegu ära tapma. Kolmas ütles, et teil on kasvaja, neljas, et ärge muretsege, kasvajat pole, võtke natuke aega rohtu, siis sünnitage, kõik saab korda. Viies ütles, et teil on depressioon, algset häda ravida pole vaja. Ja nii edasi. Vahepeal oli hea ka olla ja noh, seltskonnaelu ja muud tegevused ei lasknud igapäevaselt arstide vahet joosta. 30-aastaselt leidsin lõpuks arsti, kes mind ära kuulas ja ravi määras, aga oli juba hilja. Elusat last ma ei sünnita võib-olla mitte kunagi ja kuulmislangus on kah vägev. Tuleb välja, et mõnel juhul on (isetekkelised) hormooni- ja sisekõrvaprobleemid omavahel seotud, mina olen see mõni juht. Nüüd ma enam ei kuula jah, vähemalt telerit mitte – ei jaksa pingutada. Muidu olen eluaeg inimesi ja asju kuulanud, aga näe, 40-aastaselt pole mõnel juhul enam ka kuuldeaparaadist kasu. Arstide juures, muide, ma enam ei käi, kui just surm silme ees ei tundu olevat. Kui välja arvata asjaolu, et pean müüjaid ja muidu juhuslikult kohatud inimesi paluma kõiki asju korrata, sest ma paistan liiga noor, et poolkurt olla, on elu väga ilus. Lapsed mul siiski on, ainult et nemad sünnitas keegi teine ja mina sain nad nii-öelda valmis kujul lastekodust. Väga tore on ja ma ei lähe üldse närvi, kui nad teises toas lärmavad, sest natuke detsibelle mind ei sega.

    Like

    • Manjana 8. juuni 2016, 17:21

      ma käin küll iga aasta arstide juures, hambaarstil näiteks ja günekoloogi juures kontrollis, kuigi mul pole mingit plaani sünnitada. enda eest hoolitsemine tähendab ka seda, et ennast tuleb kontrollida varem kui päris haige olla. kui juba haige olla, siis ei aita ei arsti ega püssirohi, siis ei saa ju tagantjärgi arste süüdistada. surm ei tule tavaliselt ühe hetkega, enne on ikka aastaid valusid, kui enda eest ei hoolitse.

      seal Radaris näitas kuidas tänapäeval opereeritakse kuuldeaparaat pea sisse ja hakkab kuulma. mu teada saab tänapäeval hiljem tekkinud kurtust parandada. juu Teid kurtus ei sega, kui pole parandamisvõimalusi uurinud?

      Like

  4. marca 8. juuni 2016, 21:30

    Ma kuulan igal tööpäeval päris mitu tundi kõrvaklappidest kõva muusikat ja näen (kuulen? mõistan?) seda küll, et ega see hästi ei mõju. Kasutan oma kuulmist teatud osas üle, aga samas mulle meeldib ja ma ei taha loobuda. Rääkigu teised siis lihtsalt kõvemini🙂 Mul seda asja ka pole, et ei tahaks teisi kuulata, uudishimulik olen🙂

    Like

    • Manjana 8. juuni 2016, 22:03

      aga sa kujutad ette et kui näiteks 10 aasta pärast enam ei kuulegi midagi? et päriselt see mõni aeg kõvasti muusika kuulamist kaaluks ülesse vanema ea vaikuses? mulle meeldib lisaks tuttavate jutule ka võõraste inimeste jutte pealt kuulata, kaugemalt, siis peab eriti kuulmist teritama.

      aga mida mina tean. mu laps ostis just uued kõrvaklapid. jube hea saund tuleb sealt ikka. aga ma ei saanud nendega eriti kaua kuulata, sest selgus, et mulle meeldib kaasa laulda, aga nende kõrvaklappidega ei saa, sest ma ei kuule ennast. ja nii ma ei tahagi endale kõrvaklappe. ma ei tea kui kõvasti laps sealt muusikat kuulab. peaks vist ka muret tundma. aga talle meeldivad kõrvaklapid, tal läheb neid nagu leiba.

      Like

      • marca 9. juuni 2016, 10:16

        Muidugi ei kujuta. Eks ma ikka loodan, et “minuga vast ei juhtu”, see on ju nii inimlik – äkki läheb see kopsuvähk minust ikka mööda, äkki minu maksaga ei juhtu miskit, äkki mul ei tule melanoomi jne. Tegeleme asjaga siis, kui see käes on. Töökaaslane just rääkis, et tema kirgliku suitsetajana käib iga aasta kontrollis ja kui siis seal korras on, laseb rõõmsalt edasi – kui enam korras pole, eks siis vaatab, mis teha annab.
        Samas käisin töötervishoiu koolitusel ja seal käidi välja mõte, et muusikat mängivad kõrvaklapid tuleks töökohtadel üldse keelustada. Selle poolt ma ka ei ole, ikka kole nanny-state´ks läheb niimoodi kätte kui kõik seaduste tasemel ära reguleerima peab. Peaasi, et inimene ise millegi eest ei vastuta, muidu äkki kaevab veel töökoha kohtusse vms. See justkui sillutaks teed Ameerika tüüpi elule, kus kohe saab kohtusse kaevata kui pole must-valgel hoiatust või keelumärki juures.

        Like

        • Manjana 9. juuni 2016, 12:31

          suitsetamine on sõltuvushaigus. ma jälle, aegajalt, suitsetan … enamus kes selle kätte jäävad, ei vabane elu lõpuni. muusika kuulamine ei tohiks nii suur sõltuvus olla kui nikotiin.
          mulle küll on mõjunud jutud nahavähist, mind üldse ei tõmba solaariumisse või päevitama. pealegi teeb päevitamine naha vanaks ja koledaks.

          see inimene, kes sellise imelikku mõtte välja käis, oli küll üks naljanurr. paljudel töökohtadel on kõrvaklapid kohustuslikud, et oma kuulmist müraga mitte rikkuda. reguleerida saab kõrvaklapitootjaid, et nad ei teeks klappe, millest on võimalik saada niisugust muusikat, mis võib pikaajalisel kuulamisel kahjustada kuulmist. või peaks kõrvaklappidel olema kaasas juhend et kaua võib. teoreetiliselt peaks sellised seadused juba kehtima. müra ja kuulmise seosed peaks päris hästi uuritud ala olema. isegi mu laps tegi sel teemal oma kooli uurimustöö.

          Like

        • marca 9. juuni 2016, 13:40

          Jah, seal oligi see teema, et nende kõrvaklappidega, millega end tööstusliku müra eest kaitstakse, kuulatakse mõnikord ka muusikat, lisaks siis veel need tavakõrvakad, millega kontoris meeleolu parandatakse – et inimesed ei kuula hoiatusi ja muudkui naudivad muusikat, lihtsam oleks lihtsalt ära keelata.

          Like

        • Manjana 9. juuni 2016, 13:45

          jah, oleks vaja ühte väga konkreetset seadust – seadus, mis keelaks inimestel kõikide asjade nautimise väljapool oma kodu nelja seina. ja kodus peaks ka olema konkreetne nimekiri asjadest, mida tohib nautida ja mida peab lihtsalt kalanäoga vahtima😀

          Like

    • Klari 9. juuni 2016, 09:22

      mina kuulan ka tööpäeva jooksul kõrvaklappidest väga palju muusikat, sest ma lihtsalt ei suuda valusalt rumalat tibide pläma kuulata (avatud kontori rõõmud). vahel ma olen juhtunud seda nende omavahelist vestlust kuulma ja ausõna, siis kohe tahaks kurt olla.

      Like

      • Manjana 9. juuni 2016, 12:20

        tibid on nii lahedad! ma alati kuulan neid, kui võimalus avaneb, mul eriti tihti ei avane. ma näiteks nägin viimati kõrtsis väljas käies sellist tibi, kes tegi endast pruntis suuga iPhonega selfi. päriselt! mul oli tunne, et ma tahaks püsti tõusta ja vaimustusest kiljuda, sest ma polnud kunagi sellist asja ligidalt näinud. nagu oleks päriselt blondiinianektooti sattunud. poolpimedas kõrtsihoovis. ma ei tee nalja, kuigi nii pole ka ilus oma sookaaslastesse suhtuda. ja loomulikult olen ma pisut kade nende perfektsele välimusele ja sisemas mõtlen õelalt, et seda välimust jagub neil veel max viieks aastaks.

