Blogile nädalaga 2000 klikki

Nagu ma juba eelmises postituses mainisin, siis blogimine on viimase kümne aastaga ikka väga palju muutunud. Kuid tegelikult pole muutunud ainult blogimine, vaid kogu sotsiaalmeedia ja ajakirjandus, mis osaliselt sotsiaalmeediast toitub. Maailma muutumine pole toimunud selles mõttes, et EBA2016 sauruste nimekirjas nimetati blogijad, kes siis olid alles kas teismelised või alles 20 saanud ja päriselt blogisid neist 10-40 aastat vanemad inimesed, vaid see, millest räägiti seoses blogimisega ajakirjanduses.

Kirjutav blogimine on kogu aeg sama moodi toimunud – inimesed kirjutavad, mida sülg neile suhu toob. Alguses kirjutavad vaikselt omaette ja paar sõpra loevad. Pärast võib tekkida tahtmine, et võõrad ka su sülge mekiks. Enesereklaam on mõnedele lihtsam, teistele keerulisem. Kuid suureks läheb asi siis, kui ajakirjandus lisatuult juurde puhuma hakkab. Juhul kui blogija pole juba varem tuntud inimene ja ei hakka blogima selleks, et endale lisareklaami saada. Tuntud inimeste vastu tunneb ajakirjandus juba niikuinii huvi. Kuigi mõnede inimestega on nii nagu Uku Suvistega. Mallukas küsis oma blogis, et mille poolest ta tuntud on, sest ta on hot? Tegelikult teeb Uku mitmeid asju ja enamusi teeb ta selle pärast, et on hot. Ajakirjandus toitub sellistest inimestest ja need inimesed toituvad ajakirjanduse abil teenitud rahast. Seepärast on riskantne saada kuulsaks selleks, et end müüa. Parem on olla nii nagu näiteks Arvo Pärt – kõik teavad et ta on hea helilooja, aga ajakirjandusega ta ise ei suhtle.

Vaatasin eile tv3 uudistest lõiku blogimisüritusest ja täna pidavat seal veel midagi räägitama. Pole keeruline aimata, millest juttu tuleb, sest nii Delfi, Postimees kui Õhtuleht on ilmutanud mitmeid artikleid ja kõik nad on ajaviiterubriigis. Eesti ajakirjanduse silmis on blogindus midagi lõbustavat, kus liiguvad ringi ilusad inimesed, kes tegelevad oma isiklike asjadega. Ja Eesti blogindus ongi pealispinnalt selline.

Praegune eesti ajakirjandus leiab igast eluvaldkonnast ülesse lõbusama külje. Alati on huvitavam kirjutada mida poliitikud seljas kannavad ja kus pidu panevad, kui nende tööst ja kohustustest.  Sportlaste puhul on vaja peale nende sportlike saavutuste kajastada ka nende intiimsuhteid. Kas 10 aastat tagasi käisid ka ETV ajakirjanikud karjade kaupa tegemas saateid uuest kasiinoärimehele kuuluvast hotellist ja kiitsid seda taevani? Võimalik, et ma olin vanasti tõsisem inimene, aga mulle tundub, et vanasti oli Eesti ajakirjandus professionaalsem ja kõik ajakirjanikud ei üritanud kergemalt ja lõbusamalt läbi ajada. Pealtnägija ei kajastanud lisaks ka lõbusaid lõike.

Kuna mul on kena harjumus koguda erinevaid asju, meenus eile, et mu on olemas video aastast 2007, kus räägitakse blogimisest. Küll vaid poliitilistest blogidest, sest tol hetkel otsustasid paljud poliitikud blogima hakata, sest see oli just popiks saanud. Video on 5 minutit pikk, kuid selle aja jooksul saame ülevaate poliitilistest blogidest, kasutatud on mitme erineva blogija ja eksperdi arvamust. Praegu on laupäevase blogiürituse kohta hunnik tele- ja kirjalikku ajakirjandust, kuid infot blogimise kohta on neis vaid grammike.

Postituse pealkirja sain videost ja seal on veel häid kilde.

Loogiline, et ma ei kogu suvalisi telesaateid huvitavatel teemadel. Huvilised võivad seal videos näha mind pikkade juustega. Ma vist pean ikka üle mõtlema selle juuste kasvatamise küsimuse. No ei olnud kenad karvad.

Tagged:

9 thoughts on “Blogile nädalaga 2000 klikki

  1. www.minajamuud.blogspot.fi 13. juuni 2016, 15:21

    Lühikesed juuksed sobivad minu meelest sulle paremini🙂

    Like

  2. vanaiinlane 13. juuni 2016, 16:06

    Peo parimad lühkarid olid, aga karvad ei paistnud😦
    Kahtlemata oleksid DIY sexioonis nendega kõrgel olnud,
    aga arvamusliidrite harju keskmine olla… pole ka paha.
    Ära harju ära, see põhiline. Karva jõuab kasvatada.

    Like

  3. w 13. juuni 2016, 20:59

    Blogid on muutunud jah.
    Peavoolu blogid on triviaalsemad, pealiskaudsemad; “mõtlevat” inimest on märksa raskem tuvastada kui “vanasti”. Nišši kaup.
    Noorus on hukas jne…

    Like

  4. marca 13. juuni 2016, 21:09

    Kolletumist ja tibistumist on märgata jah. Ma tean, et on olemas teooria, kuidas ühte äärmusse kaldumisele järgneb tavaliselt suund teise äärmuse poole. Võiks ju loota, et ühel hetkel saab tilu-lilust villand ja pöördutakse taas tõsisemate teemade poole, samas võib see muutus aga tulla ka sootuks ebasoovitamas suunas, no näiteks igasuguse meelelahutuse sh kultuuri mahakandmine.

    Like

    • Manjana 14. juuni 2016, 14:05

      selleks, et ajakirjanik saaks tõsisematel teemadel kirjutada, tuleb talle rohkem maksta.

      Like

  5. Jere 13. juuni 2016, 22:31

    Manjana, sul on jube kihvt häaletämber ja nii ladus jutt. Meeldiv kuulata🙂

    Like

  6. Haldjapiiga 14. juuni 2016, 13:57

    Jäägu see tuul Sul tiibadesse🙂
    Kukkuda pole nagunii kusagile. Oma blogi, oma asi – kas loevad või mitte. Lõbusam kui loevad. Samas kuidagi ei saa ilma jääda ka siis, kui keegi ei loe.

    Like

    • Manjana 14. juuni 2016, 14:12

      ma ei saa üldse Su kommentaarist aru, kas läks valesse blogisse?

      Mul on üks sõbrants, kes ajab vanasõnu segamini. “Kukkuda pole nagunii kusagile” tähendab, et põhi on käes ja on võimalik ainult paremaks minna, sest kehvemaid pole😀

      Kuna mul on kõik hästi, siis ei võta südamesse.

      Like

      • Haldjapiiga 14. juuni 2016, 14:16

        Ju taas ikka hommik ja kohvi ja muu säärane.
        Mõtlesin pigem nii, et blogiga on hea lennata – ükskõik kui kõrgele kasvõi kuust ja päikesest mööda aga alla näe, ei kuku kunagi.
        Ma pean lihtsamalt arusaadavamalt mõtlema õppima.

        Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: