Kate arvutitoolile. DiY ja taaskasutus

Lapsel on toas erinevaid toredaid toole alates ajast, mil ta iseseisvalt istuma hakkas. No tegelikult neid polegi väga palju, sest üks pisike puust toolike on hoopis minu magamistoas ja seal peal kasvab mu kummipuu. Mul on ülivana kummipuu, üle 25 aasta kindlasti. Ma enam ei mäletagi, kust ma ta sain.

Siis on lapse toas istumiseks veel puupakk, mille ülemine ots on kaetud pehmendatud nahaga. Selle sai ta autasuks kui kõige kauem rodeopulli seljas püsinud naine ühes Ida-Virumaa külas. Siis ta polnud veel täisealine, aga sitke oli küll.

No ja siis on tal toas arvutitool, mida ta vihkab ja kõige enam kasutab. See tool on talle pisut pisike, sest ta on 172 pikk nagu minagi. Aga normaalsed arvutitoolid on liiga kallid ja odavat pole ju mõtet osta. Kuid nüüd ma leidsin selle tooli paremaks muutmiseks lahenduse – ma tegin talle kauni katte.

Tegelikult oli see varem diivanikate, aga kulus ära. Enne äraviskamist ma korraks mõtlesin, et äkki seda saaks kuskil kasutada, kuna kulunud oli vaid üks ots. Ja siis tuligi idee arvutitoolile uus kate õmmelda. Laps oli nõus. Ja täna ma ta valmis saingi, eile alustasin. Ma olen aru saanud, et kui ma liiga kaua järjest õmblen, hakkavad vead sisse tulema ja nii ma eile tegelesin ainult välja lõikamise ja ruutude joonistamisega.

Kate on kolmekordsest materjalist. Kaks osa on omavahe ühendatud teppimistehnikas. Nii vist kutsutakse seda kuidas näiteks vatitekil on vahel paksendus ja siis on mitu materjali õmlusmasinaga läbi õmmeldud. Kolme ma ei julgenud õmblema hakata, mul on tavaline kodune elektriõmblusmasin ja see materjal on karvane. Mõlemas katte otsas on veel üks osa, mille saab üle tooli otste tõmmata, et ta paigal püsiks. Kulunud osa jätsin allapoole.

toolikate

Lõike joonistasin teravaks kulunud seebiga otse kangale tooli järgi.

Kuna laps läks suveks issi juurde, ei saa ma seda talle näidata, vaid pean blogima. Ilmselt blogin ma suvel tihedaminigi kui talvel, kuna olen enamuse aja üksi kodus ja kogu aeg mul ka tööd teha pole. Käsitöö on fun!

8 comments

  1. Kui kallis see normaalne arvutitool siis olla saab, et sa oma lapsele pole raatsinud seda osta? 😦

    Meeldib

    • hea küsimus üksikemale, kel kogu raha läheb ära elamispinnale ja esmatarbekaupadele. sa võiks ju teada palju korralik arvutitool maksab, kui sa selle ostnud oled. mina ei ole, see tool on ajast, mil peres teenis kaks inimest ja see tool on täiesti terve.

      Meeldib

      • Korralik arvutitool on ju suhteline, sellepärast küsisin. Mul laps õppis oma 1 klassi kodutööd koolis pikapäevarühmas ära ja kodus ta pole veel vajanud mingit ekstra ergonoomilist, seega kui aus olla, ma tegelikult ka ei tea, mis hinnaklassist algab ühele õpilasele korralik tool.

        Meeldib

        • ma nüüd vaatasin netist hinnad üle. õpilastele on natuke alla saja euro ja täiskasvanutele umbes 200 eurot arvutitoolid, mis on mugavad ja kohe katki ei lähe.

          Meeldib

  2. Ma “kallite asjade” ostmisel panen paika asja kasutusea ja siis jagan kuudega e kui palju ta mul ühes kuus maksma läheb ning siis otsustan. Arvutitool on paremini prognoositavam kui tehnika ja auto, mis võivad raha sööma hakata.
    Mõned “kallid” riideesemed ja jalanõud on odavamad kui odavalt ostetud kaup.
    Aga samas mõni inimene tahab vaheldust, talle see mudel ei sobi.

    Meeldib

  3. Selle tooli ainus viga ongi see, et ta pole jube kallis ergonoomiline jne. täiesti terve tool, isegi minu tagumik mahub kenasti sinna istmele ja kõrgus on reguleeritav.

    mul pole mingit plaani uut tooli osta.

    aa kate ei meeldi, seepärast on mure tooli pärast?

    Meeldib

  4. Mulle kate meeldib. Just idee poolest. See on pehme, see on mugav, seda saab normaalselt puhastada. Kaks erinevat värvi katet (muidugi saad ju teise ka teha) on juba peaaegu nagu kaks erinevat tooli.

    Ma pean ka maha joonistama ja omadele õmblusinimestele need viima.

    Meeldib

  5. Paistab olevat täiesti normaalne tool ja kate on väga äge. Tubli! Mulle ka meeldib taaskasutus. ilmselt vanaema mõju, kes oli sõja ajal elanud ja naljalt asju ära ei visanud. Riideid õmmeldi ringi ja mööbel ning majatarbed olid vanasti (s.t minu lapsepõlves ja nooruse ajal) palju vastupidavamad kui praegu.
    Mina arvestan asjade ostmisel kui kaua ma pean töötama selle raha teenimiseks.

    Liked by 1 person

Kommenteerimine on suletud.