        Like

        • Klari 9. juuni 2016, 12:34

          no vot selles asi ongi, et sul eriti tihti ei avane sellist võimalust. garanteerin, et kui sa pead neid kuulama IGA JUMALA PÄEV, siis varsti viskab sul ikka väga üle. okei, vahel on jah naljakas, aga tavaliselt on lihtsalt valus.

          Like

  5. Ivi 9. juuni 2016, 09:02

    Heh, minu teismelisel pojal läheb samuti kõrvaklappe nagu leiba, ja muidugi kõlareid ka😀
    Ma natuke oponeeriks selle vananemise alguse koha pealt… Tegelt peaks vist ikka nii olema, et meie organid mingist hetkest arenevad ja töötavad täiega, ja alles vanemas eas väheneb töövõime…
    Aga nõustun, et peamine kuulmisvõime kahjustaja on pidev müra. Vahel mõtlen, et miks ma niiväga linnast ära tahan – no see automüra jne on tegelikult väga häiriv! Kaubanduskeskustes ei suuda ma enam ammu üle paarikümne minuti viibida, ausalt.
    Aga mis puudutab poliitikuid lollideks sõimavaid televaatajaid, siis siin on ilmselt tegemist ego kaitsemehhanismiga (projektsioon äkki), peites sellega enda rumalust poliitiku jutu mitte-mõistmisel🙂
    Minul on aga tinnitus! Kõrvus viliseb. Enamasti ei häiri, aga kui olen täielikus vaikuses, siis kuulen seda. Päris hirmutav, aga ma ei ole sellega tegelenud😦

    Like

    • Miumiu 9. juuni 2016, 10:58

      Tinnitusega tegelemisest ei ole abi. Mul on ka ja ma olen tegelenud, aga nagu kirjanduse põhjal arvata võis, selle vastu mitte miski ei aita. Kui ehk hüpnoos, seda ei ole veel proovinud.

      Like

      • Manjana 9. juuni 2016, 12:14

        kas tinnitus pole seotud üldise närvilise olekuga? et siis peaks aitama AD-d. Aga ma pole ise tinnitusega kokku puutunud, ma ainult küsin.

        mind häirib automüra sellepärast, et ma ei saa ööseks akent lahti teha, kuna hommikused töölesõitjad ajaks mu ülesse, muidu see mind ei segaks.

        kaubanduskeskust ma võtan nagu sporti, sest tuleb ju palju kõndida ja seista, ma väsin füüsiliselt ära, inimesed mulle meeldivad.

        aga linnast ära saamine loodusesse mõjub lihtsalt lõõgastavalt. eestlane on ikka pigem maarahvas, meile ei seondu loodus millegi hirmutava vaid pigem millegi rahustavaga. ma olen isegi puukallistamise ära proovinud, see mõjub mulle eriti hästi kui õige puu ette jääb. kadriorupargis on ka häid puid, aga ma ei taha puid kallistada, kui võõrad inimesed näha võivad. sellel on halb maine. aga soovitan teile küll kui julgete.

        Like

    • Haldjapiiga 9. juuni 2016, 14:08

      Mul on ka tinnitus. Mitte koguaeg. Mina tegelesin ja öeldi, et ükskõik mis ma nüüd teen, see nüüd enam ei loe. Niisiis, et mind igasugused linnahelid ei häiriks, mida need muidu teevad, käin klapid peas ringi.
      Rääkides tinnitusest, siis minul on nii – kui vilistab siis vilistab olgu ma vaikuses või müras. Vilin ei tule ju õuest vaid kõrva seest. Pole täheldanud, et närvilisem olek tooks kaasa tinnituse. Samas ma pole väga täpselt aru saanud mis toob.

      Manjana – enne kui ma kommentaaridega lõpule jõudsin tahtsin hoopis midagi lühemat öelda.

      “Mis käib see kulub, mis seisab see roostetab”
      Sedasi on need lood selle vanadusega

      Like

      • Manjana 9. juuni 2016, 14:17

        mul see kulumise jutt oli postituses sees, aga ma kustustasin enne avaldamist ära.
        mulle ütles perearst 10 astat tagasi, et ma ei saa oma seljavalust kunagi lahti, et ma suren sellega. mul selg on praegu täiesti korras, ta küll ei pandu enam nii hästi kui 20-aastasena, aga selles olen süüdi ma ise, sest ma ei ole end piisavalt painutanud. läks rooste, aga ei valuta enam.

        Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: